3-11-1590/19

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1590 Otsuse kuupäev 09.detsember 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Merle Kaldjärve (Kaldjärv) kaebus Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni 19.05.2011 otsuse nr 198 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada Merle Kaldjärve kaebus.
2. Tühistada Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni 19.05.2011 otsus nr
4. Teha vastustajale ettekirjutus Merle Kaldjärve taotlus uuesti läbi vaadata ja anda välja uus haldusakt.
5. Välja mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt Merle Kaldjärve kasuks menetluskulud kogusummas 195.97 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 09.detsembrist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 09.jaanuaril 2012 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 31.03.2011 esitas Merle Kaldjärv Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjonile taotluse vaadata läbi esitatud dokumendid ja hinnata tema sobivust pedagoog-metoodiku ametijärgule (tl 35).
7. Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjon (edaspidi atesteerimiskomisjoni) arutas õpetaja Merle Kaldjärve taotlust pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks ja otsustas oma 19.05.2011 otsusega nr 198, võttes aluseks taotleja töö analüüsi, tema tööle antud hinnangud ja pedagoog-metoodiku ametijärgule esitatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid, vastavalt haridusministri 02.10.2002 määrusele nr 69 „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“, mitte omistada Merle Kaldjärvele pedagoog-metoodiku ametijärku. Salajase hääletuse tulemus oli 1 poolt ja 7 vastu (tl 15). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
8. Merle Kaldjärv esitas kohtule kaebuse ja hiljem sellele täiendusi, milles palub tühistada atesteerimiskomisjoni 19.05.2011 otsus nr 198 ja teha atesteerimiskomisjonile ettepanek tema taotlus uuesti läbi vaadata ning kaebuse rahuldamise korral vastustajalt välja mõista advokaadile tasutud õigusabi kulud summas 360 eurot ning tasutud riigilõiv summas 15.97 eurot. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on ebaobjektiivne ja selles puuduvad täielikult põhjendused, miks talle ei omistatud pedagoog-metoodiku ametijärku. Puudub ka viide dokumendile, milles võiks haldusakti põhjendused sisalduda. Otsuse lisas on osaliselt välja toodud faktilised asjaolud, mis on aluseks haldusakti andmisele, samas on märgitud, et komisjoni liikmetel on otsuse vastuvõtmisel kaalutlusõigus. Kaebaja väidab, et täielikult on märkimata jäetud kaalutlused, millest otsuse tegemisel on lähtutud. Samuti ei selgu, milliseid taotlusi ja asjaolusid on komisjon arvestanud ja milliseid mitte. Otsusest ei nähtu, millised asjaolud olid määravad taotleja jaoks negatiivse otsuse tegemisel. Põhjenduste puudumise tõttu ei ole võimalik sisuliselt kontrollida, kas otsus on õiguspärane või mitte. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja väidab, et vastuvõetud otsusest nähtub see, mida võtsid komisjoni liikmed haldusakti vastuvõtmisel aluseks (eelkõige taotleja esitatud tööanalüüs, tema tööle antud hinnangud, taotleja poolt esitatud dokumendid). Atesteerimiskomisjoni otsus on kollektiivne otsus ja kuna komisjoni liikmete poolt toimub atesteeritava hindamine salaja, siis ei saagi komisjon vastuvõetud otsuses tervikuna kirjalikult põhjendada atesteeritava vastamist igale üksikule määruses toodud punktile. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide, et tal ei ole olnud võimalust olla haldusmenetluse raames ärakuulatud või et teda ei ole haldusmenetlusse kaasatud, ei ole õige. Vastustaja leiab, et haridus- ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni poolt läbiviidav menetlus toimub sisuliselt ainult atesteeritava enda poolt esitatud tõendite alusel ja on seetõttu väga läbipaistev. Määruse nr 69 „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“ nõuete formaalne täitmine ei pruugi igal üksikul juhul iseenesest kaasa tuua atesteeritava atesteerimist pedagoogmetoodikuks. Vastustaja möönab, et isegi kui pidada atesteerimiskomisjoni otsust ebapiisavalt põhjendatuks, ei anna see alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2 Atesteerimiskomisjonile esitatud taotlusest (tl 35) nähtuvalt omistati Merle Kaldjärvele metoodik-pedagoog ametijärk 2006.aastal ja ta töötas taotluse esitamise ajal Tallinna Inglise Kolledžis eesti keele ja kirjanduse õpetajana.
11. Haridus- ja teadusministri 02.10.2002 määrusega nr 69 vastu võetud „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“ § 8 kohaselt omistatakse pedagoog-metoodiku ametijärk vastava taotluse alusel õpetajale, kellel on haridusministri 26.08.2002 määrusega nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav kõrgharidus, kes vastab § 4 punktis 3 nimetatud nõuetele, on vähemalt kolm viimast aastat tulemuslikult töötanud pedagoogina, omades vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärku ning on viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt kuus määruse § 4 punktides 4-14 nimetatud nõuetest. § 4 punktides 8-14 nimetatud nõuded peavad olema täidetud üleriigilisel tasandil. Vaidlust ei ole selles, et M.Kaldjärv vastab haridusministri 26.08.2002 määrusega nr 65 “Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ kehtestatud põhikooli ühe või mitme aine õpetaja kvalifikatsiooninõuetele. Samuti ei ole vaidlust selles, et M.Kaldjärv on täitnud atesteerimise määruse § 4 punktis 3 sätestatud nõude.
