lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et on toimunud ettevõtte üleminek. Ülaltoodud asjaoludest tulenevalt tuleb lugeda, et tööleping on lõppenud koondamise tõttu. Tööandja 01.11.2011 ülesütlemisavaldus on kehtiv. Ülesütlemisavaldust tühistav avaldus on tühine, sest ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Töölepingu seadus (TLS) § 89 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 100 lg 1 järgi töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna tööleping on lõppenud koondamise tõttu, on põhjendatud välja mõista hagejale hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 362.72 eurot (keskmise töötasu arvestus, töövaidluskomisjoni toimik tl 3). Hageja puhkuse kompensatsiooni nõue summas 230.04 eurot on põhjendatud vastavalt TLS §-le 71 ja vähem tasutud töötasu nõue 23.01 eurot. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt
lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.