← Eesti

2-11-32925/7

Obsah (10)§ 630§ 442§ 187§ 440§ 444§ 367§ 168§ 1741§ 177§ 468

Tsiviilasi nr 2-11-32925 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 30. november 2011, Tartu kohtumaja tege

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS-i hagi Kaarel Pastaku vastu 3916,76 euro (põhinõue 2858,53 eurot, intress 287,72 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 770,51 eurot) ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 31.03.2009 sõlmitud laenulepingu nr 09-026647-VV rikkumisest.
  2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 07.10.2011 (tl 34). Kostja vastas kohtule kirjalikult 25.10.2011 ja teatas muuhulgas, et võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid (tl 35). Vastuses soovis kostja väljamõistetava summa tasumise võimaldamist maksegraafiku alusel.
  3. Kohus edastas 26.10.2011 määrusega kostja vastuse hagejale ning määras pooltele avalduste ja dokumentide ning kompromissile jõudmise tähtpäevaks 15.11.
  4. Samuti määras kohus otsuse avalikult teatavakstegemise aja 30.11.2011 (tl 36-37).
  5. 15.11.2011 esitas hageja kohtule taotluse tsiviilasja lahendamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega (tl 43-45).
  6. Kuivõrd pooled ei ole kohtule kompromissilepingut esitanud, lahendab kohus antud tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 ja § 444 sätteid kohaldades.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hagile hagi õigeks võtnud.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

  1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 31.03.2009 laenulepingust nr 09-026647VV koos üldtingimuste ja maksegraafikuga, väljavõttest nimetatud lepingul sooritatud operatsioonidest ja laenu andmetest, hageja hinnakirjast ning 19.04.2010 lepingu ülesütlemise teatest (tl 7-9, 13-15, 1925).
  2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1, § 402 ja

§ 367alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2858,53 eurot, intress 287,72 eurot, 14.07.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 770,51 eurot ning viivis 0,067% päevas põhinõudelt 2858,53 eurolt alates 15.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures 14.07.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Kohus märgib kostjale selgituseks, et poolte kokkuleppel on võimalik ka hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse täitmine osamaksetena maksegraafiku alusel, et vältida sundtäitmisel lisanduvaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. 8.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, on ta oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud

§ 168lg 6 alusel kostja kanda.

Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lg 1 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 479,33 eurot. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 2 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 479,33 eurolt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 9.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.