← Eesti

3-10-1495/62

Obsah (4)§ 53§ 19§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10

§ 53lg 1).

3-10-1495 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Riiklikus riigihangete registris 12.02.2010 avaldatud hanketeate (ka HT; kehtib 19.02.2010 redaktsioonis; II kd tl 16-19) kohaselt otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) viia läbi riigihanke „Väljapanekute rajamine 2010-2012 näitustel ja messidel“ (reg nr 117228) raamlepingu sõlmimiseks. Hanketeate punkti III.2.3 alapunktides 5.3.1 ja 5.3.3 esitati järgnevad pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuded. Alapunktis 5.3.1: „Pakkuja on viimase kolme aasta (2007-2009) jooksul teostanud nõuetekohaselt vähemalt 8 messistendi rajamise terviklahendust (s.h kujundus, tööjoonised, väljapaneku rajamine, hooldamine ja demonteerimine koos inventari ja tehnikaga, transport sihtkohta ja tagasi) Pakkuja asukoha riigi mõistes välisriigis ning lisaks vähemalt 1 Eestis. Pakkuja kinnitab vastavust esitades projekti teostamiseks sõlmitud lepingute nimekirja, sõlmimise kuupäevadega, maksumuste, projekti toimumisaegade, toimumiskohtade ning tellija nimedega HD Lisa 1 Vormil III.“ Alapunktis 5.3.3: „Pakkuja kinnitus Lisa 1 Vormil 1, et Pakkuja üheks põhitegevusalaks on messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine.“ 16.03.2010 esitasid riigihankes osalemiseks ühispakkumuse Broadline OÜ ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda MTÜ (EPKK).
  2. EAS juhatuse 27.04.2010 otsusega „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse riigihanke „Väljapanekute rajamine 2010-2012 näitustel ja messidel“ (EAS hankenumber HKL100040) pakkuja kvalifitseerimata jätmine“ tunnistati riigihanke komisjoni 16.04.2010 ettepaneku ja Turismiarenduskeskuse direktori 26.04.2010 esildise alusel ning riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 1 kohaselt HT p III.2.3 alap-des 5.3.1 ja 5.3.3 esitatud kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks ja jäeti kvalifitseerimata ühispakkujad Broadline OÜ ja EPKK. Pakkujal endal ei ole olemas varasemat kogemust messistendide kujunduste, stendide montaaži ja demontaaži teostamise, inventari rendi jms osas, mis on hanke eesmärgiks, vaid need on kõikidel juhtudel tellitud ja ostetud alltöövõtjatelt, seega on seda teenust üksnes klientidele vahendatud (alap 5.3.1). Pakkujate majandusaasta aruannetest ega äriregistri andmetest ei nähtu, et pakkujate põhitegevusalaks on messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine. Esitatud dokumentide põhjal võib pakkuja põhitegevusalaks olla küll ürituste (sh messide) korraldamine, kuid mitte messide ja näituste inventariga varustamine (alap 5.3.3). Broadline OÜ ja EPKK esitasid Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (VaKo) vaidlustuse EAS juhatuse 27.04.2010 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
  3. VaKo 01.06.2010 otsusega nr 85-10/117228 jäeti vaidlustus rahuldamata. Põhjendused: Hankija poolt määratletud tunnustele vastavad sõlmitud ja täidetud lepingud näitavad pakkuja suutlikkust sõlmitavat hankelepingut täita. Lepingud saavad olla täidetud pakkuja enda või alltöövõtjate poolt. HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest saab järeldada, et eelneva kogemuse nõue on esitatud teenuste osutamisele ja sellest tulenevalt on teenuste osutamisel töövõtjal võimalik sõlmida alltöövõtulepinguid, jäädes ise tellija ees vastutavaks. Hankija sai HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud tingimusele vastavust kontrollida esitatud tööde nimekirja alusel. Hankija järeldas ebaõigesti, et EPKK on olnud vahendaja. Hankija otsus ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise kohta HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud tingimuse osas ei ole kooskõlas RHS § 39 lg-tega 1 ja
  4. Hankija leidis õigesti, et tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 4 lg-st 5, § 971 lg-st 3 ja § 5211 lg-st 3 peab äriühingu põhitegevusala olema võimalik tuvastada äriregistrist ja majandusaasta aruandest. Äriregistri väljavõttel on Broadline OÜ põhitegevusalaks muud mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused (93299/EMTAK 2008). Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi kuulub nimetatud alajaotuse „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“ alla ning ei hõlma näituste ja messide korraldamist. Äriregistrile esitatud
  5. a majandusaasta aruandest ei tulene, et Broadline OÜ tegevusalaks oleks messide ja näituste korraldamine ning 2

(12)3-10-1495 nende inventariga varustamine. EPKK mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri väljavõttel on põhitegevusalaks märgitud muude ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevus (94119/EMTAK 2008). EPKK põhikirja p-st 6 tulenevalt korraldab EPKK muu hulgas konkursse, näitusi ja messe ning nendest osavõttu. EPKK majandusaasta aruannetes toodud osaletud messide nimekiri näitab, et EPKK tegeleb küll näitustest ja messidest osavõtu korraldamisega, kuid ei näita messide ja näituste korraldamist ja inventariga varustamist põhitegevusalana. EPKK
  1. a majandusaasta aruandes on loetletud 8 tegevussuunda, üheks neist on ühisstendid kodu- ja välismessidel, millest ei saa samuti teha järeldust, et see oleks põhitegevus. Vaidlustaja selgitusest hankijale ei tulene, et Broadline OÜ ja EPKK üheks põhitegevusalaks oleks messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine. Ei ole tõendatud, et Broadline OÜ üldse näituste ja messide korraldamisega tegeleks. