lg 1 kohaselt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kohus leiab, et hagiavaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.
lg 1 p 1, 2, 3 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas hagiavalduses lisaks hageja selgelt väljendatud nõudele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad oma hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu, millise tõendiga soovitakse tõendada. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ei ole piisavalt põhjalikult toodud välja hagi aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei ole avaldaja märkinud, arvestades
lg 1 p 4 sätestatut, kas ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
lg 2 kohaselt lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad.
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Avaldaja on märkinud avalduses tõendite loetelu, kuid ei ole tõendeid avaldusele lisanud. Avalduse kohaselt on Julianus Inkasso AS lepinguline esindaja Irina Shpilevaja. Avaldusele ei ole aga lisatud lepingulise esindaja esindusõigust tõendavat volikirja.
lg 1 kohaselt peab menetlusosaline kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. 3.
lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 47, 93 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtuvalt on hagejal kostja vastu põhinõue 99,17 eurot ning kõrvalnõudena viivise nõue 99,12 eurot. Seega arvestades
§-des 122 lg 1; 133 lg 1, 2 sätestatut on käesolevas asjas hagihinnaks 99,17 eurot ning RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb nimetatult hagihinnalt tasuda riigilõivu 63,91 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna hageja on maksekäsu avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 47, 93 eurot, on hageja seega tasunud riigilõivu seaduses sätestatud vähem 15,98 eurot.
lg 3 kohaselt, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. 4. Vastavalt
lg 1, 2 kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.
lg 1 alusel hagiavaldusele ettenähtud vormis oma nõue, nõude põhjendus ja tõendid ning esindaja esindusõigust tõendav volikiri arvestades
§-des 363; 339 lg 1, 2; 340 lg 1 sätestatut ning tasuda täiendavalt riigilõiv summas 15,98 eurot. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.