← Eesti

2-06-22661/24

Obsah (8)§ 593§ 5§ 403§ 361§ 376§ 386§ 162§ 174

2-06-22661 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 04.mai 2011, kell 16.15, Võru kohtumaja Hagi ese

§ 593

lg-te 3 ja 4 kohaselt on lubatud kandeavalduse muutmine on lubatud ka ainuosaniku otsuse muutmine, sest muidu ei saakski kandeavaldust muuta. Märkimislepingu tingimuseks on, et millistel tingimustel on igal konkreetsel isikul võimalik omandada osaühingu osa. P. J. poolt ei ole tehtud kostjale pakkumust, et ta nõustub mitterahalise 4

(8)sissemaksega ainult juhul, kui märkimislepingu sõlmivad kõik 20.06.2002 otsuses nimetatud isikud. Muudetud ei ole osa nimiväärtust ega ka selle omandamise tingimusi. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus, ära kuulanud kohtuistungile ilmunud poolte esindajate seisukohad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 03.03.2011 kohtuistungil avaldasid pooled nõusolekut jätkata asja menetlust kirjalikus menetluses.

§ 403

lg 1 sätestatu kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja kohtuistungil arutamata. Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses.

  1. Poolte esiletoodud asjaoludest ja lähtudes esitatud kirjalikest tõenditest loeb kohus tõendatuks, et 20.06.2002 on OÜ Ketal Võru osanik otsustanud põhikirja muutmata suurendada OÜ Ketal Võru osakapitali 661 xxx xxx mitterahalise sissemaksetega ja osakapitaliks lugenud 891 xxx xxx´i. Osakapital 661 xxx xxx on jagatud 47 uueks osaks, milliste nimiväärtus mitterahaliste sissemaksete arvelt on punktis 2.35 märgitud P. J. osa, nimiväärtusega 3 500 krooni (tl-d 68-69, 198-199). Samal kuupäeval on sõlmitud ka osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise leping, mille kohaselt P. J. annab kostjale üle AS-i Kagu - Eesti Turvas 1 aktsia, väärtusega 3 500 krooni, sissemakse üleandja teatab, et üleantavad varad kuuluvad omandiõiguse alusel sissemakse üleandjale ja nimetatud varade suhtes ei ole kolmandate isikute õigusi, sissemakse esemeks olevad varad antakse ühingule üle käesoleva lepingu sõlmimisel (tl.8). Eesti Väärtpaberite keskregistri väljavõttest nähtuvalt on aktsia üleminek kostjale kantud registrisse (tl 9).
  2. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna pooled ei ole taotlenud kolmanda isikuna P. J. kaasamist antud menetlusse, ei võta kohus seisukohta osas, mis puudutavad või võivad mõjutada menetlusse kaasamata isiku õigusi. 05.03.2007 kohtuistungil on küll P. J. kaasamist menetlusosalistega arutatud, kuid pooled ei ole vastavat taotlust esitanud.

§ 361

lg 4 kohaselt jätkab kohus pärast menetluse uuendamist sealt, kus see pooleli jäi. Seega ei ole kohtul asja menetlemise jätkamisel võimalust juba arutatud asjaolude juurde tagasi pöörduda. Kohus, puudutamata siinjuures mistahes kolmandate isikute õigusi märgib, et kujunenud kohtupraktika kohaselt tõlgendatakse osaühingu osakapitali suurendamise otsust ja mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut märkimislepinguna (vt. RKL 3-2-1-97-10 p 14). Kostja ongi 20.06.2002 otsuses teinud muuhulgas ka P. J. ´le ettepaneku suurendada mitterahalise sissemaksega osakapitali AS-i Kagu-Eesti Turvas 1 aktsiaga, mille nimiväärtus on 3500 krooni. Kostja 20.06.2002 otsust osakapitali suurendamiseks tuleb tõlgendada kui pakkumust P. J. le. P. J. nõustus esitatud pakkumusega ja sõlmis samal päeval osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu. 7. Poolte vahel on vaidlus 21.11.2005.a P. J. ja AS-i Mikskaar vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu üle (tl.10-12). Hageja seisukoht on, et nõue on loovutatud koos kujundusõigusega ja loovutatud on kõik lepingust tulenevad nõuded, kostja vastuväite kohaselt on loovutatud olematu nõue, loovutatud on ainult 20.06.2002 sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust tulenev nõue, mis on aga täidetud ja millest hagejal üldse nõudeõigust ei teki. 7.1 Kohus leiab, et nõude loovutamise lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-st 4, mille kohaselt kui lepingupoolte ühist tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus märgib esmalt, et viidatud lepingul olev notari kinnitus ei oma tähendust lepingu sisulisel tõlgendamisel. Lepingu 5

(8)sõlmimise ajal kehtinud
(2005)Tõestamisseaduse § 39 lg 1 kohaselt kinnitab notar allkirja üksnes juhul, kui allkiri on antud või omaks võetud tema juuresolekul. Notari kinnitus tähendab seda, et lepingule on alla kirjutanud lepingus märgitud isikud, see asjaolu ei oma tähtsust lepingu sisu tõlgendamisel (tl.13). 7.2 Nõude loovutamise lepingu punktis 2.1 on määratletud lepingu objekt järgmiselt :“ käesoleva lepingu objektiks on võlausaldajale kuuluva nõude OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) osade üleandmiseks, mis tuleneb OÜ-ga Ketal Võru (edaspidi Võlgnik) 20.06.2002 sõlmitud Osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust ning kõigi sellega kaasnevate õiguste loovutamine Uuele võlausaldajale tasu eest (edaspidi NÕUE)“, (tl.10). VÕS §-s 164 sätestatud nõude loovutamine on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. Viidatud sätte eelduseks on, et nõude loovutajaks on nõudeõigust omav isik. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas nõudeõiguse loovutajaks on nõudeõigust omav isik. Nõude loovutamise lepingu kohaselt on loovutanud nõue, mis on sõlmitud järgmistel tingimustel: 1) P. J. annab osaühingule üle AS Kagu-Eesti Turvas 1 aktsia väärtusega 3 500 krooni; 2) sissemakse üleandja teatab, et üleantavad varad kuuluvad omandiõiguse alusel sissemakse üleandjale ja nimetatud varade suhtes ei ole kolmandate isikute õigusi; 3) sissemakse esemeks olevad varad antakse ühingule üle käesoleva lepingu sõlmimisel (tl.8). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et lepingu sõnastusest ei tulene P. J. l sellist nõuet, mida saaks loovutada. 7.3 Tõendamata on hageja väide, et loovutatud on kõik mistahes nõuded, mis võivad tuleneda osaühingu mitterahalise sissemakse üleandmise lepingust. VÕS § 165 sätestatu kohaselt on lubatud loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kuid need peavad loovutamise hetkel olema piisavalt määratletud. Tõlgendades nõude loovutamise lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt, ei saa lepingupooltega sarnane mõistlik isik järeldada, et loovutatud oleks märkimislepingust tulenev nõue. Hageja väide, et loovutamislepingus märgitu: ning kõigi sellega kaasnevate õiguste loovutamine Uuele võlausaldajale tasu eest (edaspidi Nõue) viitab, et loovutatud on mistahes sama lepingust tulenevad nõuded, ei ole kohtu arvates põhjendatud. Selliselt sõnastatud nõue ei ole piisavalt määratletud, vastupidi, sõnastus viitab määratlemata nõuete loovutamisele. Osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu sisust ei tulene loovutajale P. J. ´le mingeid õigusi ja nõudeid, mida saaks loovutada. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et sõlmitud nõude loovutamise lepingut tuleks tõlgendada erinevalt selle tavapärasest sõnastusest. 8. Hageja on 04.04.2011 so. kohtu poolt määratud lõplikke seisukohtade esitamises märkinud p-s 2.2 et asjaolude muutumise tõttu on hageja sunnitud esialgse nõutu asemel nõudma osa väljastamist (tl.252). Kohus nõustub hagejaga, et selliselt nõude muutmine ei ole käsitletav hagi muutmisena.

§ 376

lg 4 p 3 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta esialgu nõutud asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Hageja on aktsia väljamõistmise asemel esitanud osa väljastamise nõude ja seda ei saa pidada hagi muutmiseks. 8.1 Kohus leiab, et hageja poolt esitatud osa väljastamise nõue ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et nõude loovutamise lepinguga on hagejale loovutatud sisuliselt leping (kokkulepe), millest hagejal ei tulene mingit nõuet. Nagu märgitud, ei võta kohus seisukohta, kas loovutatud lepingust tuleneks nõue P. J. l, kuna nimetatud isikut ei ole menetlusse kaasatud. Hageja ei ole tõendanud, et temale oleks loovutatud märkimislepingust tulenev nõue. 9. Kohus selgitab pooltele täiendavalt, et kuna kohus ei ole tuvastanud nõude loovutamist hagejale, ei võta kohus seisukohta, kas lepingust (märkimislepingust) tulenevat nõuet on rikutud. Vastuseks hageja väitele, et kostjal on kohustused AS-i Mikskaar ees, märgib kohus, et hageja ei ole 6

(8)tõendanud, millisest võlasuhtest kostja kohustus tuleneb. Hageja ei ole tõendnaud ka asjaolu, et hagejal on õigus nõuda P. J. osa üleandmist. Kohus ei võta seisukohta selles, kas P. J. on kostja osanik või mitte ja kas P. J. l saab olla nõudeõigust. Samuti ei hinda kohus, kas märkimislepingust tulenevat nõuet saab seaduse järgi loovutada ja kas loovutamislepinguga on üle läinud ka kujundusõigused ja lepingust taganemiseks on seaduslik alus või mitte. Kohus tuvastas, et loovutatud on leping, milles ei sisaldu nõuet, mida saaks loovutada, seega ei pea kohus vajalikuks ülalnimetatud asjaolusid käesoleva menetluse käigus hinnata.
  1. Kohus on seisukohal. et hageja, AS Mikskaar ja kostja, OÜ Ketal Võru vahelist kirjavahetust, millest nähtuvalt vaidlevad pooled loovutamislepingu olemuse üle ei tõenda, et hagejale oleks loovutanud mõni muu nõue lisaks otsuses käsitletud Osaühingu mitterahalise sissemakse üleandmise lepingule (tl.14-19). Hagiavaldusele lisatud üldkoosoleku osalenud isikute nimekiri (tl.20); volikirjad (tl. 21-25), Eesti väärtpaberite keskregistri pandi väljavõtet, äriregistri väljavõtteid (tl.26, 27-28) on hinnatud hagi tagamise taotluse lahendamisel, asja sisulisel arutamisel ei oma esitatu tähtsust. Käesolevas tsiviilasjas ei ole asjakohased: 23.05.2006 maakohtu määrus (tl.53-55, so. määruskaebuse lahendamine registriasjas nr Ä20881/M2), P. J. avaldus Võru Politseiprefektuurile (tl.56-57), kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-314 (tl.58-67); O. K. ´i, A. A. ´i, M. J. ´i avaldused Võru politseijaoskonda (tl 71, 72-73, 74-74). Kohus jätab hindamata tunnistaja O. K. ´i ülekuulamise protokolli (tl.76-78), AS Mikskaar esindaja ettepaneku aktsiate müügiks (tl.79), kirja (tl.80), kuna esitatus kirjeldatud asjaolusid ei ole vajalik käesolevas tsiviilasjas tõendada. Tähelepanud jätab kohus tsiviilasjas nr 2-314/2002 esitatud menetlusdokumendid (tl.90-114), kuna esitatu suhtes on võetud seisukoht viidatud tsiviilasja lahendis, lisatud kohtuasja nr 2-05-16662/242 määrus menetluse lõpetamise kohta, kuna määruses märgitud menetlusosalised ei ole samad, kes käesolevas tsiviilasjas (tl.115).
  2. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja esitatud hagiavaldus kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata.
  3. 29.08.2006 määrusega on hagi tagamiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse tehtud vara käsutamise keelumärge OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) kuuluvale ühele AS Kagu-Eesti Turvas (registrikood 10125398) aktsiale.

§ 386

lg 4 sätestatu kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus jätab käesolevas tsiviilasjas hagi rahuldamata ja tühistab hagi tagamise. MENETLUSKULUD 13. Hageja, AS Mikskaar on taotlenud jätta menetluskulud kostja, OÜ Ketal Võru kanda, kostja on taotlenud menetluskulude jätmist hagejate kanda. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud.

Kohus jättis esitatud hagi täielikult rahuldamata ja seega tuleb menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad täielikult nende endi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib taotleda

§ 174

lg 1 järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 7

(8)Heiki Kolk Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.