← Eesti

3-10-3263/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2011; Tallinn Haldusasja number 3-10-3263 Haldusasi Linas Agro AB (avaldaja) kaebus Põhja Politseiprefektuuri poolt tekitatud 846 218 krooni ja 35 sendi suuruse kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 19.04.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Linas Agro AB, esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik; Vastustaja – Põhja Prefektuur, volitatud esindaja Aare Hõbe RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 27.04.

  1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. 27.08.2009 alustas Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna majanduskuritegude talitus kriminaalasja nr 09730000440 menetlust karistusseadustiku § 344 lg 1 ja KarS 209 lg 2 p 2 tunnustel seoses sellega, et äriühingult Renatec Consulting Limited on välja petetud 3209,427 tonni puidust graanuleid ja toimetatud need Tallinnasse Paljassaare sadamasse (Vt vastustaja seisukoht, tl 22).
  3. Politseivaneminspektor Andres Hallop sõlmis 02.09.2009 kriminaalasjas nr 09730000440 menetlejana asitõendi vastutavale hoiule andmiseks lepingu AS-iga Petromaks Stividor. Lepingu alusel anti hoiule asitõendiks tunnistatud 3153,54 tonni puitgraanuleid (tl 6). 2
  4. AS Petromaks Stividor esitas 02.11.2009 asitõendi vastutavale hoiule andmise lepingu alusel Põhja Politseiprefektuurile arve nr 29192 summas 349 929,41 krooni asitõendi hoidmise eest ajavahemikul 02.09.2009 kuni 31.10.
  5. Põhja Politseiprefektuuri 25.11.2009 kirjaga keelduti asitõendi hoidmise eest tasu maksmisest. Põhja Politseiprefektuur leidis, et kuivõrd prefektuuri ja AS Petromaks Stividor vahel sõlmitud lepingus kinnitab AS Petromaks Stividor, et on kriminaalmenetluse seadustiku § 125 mõistes seaduslik valdaja, ei ole AS-il Petromaks Stividor õigust hoiutasu nõuda. Lisaks märgib Põhja Politseiprefektuur, et lepingus puudub kokkulepe tasu maksmise kohta (tl 7).
  6. AS Petromaks Stividor esitas 30.11.2009 Põhja Politseiprefektuurile kreeditarve, loobudes varasemalt esitatud nõudest (Vt prefektuuri 26.11.2010 vastus Linas Agro AB-le, tl 12).
  7. Harju Maakohtu 14.04.2010 määrusega otsustati tagastada asitõendina ära võetud 3153,54 tonni puidust graanuleid selle seaduslikule valdajale äriühingule AB Linas Agro (tl 7-9).
  8. 05.05.2010 sõlmisid Põhja Prefektuur ja AS Petromaks Stividor kokkuleppe asitõendi vastutavale hoiuleandmise lepingu lõpetamiseks (tl 24).
  9. 18.05.2010 esitas osaühing M.R. Partners AB-le Linas Agro arve nr 2010/0505 summas 846 218, 35 krooni perioodil 02.09.2009 kuni 04.05.2010 3153,54 tonni puitgraanulite hoiustamise eest (tl 10).
  10. Kaebuse väidete ja AB Linas Agro poolt esitatud panga väljatrüki maksekorralduse väljavõttelt nähtuvalt tasus AB Linas Agro 07.09.2010 OÜ-le M.R. Partners arve nr 2010/0505 ja lepingu nr 0082009 alusel 54 083,21 eurot (tl 10, pöördel).
  11. AB Linas Agro esitas 04.11.2010 Põhja Politseiprefektuurile taotluse hoiukulude hüvitamiseks summas 846 218,35 krooni (tl 11).
  12. Põhja Politseiprefektuuri 26.11.2010 kirjaga nr 10.2-03/23087 selgitati AB-le Linas Agro, et ettevõttel puudub alus nõuda politseilt hoiukulude tasumise eest hüvitist ja et prefektuuril ei ole firmaga M.R. Partners OÜ lepingulist suhet olnud (tl 12).
  13. AB Linas Agro esitas 13.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja Prefektuuri vastu 846 218 krooni ja 35 sendi suuruse kahju hüvitamise nõudes (tl 3-5).
  14. Tallinna Halduskohtu 06.01.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 14-15).
  15. Tallinna Halduskohtu 07.04.2011 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 26). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  16. AB Linas Agro taotleb Põhja Politseiprefektuuri poolt tekitatud 846 218 krooni ja 35 sendi suuruse kahju hüvitamist.
