Haldusasi nr 3-09-2737 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 03.05.2011.a Tallinn Haldusasja number 3-09-2737 Haldusasi E.T.i

) § 84 p-le 1 ja § 85 p-le 1 noomitusega ja aastaseks perioodiks palgaastmele A4 viimisega distsiplinaarsüütegude

§ 84

p-le 1 ja § 85 p-le 1 noomitusega (käskkirja p 1) ja palgaastme vähendamisega kahe palgaastme võrra, lugedes E.T.i palgastmeks distsiplinaarkaristuse aja A2 (käskkirja p 2), järgmiste distsiplinaarsüütegude

§ 84

p-le 1 ja §-le 118 teenistusest vabastamisega (käskkirja p 1) järgmiste teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest: „Ülesanne valmistada ette kõikide HOL juhtide lühikesed CV-d koos fotodega. Ülesanne anti

1. oktoobril kell 16.21 saadetud ekirjaga. Täitmise tähtajaks määrati
2. novembri 2009.a enne lõunat so enne kella 13.00-i. Ülesanne anti neljapäeval kohustusega täita see esmaspäeva lõunaks. [---] Ülesanne valmistada ette Tööinspektsiooniga kohtumine kahes aspektis: tegevdirektor palus selgitada Tööinspektsioonile, et juhul kui inspekteerimise tulemusel kaasnevad kulud, siis selleks HOL eelarves rahalised vahendid puuduvad ja vaja oli teha koopiad tööinspektsioonile HOLis kehtivatest kordadest” ja järgmise teenistuskohustuse mittetäitmise eest: „Tegevdirektor andis
3. novembri 2009.a e-kirjas E.T. ülesande tõlkida inglise keelest eesti keelde Pas-de-Calais delegatsiooni visiiti kajastav juhendmaterjal. Keeleoskuse nõue ülesande täitmisel – inglise keele algtase” (I kd tl 126-129).
4. E.T. esitas 23.11.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse HOL tegevdirektori 23.10.2009.a käskkirjale nr 22 „Distsiplinaarkaristuse määramine” (I kd tl 1-14), 07.12.2009.a HOL tegevdirektori 06.11.2009.a käskkirjale nr 25 „Distsiplinaarkaristuse määramine” (I kd tl 69-77) ja 10.12.2009.a HOL tegevdirektori 11.11.2009.a käskkirjale nr 26 „E.T. teenistusest vabastamine” (I kd 117-125). Kohus võttis kaebused menetlusse vastavalt 08.12.2009.a, 17.12.2009.a ja 17.12.2009.a ning tunnistas vastustajaks HOL (I kd tl 64, 116 ja 159). Kohus liitis 17.12.2009.a kaebused tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 374 alusel ühte menetlusse (I kd tl 160). Kaebustes taotletakse: 1) HOL tegevdirektori 23.10.2009.a käskkirja nr 22 „Distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamist ja HOL-le ettekirjutuse tegemist kaebajale tema palgast kinni peetud töötasu summas 3500 krooni tagastamiseks; 2) HOL tegevdirektori 06.11.2009.a käskkirja nr 25 „Distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamist ja HOL-le ettekirjutuse tegemist 2 kaebajale tema palgast kinni peetud töötasu summas 3500 krooni tagastamiseks; 3) HOL tegevdirektori 11.11.2009.a käskkirja nr 26 „E.T. teenistusest vabastamine” tühistamist, kaebaja HOL juhiabi ametikohale ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu välja mõistmist. Kaebaja täiendas 02.12.2010.a kolmandat kaebust ennistamistaotluse ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmis taotluse suhtes alternatiivsete taotlusega lugeda ta teenistusest vabastatuks tema enda algatusel ja mõista vastustajalt

