lg 1 p4, §429-§433, §463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada OÜ X (pankrotis) ja X AS vahel 05.07.2011.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
lg 2 p 1 alusel tagastada OÜ-le X (pankrotis) pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (tasutud 10.08.2009.a. summas 27 500 krooni (1757,57 eurot), viitenumber 2900072699, selgitus riigilõiv OÜ X hagi X AS vastu) s.o. 878,79 eurot X (pankrotis) arveldusarvele nr xxxxxxxxxx AS-s Swedbank. 4. Pooled kinnitava, et alates kompromisslepingu jõustumisest, puuduvad pooltel teineteise suhtes täielikud igasugused nõuded ja/või pretensioonid, sh pooled on nendest nõuetest käesoleva lepingu alusel loobunud. Lõpetada menetlus kinnitamisega. tsiviilasjas nr.2-09-40285 seoses kompromissilepingu Edasikaebamise kord Vastavalt
ASJAOLUD OÜ X (pankrotis) esitas 13.08.2009.a. Tartu Maakohtule hagi X AS vastu, milles palus tunnistada tema õigust keelduda poolte vahel 18.09.2001.a. sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust tuleneva kohustuste täitmiseks esitatud 286 736,31 krooni suuruse arve tasumisest. 26.03.2010.a. Tartu Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas hageja õigust keelduda poolte sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks esitatud arve tasumisest. Kostja esitas Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 28.10.2010.a. otsusega Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, millele kostja esitas kassatsioonkaebuse paludes ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks või teha võimalusel uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Riigikohus oma 23.03.2011.a. otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11 tühistas Tartu Maakohtu 26.03.2010.a. otsuse tsiviilasjas nr 2-09-40285 ja Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2010.a. otsuse samas asjas ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Pooled jõudsid kokkuleppele ja lähtudes soovist lõpetada nende vahel toimuvad vaidlused pooltevaheliste vaieldavate õigussuhete üle ning vältimaks kulukaid ja 2
ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiga ja sellele lisatud materjalidega, ning esitatud avaldusega, leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kompromiss tuleb kinnitada. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (
Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi.
lg1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest enda teadlikkust, on pooled kinnitanud ka kokkuleppe tekstis. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Pooled kinnitavad, et loobuvad tuginedes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.