  17. Harju Maakohtu 14.04.2010 määrusega kriminaalasjas nr 09730000440 tagastati asitõendina hoiustatud 3153,54 tonni puidust graanuleid nende seaduslikule valdajale - äriühingule AB Linas Agro. Puitgraanuleid hoiustati 02.09.2009 AS Petromaks Stividor ja Põhja Politseiprefektuuri vahel sõlmitud asitõendi vastutavale hoiule andmise lepingu alusel. AS Petromaks Stividor hoiustas puitgraanuleid OÜ-le M.R. Partners kuuluvas laos asukohaga Paljassaare tee 28, Tallinn. 3
  18. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaatamata AS Petromaks Stividor ja Põhja Politseiprefektuuri vahel sõlmitud lepingule, sai laopidaja, so OÜ M.R. Partners asjaõigusseaduse § 33 lg 2 alusel hoidjana asitõendi otsese valduse (tl 4).
  19. Asitõend vabastati menetleja poolt 04.05.
  20. Laopidaja OÜ M.R. Partners nõudis enne puitgraanulite üleandmist AB-le Linas Agro hoiukulude hüvitamist. Laopidaja rakendas sellise nõudega võlaõigusseaduse § 907 ettenähtud hoidja pandiõigust. Et vältida hoiukulude edasist suurenemist, otsustas kaebuse esitaja menetleja eest hoiukulud hüvitada. OÜ M.R. Partners väljastas kaebuse esitajale arve nr 2010/0505 perioodi 02.09.2009 kuni 04.05.2010 hoiukulude hüvitamiseks summas 846 218,35 krooni. Arve tasuti kaebuse esitaja poolt 07.09.2010 (tl 4).
  21. Kaebuse esitaja on seisukohal, et hoiukulude hüvitamisega tekkis kaebuse esitaja ja Põhja Politseiprefektuuri vahel alusetu rikastumise õigussuhe. Riigivastutuse seaduse § 22 lg 1 näeb ette isiku õiguse nõuda avaliku võimu kandjalt õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist. Sama paragrahvi teine lõige lubab kohaldada sellisele õigussuhtele eraõiguse sätteid. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist (tl 4).
  22. Kaebuse esitaja esitab ka riigivastutuse seaduse § 23 lg 1 alusel intressinõude. Kaebuse esitaja hinnangul kuulub nimetatud säte kohaldamisele ka juhul, kui riik ei saanud küll otseselt raha, vaid tema eest tasuti mingi rahasumma. Mõlemal juhul on tegu alusetu rikastumise õigussuhtega ja raha maksnud isikul on õigus ettenähtud intressile. Kaebuse esitaja palub intressi välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (tl 5). VASTUSTAJA SEISUKOHT
  23. Põhja Prefektuur kaebust ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
  24. Põhja Politseiprefektuur sõlmis hoiulepingu asitõendite hoidmiseks AS-iga Petromaks Stividor. Nimetatud lepingule alla kirjutades võttis hoidja, so AS Petromaks Stividor, endale kohustuse tagada asjade säilimine ja seejuures ei oma mingit tähtsust, kellele kuulub ladu. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud oma väidet, et tegelikult oli hoidjaks OÜ M.R. Partners. Vastustaja on seisukohal, et isegi kui vastaks tõele, et hoidjaks oli OÜ M.R. Partners, puuduks prefektuuril kohustus tasu maksmiseks kriminaalmenetluse seadustiku § 125 alusel sõlmitava kokkuleppe puudumise tõttu. Vastustajal ei ole lepingulist suhet OÜ-ga M.R. Partners (tl 22).
  25. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja väide ja tõend selles osas, et kaebuse esitaja on OÜ-le M.R. Partners 07.09.2009 tasunud hoiukulude arve summas 846 218,35 krooni, ei vasta nõuetele. Kaebuse esitaja on esitanud tõendina pangakonto väljavõtte, kuid vastustaja hinnangul puudub sellel tõenduslik väärtus, sest tõendil puudub panga kinnitus andmete tõepärasuse kohta ning seetõttu võib olla konto väljavõtte koostatud kelle tahes poolt. Põhja Prefektuur palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja kanda (tl 23). KOHTU PÕHJENDUSED
  26. Käesolevas haldusasjas on esitatud kahju hüvitamise nõue lähtuvalt riigivastutuse seadusest ja alusetust rikastumisest avalik-õiguslikus suhtes. Kaebuse esitaja tasus ka ettenähtud riigilõivu (tl 13). Riigivastutuse seadusest tuleneva kahju hüvitamise nõude lahendamine on üldjuhul halduskohtu 4 pädevuses. Antud juhul on kaebuse esitaja selgitanud veel ka täiendavalt miks ei oleks olnud võimalik saavutada eesmärke vastava kriminaalmenetluse raames (kohtuistungi protokoll, tl 35). Vastustaja seonduvalt kohtute pädevuse küsimusega vastuväiteid ei esitanud (kohtuistungi protokoll, tl 35).