§ 135

lg 2 alusel kaebaja kasuks välja hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses (III kd tl 76). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 5. Kaebuste põhjendused. Kaebaja leiab, et tema distsiplinaarkorras karistamine ja teenistusest vabastamine on toimunud seadusevastaselt järgmistel põhjustel. 5.1 Kaebaja väidab, et tegelikult algatas tegevdirektor tema suhtes distsiplinaarmenetluse otsitud põhjustel ning ajendatuna solvumisest eelneva käskkirja (HOL tegevdirektori 23.04.2009.a käskkirja nr 9) vaidlustamise pärast halduskohtus, mitte aga seetõttu, et kaebaja igapäevases teenistuskohustuste täitmises esinenuks mingeid minetusi või rikkumisi. Eeltoodust ning distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas väljendatust tuleneb, et ilmselgelt ei saanuks tegevdirektor ise algatada distsiplinaarmenetlust, viia seda menetlust läbi ning määrata kaebajale distsiplinaarkaristust, kuivõrd tekkinud konflikt tulenes suurel määral tegevdirektorist enesest (selge arusaama ja ülevaate puudumine kaebaja töökohustustest) ning seega ei saanuks ta enam olla erapooletu menetleja kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetluses. Kaebaja suhtes ei toimunud õiglast menetlust väidetavalt toimepandud distsiplinaarsüütegude asjaolude väljaselgitamiseks ja karistuse määramisel, kuivõrd distsiplinaarmenetluse algatas, viis läbi ning seejärel määras ka karistuse üks nn konflikti osapooltest, kelleks oli tegevdirektor ise. Formaalselt küll tagati tegevdirektori poolt kaebajale võimalus olla ärakuulatud kirjaliku seletuse andmisega, kuid kaebajal puudus võimalus distsiplinaarmenetluse käigus ning enne karistamist esitada omapoolseid vastuväiteid tegevdirektori väidetele, arvamustele ja oletustele. Nende seisukohtadega võimaldati kaebajal esmakordselt tutvuda alles peale karistuse määramist vaidlustatud käskkirja vahendusel. Ametniku õigus olla distsiplinaarkaristuse määramise menetluses ära kuulatud tuleneb ka haldusmenetlust reguleerivatest sätetest ning haldusmenetluse põhimõtetest. Ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) mõttes ei saa lugeda olukorda, kus seletuste andmine peab toimuma isikule (tegevdirektor), kes on ise üks konflikti osapool ning seetõttu pole ilmselgelt menetluse läbiviimisel ning võimaliku karistuse määramisel erapooletu. 5.2 Kaevatav käskkiri ei vasta ka muus osas HMS-s ettenähtud kohustuslikele nõuetele, sh vorminõuetele. Kaebaja leiab, et tema suhtes koostatud distsiplinaarkaristuse käskkiri ei ole õiguspärane ka seetõttu, et käskkiri tervikuna ei ole selge ega üheselt arusaadav, seega pole ka kontrollitav (HMS § 54, § 55 lg 1). Käskkiri ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele, kuivõrd käskkirjast ei ole võimalik üheselt ja arusaadavalt välja lugeda, milline on konkreetne süütegu, mille toimepanemist kaebajale ette heidetakse. Kaebajal ei ole võimalik aru saada, milles konkreetselt seisnes temale etteheidetav süüline tegu, s.o distsiplinaarsüütegu. Käskkirja resolutsioonis esineb eksimus viites distsiplinaarkaristuse õiguslikule alusele: resolutsioonis on kirjas

85 p 1, kuid peaks olema

§ 85lg 1 p-le 1.

5.3 Kaebaja väidab, et ta ei ole toime pannud ühtegi käskkirjades kirjeldatud tegu ning tema süüdistamine on alusetu. Kaebaja leiab, et kahe distsiplinaarkaristuse määramine ühe süüteo eest on niivõrd jäme rikkumine vastustaja poolt, mis peab igal juhul tooma vaidlustatud käskkirja tühistamise. 3 5.4 Kaebaja märgib, et tegevdirektor otsis süstemaatiliselt põhjust kaebajast vabanemiseks ning selline olukord kestis ligi 1,5 aastat, s.o alates ajast, mil tegevdirektor Aarne Retnik teenistusse asus. Väljakannatamatuks muutus olukord peale esimest vaidlust halduskohtus ning siis, kui kaebaja kutsus teenistuskohale Tööinspektsiooni (tegevdirektor käskis kaebajal oma töökoha kolida vahekoridori, kus puudus loomulik valgus). Ehkki kaebaja ja tegevdirektor viibisid ühes ruumis, otsustas tegevdirektor anda kaebajale ülesandeid e-posti teel. Nii näiteks saabus kaebajale ühe päeva jooksul ka kuni 50 e-kirja. Kõigile nendele kirjadele nõudis tegevdirektor eposti teel ka vastust. Olukord muutus selliseks, et kaebaja ei saanud enam igapäevatööga tegeleda, kuna pidi vastama e-kirjadele ja kirjutama seletusi.

1. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja esitab neile järgmised vastuväited. 6.1 Kaebusest on selgelt näha, et kaebaja ei loe end tegevdirektorile alluvaks teenistujaks. Kaebaja täielik soovimatus teenistuskohustusi täita on käskkirjade nr 22, 25 ja 26 alusel ilmne. Vaidlus käib tööülesannete üle, mis on jõukohased ka kvalifitseerimata tehnilisele personalile. Kaebaja oli aga teenistusse võetud juhiabina, mis eeldas täiendavalt ka initsiatiivlikust ja juhi aktiivset assisteerimist. Sagedased väitlused olid teemal, et kaebajal tuleb oma tööülesandeid täita ka välja hilisel kellaajal. Asutuse tööaeg algab 8.45 ja lõpeb 17.
2. Tööajaväliselt ei ole kaebuse esitajale kunagi tööülesandeid antud. Poolte igapäevane kella 10.00 kokkusaamise aeg oligi ajendatud asjaolust, et varasemalt kaebajat nagunii tööl ei olnud ja distsiplineerimise mõttes sai määratud esialgu – vähemalt kella 10.00-ks. Varasemalt oli vastustajal põhimõtteks, et peaasi, et töö saaks tehtud ja töö tegemise kellaaega ei rõhutatud. Kaebajal leidus alati otsitud põhjusi, miks ei saa midagi teha ja kunagi ei tulnud ühtegi ettepanekut selleks, et Liidu liikmete huvides saaks midagi konkreetset ette võtma. Liikmete huvide eest seismine ja vastavate tegevuste algatamine ja korraldamine on aga HOL-i üks olulisemaid ülesandeid ja jäi valdavalt tegevdirektori kanda. Tegevdirektoril oli õigustatud eeldama, et vähemalt tehnilised ülesanded saavad laitmatult ja õigeaegselt tehtud. Samal ajal aga juba 2008 aasta lõpust hakkasid kaebuse esitaja vastused igal võimalik juhul „ei saa” või ka „ei ole kunagi nii või teisiti tehtud ja ei jõua” asutuse tööd oluliselt häirima. Välja kujunes tööõhkkond, kus vastustaja pidi iga väiksemagi tööülesande saatma mitmekordselt e-kirjaga, pidevalt selgitama ja tõestama, et kaebajal tuleb tööd teha. Kaebaja oli võtnud hoiaku: teha töid nii kaua kui võimalik, esitada mitmeid asjasse mittepuutuvaid küsimusi, salata tööülesande saamist. Eeltoodu põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja soovis saada koondatud ja 11 kuu palga töökoha vabastamise eest. Vastustaja soovib juhtida tähelepanu, et kõige üldisemalt on juhiabi ametikohustused määratud tegevdirektori tegevuse assisteerimisega. Kaebuse esitaja allub ametijuhendi kohaselt otseselt tegevdirektorile. Ei ole mõeldav, et juhiabi teenistusülesannete hulka ei kuuluks mõni tegevdirektori tegevusvaldkond. Avaliku teenistuse eripäraks on rangem alluvussuhe. Kaebuse esitaja oli aga arvamusel, et tegevdirektor ei peaks temale korraldusi andma. 6.2 Käskkirjade nr 22 ja 25 aluseks olevad süüteod on tõendamist leidnud. Kaebaja seletus distsiplinaarmenetluse käigus ei lükka ümber kaebaja vastavate minetuste esinemist. Karistus on määratud ülesannete eest, mis vastavalt ametijuhendile on kaebaja teenistuskohustusteks. Käskkirja nr 26 andmise ajaks oli kaebuse esitaja loobunud töö tegemisest ja oli tekkinud häirivalt suur kirjavahetus tegevdirektori ja juhiabi vahel, milles tegevdirektor pidi jätkuvalt tõestama töö tegemise vajadust ja lisaks veel kord ka üle kontrollima tööülesande täitmist. Vastustaja on kogumis hinnanud kaebaja käitumist kahe kuu jooksul. Ei ole liialdus väites, et distsiplinaarmenetluste käigus on kirjeldatud kaebaja kogu kahe kuu töö. 6.3 Kohaldatud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne, eesmärgipärane ja kaebaja käitumist arvestav. 4 KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb järgnevatel põhjendustel osaliselt rahuldada.
