KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 17.06.2011.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n
§-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb elatis alates 01.07.2010.a. välja mõista alaealise lapse kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, keda esindas kohtus tema TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt. Ka sellele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-10. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt nagu hageja nõuab, juhindub kohus nii kuni 01.07.2010.a.
§-st 70 lg 2, mille kohaselt võis kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ja ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, samuti käesoleval ajal kehtivast PkS §-st 108, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, sest hageja palub tagasiulatuvalt elatise välja mõista perioodi 01.juulist 2009.a. - 15.07.2010.a. eest.
- Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on alaealiste laste ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetele määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse tema kasvatamise kulusid. Lk 4
(7)Arvestades asjaoluga, et PPT on käesoleval ajal 10-aastane ja MST saab kohe 5 aastaseks, hinnates hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad laste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks PPT ja MST ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid ühe lapse kohta: - - - - - söögiraha 100.- eurot. Arvestades toidukorvi maksumust Tallinna linnas, kus lapsed elavad, samuti seda, et kasvueas lapsed vajavad igapäevaselt täisväärtuslikku toitu, sh. puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne leiab kohus, et 100.- eurot kuus ühe lapse kohta on põhjendatud kulu lastele toidu ostmiseks; eluasemekulu 70,35 € eurot Arvestades asjaoluga, et lapsed elavad koos emaga majas kus on ahjuküte, tuleb lugeda üldtuntud asjaoluks seda, et sügisel, talvel ja kevadel on vaja maja kütta ja selleks on vaja osta küttepuid. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et küttepuude ostmiseks ja prügiveoks kulub lapse kohta kuus 16,17 € ja lauatelefoni kasutamise eest tasumiseks 6 € kuus. Kostja enda poolt esitatud AS EE arved (t/l 232244) tõendavad, et elektrienergia eest on keskmiselt tasutud XXX144,53 € kuus. Arvestades asjaoluga, et seal elavad 2 hagejat + laste ema, on elektrienergia põhjendatud kulu ühe lapse kohta 48,18 €. Eeltoodust tulenevalt moodustavad põhjendatud laste eluasemekulud kuus kokku kummagi lapse osas 70,35 €. Kohus on seisukohal, et elamus sõlmitud valveteenuse lepingu kulud ja maja kindlustamise kulud, samuti maamaks, ei ole laste ülalpidamiskulud, vaid XXX elamuga seotud kulud, mistõttu nende kulude kandmist elatise suuruse kindlaksmääramisel kohus ei arvesta; riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 31,96 eurot. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et nad on sellises vanuses kus nad kasvavad kiiresti, mistõttu nende garderoob vajab sageli uuendamist ning, et nad elavad kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Samas on kohus seisukohal, et hageja väide nagu kuluks kummalegi lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks kuus 92,80 €, on ülepaisutatud. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud kuluks 5- ja 10-aastasele lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks tuleb pidada 50.- € kuus,. Nimetatud summaga on võimalik tagada, et lapsed käivad korralikult ja kliimale vastavalt riides; transpordikulud PF 50,18 € ja MS 16,71 € – kohus peab põhjendatuks arvestada laste transpordikulude hulka osalisel ka OT poolt ostetavat kütusekulu, sest lapsed elavad maal, kuid MS käib Tallinnas lasteaias ja mõlemad lapsed käivad Tallinnas huviringides. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt kulub tal keskmiselt kuus kütuse ostmiseks 51,13 € (t/l 152). Arvestades asjaoluga, et autot tarvitavad 3 inimest, tuleb nimetatud kulu jagada kolmega, mis teeb kummagi lapse põhjendatud kütusekuluks kuus 16,71 €. Kohus on seisukohal, et laste transpordikulu hulka ei saa arvestada OT sõiduauto remontimiseks või tagavaraosade ostmiseks tehtud kulutusi, sest need kulutused on seotud OT kasutuses oleva auto remontimisega, mitte laste transportimisega. Arvestades asjaoluga, et hageja väidetel sõidab PP keskmiselt 27 € eest ka marsruuttaksoga ja linnas liiklemiseks on talle vaja osta ühistranspordi pilet, mille maksumuseks on 6,47 €, on PP põhjendatud transpordikulu kuus 50,18 € ja MS 16,71 €; kulutused seoses tervishoiu ja hügieeniga 19,17 eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine ning igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub Lk 5
(7)seisukohale, et 10.- € kuus kummalegi lapsele on põhjendatud kulu nimetatud kulutuste tegemiseks; - kulutused seoses meelelahutusega 30 € kuus. Arvestades asjaoluga, et lapsed külastavad kultuuriüritusi, käivad aegajalt väljas söömas ja nende arenemiseks on vaja osta mänguasju, mänge, raamatuid jmt, on põhjendatud kummalegi lapsele arvestada nimetatud kuluartiklile 30.- € kuus; - kulutused seoses PP huviringidega kokku 117,38 € Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud PP käimine muusikakoolis, mille maksumuseks kuus on 36 € (t/l 163, 180), kunstiringis, mille maksumuseks kuus on 35 € (t/l 132), viiulitunnis, mis maksab 34.- € kuus ja ratsutamas, mille keskmiseks maksumuseks kuus on 12,38 €. Kokku on seega tõendatud PPkulutused huvialaringidele summas 117,38 € kuus - kulutused seoses MS huviringidega kokku 113,30 € Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et MS kulud huviringides käimisega koosnevad Muusikastuudios osalemise tasust summas 39,95 € kuus (t/l 142 ja 161), Tantsukoolis Nove käimise kulust 38,35 € (t/l 163) ja Kunstistuudios osalemise kulust 35.- € kuus (t/l 32). Kokku on seega tõendatud, et MS kulud seoses huviringides käimisega on kuus 113,30 €. - MS lasteaiamaksu keskmiseks suuruseks kuus on 60,22 € (t/l 220) Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et PPT põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on kokku 427,91 € ja MST põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on kokku 450,58 €.
- Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et OT töötab D AS-is ja tema keskmine töötasu kuus on 1707,36 € ja FT töötab AS-s O ning tema palga suuruseks on 1534.- € kuus. Arvestades asjaoluga, et alaealiste laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, et hagejate vanemate palgad on praktiliselt võrdsed, tuleb asuda seisukohale, et OT ja FT peavad kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulud võrdsetes suurustes. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt PP ülalpidamiseks 214.- € kuus ja MS ülalpidamiseks 225.€ kuus kuni laste üldhariduskooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- Tulenevalt kohtuotsuse p-s 14 märgitust, mille kohaselt peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis PP ülalpidamiseks 214.- € kuus ja MS ülalpidamiseks 225.- € kuus ning juhindudes kuni 01.07.2010.a.
§ 70lg 2 ja käesoleval ajal kehtivast Pk
S § 108 sätestatust ja asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista elatise ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi 01.07.2009.a. kuni 15.07 2010.a. eest kokku summas 120.000.- eesti krooni ehk 7669,40 eurot, kontrollib kohus kas ja kui suures ulatuses on kostja oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust täitnud enne hagi kohtusse esitamist ja kas on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis laste kasuks ka tagasiulatuvalt. Kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad järgmist: - kostja on tasunud kogu vaidlusaluse perioodi XXX asuva maja elektri eest, kus elavad nii alaealised lapsed kui ka OT. Kokku on kostja tasunud elektrit perioodi 16.07.2009 15.07.2010.a. eest, s.o. ühe aasta eest enne hagi esitamist, 1582,51 € (t/l 216 ja 232-244); Lk 6
(7)- kostja on kandnud PP arvelduskontole taskuraha ja muude kulude katteks perioodil 16.07.2009.a. – 15.07.2010.a. kokku 377,08 € (t/l 218-219); - kostja on tasunud MS lasteaiamaksu perioodil 16.07.2009.a. – 15.07.2010.a. kokku 625,44 €; - kostja on tasunud prügiveo eest XXX majast perioodil 16.07.2009.a. – 15.07.2010.a. 10,09 € (t/l 222); - kostja on kandnud OT kontole üle laste ülalpidamiseks 26.07.2010.a. 95,87 € (t/l 227) ning tasunud AS-le E arveid summas 35,52 € ( t/l 228) ja AS-le E arveid summas 288,96 € (t/l 231). Peale nimetatud kulutuste on kostja väidetavalt maksnud maamaksu, kindlustusmakseid ja ostnud lastele süüa ning riideid. Kohus on seisukohal, et maamaksu ja kindlustusmaksete maksmist ei saa käsitleda lastele elatusraha maksmisena, kuna need kulutused ei ole kantud seoses kostja alaealiste laste elamisega majas XXX. Kohus on seisukohal, et ka seda kui kostja on lapsed viinud sööma kui nad on isaga aega veetnud või ostnud neile mõned riided, ei saa käsitleda kostja poolt oma laste ülalpidamiskohustuse täitmisena. Asjaolu, et lapsed veedavad ühe kuu suvest kostja ema juures Saaremaal, on kostjal tõendamata, mistõttu sellega kohus arvestada ei saa. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja on täitnud oma laste ülalpidamiskohustust perioodil 16.07.2009.a. – 15.07.2010.a. kokku summas 3015,47 €, kuigi oleks pidanud kohtuotsuse p-s 14 märgitu kohaselt tegema seda summas 5268.- € (12 x 214 + 12 x 225). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatist tema kahe alaealise lapse ülalpidamiseks kokku summas 2252,53 €. Kohus asub seisukohale, et tagasiulatuvalt väljamõistetav elatis kuulub hagejate kasuks väljamõistmisele võrdsetes osades, s.o. kummalegi lapsele 1126,27 €. Menetluskulude jaotamine. 16. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagejate nõude elatise väljamõistmiseks osaliselt, s.o. elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõude osas 29,37 % ja edaspidiselt väljamõistetava elatise osas 68,69 % ulatuses, asub kohus seisukohale, et hagejate kohtuvälistest menetluskuludest 50 % tuleb jätta hagejate enda kanda ja 50 % kostja kanda ja kostja kohtuvälistest menetluskuludest 50 % kostja enda kanda ja 50 % hagejate kanda. Tsiviilasja hinna määramine. 17. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis kokku kahele lapsele summas 10.000.- krooni ehk 639,12 eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 5752,08 eurot ( 9 x 639,12). Kohtunik: Lk 7
(7)