  27. Lähtuvalt eeltoodust on avaldaja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebuse esitaja on viidanud riigivastutuse seaduse § 22 lõikele 1, mille kohaselt isik võib avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui alusetult saadud asja tagastamine on võimatu või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi teine lõige võimaldab kohaldada avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral ka eraõiguse sätteid. Seoses eelnimetatuga on viidanud kaebuse esitaja võlaõigusseaduse paragrahvile 1041, mille kohaselt võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, nõuda isikult, kelle kohustuse ta täitis, täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi.
  28. Käesoleva vaidluse puhul tuleb hinnata kõigepealt seda kas tegemist võis olla õigusliku aluseta üleantud asjaga ja kas kaebuse esitaja täitis hiljem vastustaja kohustust tasuda asitõendite hoiutasu.
  29. Antud juhul kahju hüvitamise nõudel alust ei ole, sest puidust graanulite üleandmine ei toimunud ilma õigusliku aluseta ning vastustajal ei olnud ka kohustust kaebuse esitaja poolt nõutud summat tasuda. Esemete üleandmine toimus kriminaalmenetluse raames kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 125 alusel. Selle kohta vormistati ka vastavasisuline leping (tl 6). Hoiutasu maksmist ette ei nähtud ning selles osas midagi konkreetselt kokku ei lepitud. KrMS § 125 lg 4 kohaselt on hoiulevõtjal, kes ei ole omanik ega seaduslik valdaja, õigus saada hoiutasu katmiseks hüvitist, mis arvatakse menetluskuludesse ning hoiukulude hüvitamine on võimalik tulenevalt menetleja ja hoiulevõtja vahelisest vastavasisulisest lepingust. Nähtuvalt lepingust hindasid menetleja ja AS Petromaks Stividor omavahelisi suhteid selliselt, et aktsiaselts oli asitõendi seaduslik valdaja KrMS § 125 lg 4 mõistes. Taolisel juhul ei olnud AS-l Petromaks Stividor alust politseiprefektuurilt hoiutasu nõuda. See ilmneb ka eelnimetatud aktsiaseltsi ja prefektuuri vahelisest asjaajamise käigust ning prefektuuri 25.11.2009 sellekohasest vastusest (tl 7). Isegi sel juhul kui asuda näiteks seisukohale, et AS-i Petromaks Stividor pidamine asitõendi seaduslikuks valdajaks oli küsitav või vaieldav, ei nähtu sellest siiski vastuolu kriminaalmenetluse seadustikuga, sest KrMS § 125 lg 4 kohaselt ei olnud hoiulevõtjal kohustust hoiutasu nõuda. Tegemist oli hoiulevõtja õigusega, mis eeldas ka sellekohast lepingut ning hoiutasu kindlaksmääramist. Hoiutasu võib olla taolistes olukordades ka minimaalne. Ilmselt oleks võimalik põhjendatud juhtudel kokkulepitust hiljem isegi kõrvale kalduda, sest KrMS § 173 lg-s 2 on sätestatud, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja taotlenud kahju hüvitamist konkreetse menetluskuluna, sest vastasel korral ei kuuluks see üldse halduskohtu pädevusse. Esitatud materjalist ei nähtu ka seda millisel lepingulisel alusel või millisele hinnakirjale tuginevalt tasus kaebuse esitaja hoiutasu teisele väidetavale laopidajale ja miks ei pöördutud sel juhul abi saamiseks politsei poole, kuid see on teine teema ning ei mõjuta kaebuse lahendamist käesolevas vaidluses. Seoses eelnimetatuga selgitas vastustaja siiski veel täiendavalt, et probleemide korral asitõendiks olnud esemete kättesaamisel on politsei sekkunud ja selles osas (vajadusel) kaasa aidanud ning kuluküsimused on lahendatud esemete hoidja ja politsei vahel (kohtuistungi protokoll, tl 35). Menetleja jaoks ei pruugi olla ainutähenduslik ka asjaolu, kellele kuulub ladu, sest hoiustajad võivad kasutada ladu olenevalt vastavatest lepingutest mitmesugustel tingimustel. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei olnud õigusliku aluseta üleantud asjaga ning vastustajal ei olnud tulenevalt kriminaalasja raames sõlmitud lepingust ka kohustust tasuda asitõendite hoidmise eest hoiutasu. Seega ei olnud tegemist alusetu rikastumisega, kaebuse esitaja ei 5 pidanud prefektuuri asemel hoiutasu maksma, kahju hüvitamise nõude eeldused ei olnud täidetud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  30. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kohtukulude hüvitamise taotlust esitanud ning kaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Enno Loonurm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.