4. Asjas ei ole tuvastatud, et kaebajale oleks enne karistuse määramist olnud tagatud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud õigus olla ära kuulatud. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 8.1 Kaebaja väitel tulid kõik karistamised talle ootamatult (III kd tl 146). Vastupidised vastustaja väited on paljasõnalised ja tõendamata. HOL tegevdirektori 23.10.2009.a käskkirjale nr 22 „Distsiplinaarkaristuse määramine” ja 06.11.2009.a käskkirjale nr 25 „Distsiplinaarkaristuse määramine” eelnevalt koostatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtteid tutvustati kaebajale tema väitel alles koos vastavate käskkirjadega (III kd tl 145). Vastustaja väited, et mõlemale nimetatud käskkirjale eelnesid vestlused kaebajaga, mille käigus vastustaja tegi kaebajale teatavaks kavatsuse karistada viimast noomitustega, on kaebaja ümber lükanud (III kd tl 146). Asjaolu, et kaebajat ei teavitatud eelnevalt kavatsusest vähendada tema palgaastet, on vastustaja ise kohtuistungil kinnitanud (III kd tl 144). Samuti on vastustaja tunnistanud asjaolu, et enne kaebaja teenistusest vabastamist, ta viimase arvamust ei küsinud (III kd tl 145). Puudub ka vaidlus, et HOL tegevdirektori 11.11.2009.a käskkirjale nr 26 eelnevalt distsiplinaarmenetlust üldse läbi ei viidud (III kd tl 146). Kohtupraktika järgi on „distsiplinaarjuurdluse alustamine ja menetluse läbiviimine [---] ametnikule märguandeks, et menetluse ajendanud tegu võidakse määratleda distsiplinaarsüüteona ning selle eest on võimalik kohaldada karistust” (vt RKHKo 09.04.2009, 3-3-1-9-09, p 12). Vastustaja selgitused kohtuistungil, et: „11.11.2009.a hommikul ütlesin suuliselt kaebajale tema laua juures, et meie teed lähevad lahku, meie koostöö ei saa jätkuda ja sa pead lahkuma” (III kd tl 144), pole ilmselgelt ärakuulamiskohustuse täitmine. 8.2 HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb menetlusosaline ära kuulata enne haldusakti andmist. Seega distsiplinaarvastutuse kohaldamise puhul peab ärakuulamine toimuma enne karistuse määramist (vt RKHKo 10.12.2010, 3-3-1-72-10, p 16). Kaebaja ärakuulamata jätmisega rikkus vastustaja HMS § 40 lg 1 nõudeid, mis arvestades asjaolu, et käesoleval juhul on tegemist distsiplinaarmenetlusega, kujutab endast olulist menetlusviga. Ärakuulamise läbiviimata jätmine ei võimaldanud kaebajal esitada enda kaitseks omapoolseid seisukohti ja tõendeid, et ära hoida karistuse ebaõiget määramist. Kohtupraktika kohaselt on aga „igal juhul oluline tagada distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatavale õigus olla ära kuulatud. [---] (Isikul) peab [---] olema võimalus distsiplinaarmenetluse käigus esitada omapoolsed seisukohad ja tõendid, mis puudutavad tema poolt väidetavalt toime pandud tegu ja sellele antavat õiguslikku hinnangut” (vt RKHKo 17.11.2003, 3-3-1-74-03, p 21). Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte tutvustamisega antakse menetlusalusele isikule teavet väljaselgitatud asjaolude, kogutud tõendite ja etteheidetava teo kvalifikatsiooni kohta ning luuakse sellega talle võimalus enne distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist ja karistuse määramist esitada juurdluse käigus väljaselgitatu pinnalt omapoolseid vastuväiteid ja seisukohti (vt RKHKo 10.12.2010, 3-3-1-72-10, p 13-16). Kohtupraktikas on ärakuulamisõiguse mittevõimaldamist loetud haldusmenetluse nõuete sedavõrd jämedaks rikkumiseks, mis haldusakti sisule antavast hinnangust sõltumata toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise (vt RKHKo 19.12.2006, 3-3-1-23-06, p 15). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul oli kaebaja ärakuulamine eriti oluline, kuna vastustaja otsustas teda karistada rangeimate