12. Vaidlus on selles, kas M.Kaldjärv on viimase kolme aasta jooksul koolis tulemuslikult töötanud. Vaidlustatud atesteerimiskomisjoni otsustus on oma olemuselt hinnanguline otsustus. Samas on tegemist ka kaalutlusõiguse teostamisega otsuse tegemisel. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 56 lg 1 soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjendused esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud. Vaidlustatud atesteerimiskomisjoni otsuses (tl 15) endas ei ole põhjendusi selle kohta, millest tulenevalt komisjon otsustas, et mitte omistada M.Kaldjärvele pedagoog-metoodiku ametijärku. Antud juhul on komisjoni seisukohad toodud otsuse lisas (tl 15 pöördel), millest nähtuvalt komisjoni liikmed tutvusid taotleja esitatud töö analüüsi, tema tööle antud hinnangute (sh ekspertide) ja pedagoog-metoodiku ametijärgule esitatud nõuete täitmist tõendavate dokumentidega. Komisjon leidis, et tegemist on tööka, pühendunud ning kogenud pedagoogiga. Õppeasutuse sisekontrolli eest vastutava isiku hinnang ei toeta õpetaja taotlust pedagoogmetoodiku ametijärgule atesteerimisel, tuues välja mitmeid olulisi parendusvaldkondi õpetaja igapäevases töös. Õpetaja on märkinud täidetuks § 4 punktid 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja
13. Komisjon lähtub otsuse vastuvõtmisel taotlusdokumentides kajastatust ning sh pedagoogmetoodiku ametijärgu taotleja (aine-)valdkondliku töö pedagoogilisest laiahaardelisusest ja tulemuslikkusest nii õppeasutuse kui üleriigilisel tasandil. Sama kinnitab ka kohtule saadetud väljavõte atesteerimiskomisjoni 19.05.2011 istungi protokollist (tl 36). Kohus leiab, et vaidlustatud atesteerimiskomisjoni otsusest ei ole selgesõnaliselt välja loetav põhjus, miks M.Kaldjärvele ikkagi ei omistatud pedagoog-metoodiku ametijärku, sest tegemist oli tööka, pühendunud ning kogenud pedagoogiga. Kohtule väidab vastustaja, et M.Kaldjärv ei ole viimasel kolmel aastal tulemuslikult töötanud, kuid ainus lause, mis ei ole M.Kaldjärve 3 taotlust toetav, on otsuses see, et õppeasutuse sisekontrolli eest vastutava isiku hinnang ei toeta õpetaja taotlust pedagoog-metoodiku ametijärgule atesteerimist. Vaidlustatud otsuses on märkinud õpetaja täidetuks § 4 punktid 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13, kuid vaidlustatud otsusest ei nähtu, et komisjon oleks andnud oma hinnangu või võtnud seisukoha nende punktide täitmise osas. Seega jääb kohtule arusaamatuks, millest on atesteerimiskomisjon lähtunud, tehes ja vastu võttes isiku suhtes negatiivse otsustuse. Samas ei ole ka üheselt arusaadav, mille poolt või vastu salajasel hääletusel komisjoni liikmed üldse hääletasid. Kui lugeda atesteerimiskomisjoni otsust nii, nagu on kirjas, siis oli selle poolt, et mitte omistada pedagoog-metoodiku ametijärku - 1 hääl, vastu aga 7 häält. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaidlustatud atesteerimiskomisjoni otsusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, kas õppeasutuse sisekontrolli eest vastutava isiku hinnang, mis ei toetanud õpetaja taotlust, on küllaldane põhjus selleks, et talle mitte omistada pedagoog-metoodiku ametijärku, seega ei ole selge kaebajale kohaldatud abinõu proportsionaalsus. Vastupidi, atesteerimiskomisjon leidis, et M.Kaldjärve näol on tegemist tööka, pühendunud ja kogenud pedagoogiga. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et M.Kaldjärve kaebus on põhjendatud. Kohus tühistab Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni 19.05.2011 otsuse nr 198 ja teeb vastustajale ettekirjutuse M.Kaldjärve taotlus uuesti läbi vaadata ja anda välja uus haldusakt.
14. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse välja mõista vastustajalt riigilõiv summas 15.97 eurot (tl 17) ja advokaadi õigusabi kulud summas 360 eurot, mis on Advokaadibüroole Sirje Must OÜ tasutud ja mida tõendavad pangakonto väljavõtted (tl 142-147). Kohtu arvates on õigusabi kulud, arvestades käesoleva haldusasja mahtu ja keerukust, põhjendamatult suured ning neid tuleb HKMS § 93 lg 5 alusel vähendada. Menetluskulude vähendamisel arvestab kohus ka seda, et käesolev haldusasi toimus kirjalikus menetluses ning lähtub õigusabi kulude mõistlikust suurusest, pidades võimalikuks vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 180 eurot. Eeltoodule lisandub kaebuse esitaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15.97 eurot, seega väljamõistetud kogusumma on 195.97 eurot. Maare Aloe kohtunik 4