-s sätestatud karistustega – madalamale palgaastmele üleviimisega (23.10.2009.a käskkiri nr 22 ja 06.11.2009.a käskkiri nr 25), mida antud juhul rakendati pikimaks võimalikuks ajaks (üks aasta) ja teenistusest vabastamisega (11.11.2009.a käskkiri nr 26), mis on üldse rangeim ametnikule määratav võimalik karistus. 5 8.3 Seega on olulise menetlusvea tõttu toimunud kaebaja distsiplinaarkorras karistamine õigusvastaselt, mistõttu kaevatavad käskkirjad kuuluvad tühistamisele juba ainuüksi sellel põhjusel.

§ 160

lg 5 kohaselt võib ametnik kohtult taotleda temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, kui ta leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult. 9. Kaebaja karistamine on toimunud ka materiaalselt õigusvastaselt. Nimelt on kohtu hinnangul rikutud sama teo eest kahekordse karistamise keeldu. Nimetatud põhimõte tuleneb

§ 85

lgst 2, mille kohaselt iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Asjas puudub vaidlus, et nii HOL tegevdirektori 23.10.2009.a käskkirjaga nr 22 kui ka 06.11.2009.a käskkirjaga nr 25 on kaebajat karistatud kõigi süütegude eest kahe karistusega – noomitusega ja üleviimisega madalamale palgaastmele. Kuivõrd HOL tegevdirektori 23.10.2009.a käskkirjaga nr 22 ja 06.11.2009.a käskkirjaga nr 25 kaebajale määratud karistused kuuluvad tühistamisele, puudus vastustajal alus ka kaebaja teenistusest vabastamiseks.

§ 118

lg 2 kohaselt võib teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p 1) eest vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Sama lõike teise lause kohaselt võib teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (§ 84 p 2) või vääritu teo (§ 84 p 3) eest ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaevatavast käskkirjast ei nähtu, et kaebaja oleks teenistusest vabastatud teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo eest. Käskkirjas on viidatud

§ 84

p-le 1 ning märgitud, et kaebaja on teenistusest vabastatud „[a]rvestades [---] Kk 22 ja Kk 25 nimetatud teenistuskohustuste rikkumisi ja punktides 5.1-5.3 kirjeldatud teenistuskohustuste rikkumisi kogumis”. Kehtiva karistuse olemasolu on

§ 118lg 2 alusel teenistusest vabastamise eelduseks.

10. Eeltoodud põhjustel on kaebaja distsiplinaarkorras karistamine ja teenistusest vabastamine toimunud nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastaselt. Seetõttu kuuluvad kaevatavad haldusaktid tühistamisele ning vastustajat tuleb kohustada maksma kaebajale välja HOL tegevdirektori 23.10.2009.a käskkirjaga nr 22 ja 06.11.2009.a käskkirjaga nr 25 palga vähendamise tõttu saamata jäänud töötasu. Kaebaja ennistamine HOL juhiabi ametikohale pole aga võimalik, kuna alates 26.11.2009.a HOL büroo koosseisus enam sellist ametikohta ei ole. Nimetatud asjaolu nähtub kohtule esitatud HOL juhatuse 26.11.2009.a otsusest nr 59 ja 12.05.2010.a otsusest nr 12 „HOL büroo struktuuri koosseisu muutmine” (II kd tl 26-27p, III kd tl 3-5). Kaebaja leiab ekslikult, et „teda on võimalik ennistada büroojuhi või sekretär-administraatori ametikohale“ (III kd tl 76). HOL koosseisus loodud uued ametikohad – 26.11.2009.a loodud HOL büroojuhi ametikoht (alates 12.05.2010.a HOL haldusjuhi ametikoht) ja 15.04.2010.a loodud sekretär-administraatori ametikoht – ei kujuta endast ametikohta, millelt kaebaja vabastati. Sellisele järeldusele on võimalik jõuda ametikohtade teenistustingimuste võrdlemisel. Nimelt esinevad peale ametinimetuste erinevuse olulised erinevused teenistuskohustustes ja nendele ametikohtade täitjatele kehtestatud haridusnõuetes (vrdl HOL juhiabi ametikoha, HOL büroo sekretär-administraatori ametikoha ja HOL büroo haldusjuhi ametikoha ametijuhendeid; I kd tl 39-41; III kd tl 7-11, 13-17), samuti palgatingimustes. Puudub vaidlus, et kaebaja ametikoha (HOL juhiabi) palgaaste oli A5 (I kd tl 1, 69, 117). Nimetatud asjaolu nähtub ka HOL juhatuse 08.10.2008.a otsusest nr 55 „HOL-i büroo struktuuri ja teenistujate koosseis, omavalitsusteenistujate palgaastmed ja palgaastmetele vastavad ühtsed palgamäärad 2009.a eelarve koostamiseks“ (I kd tl 35-37). Samas nähtuvalt HOL juhatuse 12.05.2010.a otsusest nr 12 on HOL sekretär-administraatori ametikoha palgaastmeks A2 (III kd tl 3-5). Kuna kohus kaebajat teenistusse ei ennista, siis rahuldab kohus kaebaja taotlused teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja

§ 135

lg-s sätestatud hüvitise väljamaksmiseks kohustamiseks.

§ 135

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud 6 ametnik õigustatud nõudma teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitust kuue ametipalga ulatuses juhul, kui ta ei soovi teenistusse ennistamist. 11. Eeltoodud asjaoludel tühistab kohus HOL tegevdirektori 23.10.2009.a käskkirja nr 22 „Distsiplinaarkaristuse määramine”, 06.11.2009.a käskkirja nr 25 „Distsiplinaarkaristuse määramine” ja 11.11.2009.a käskkirja nr 26 „E.T. teenistusest vabastamine”, muudab kaebaja teenistusest vabastamise alust lugedes kaebaja teenistusest vabastatuks

§ 114

lg 1 alusel ning kohustab HOL-tu maksma kaebajale välja HOL tegevdirektori 23.10.2009.a käskkirjaga nr 22 „Distsiplinaarkaristuse määramine” ja 06.11.2009.a käskkirjaga nr 25 „Distsiplinaarkaristuse määramine” palga vähendamise tõttu saamata jäänud töötasu ning

§ 135

lg-s 2 sätestatud hüvitisena tema kuue kuu ametipalga (

§ 135

lg 1 ja 2, § 160 lg 5; halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 26 lg 1 p 1 ja 2, lg 3). Muus osas jäävad kaebused rahuldamata.

1. Menetluskuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebused põhiosas rahuldab ja kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmist vastustajalt taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Indrek Paukštys Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 30.09.2011 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
2. Rahuldada E.T.i apellatsioonkaebus osaliselt.
3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.05.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-2737 osas, milles Tallinna Halduskohus jättis E.T.i teenistusse ennistamata, muutis tema teenistusest vabastamise alust ja kohustas MTÜ-d Harjumaa Omavalitsuste Liit tasuma E.T.ile avaliku teenistuse seaduse § 135 lõikes 2 sätestatud hüvitist.
4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega ennistada E.T. viivitamatult teenistusse ning mõista MTÜ-lt Harjumaa Omavalitsuste Liit E.T.i kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest summas 16 182,28 eurot (kuusteist tuhat ükssada kaheksakümmend kaks eurot ja 28 senti).
5. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 7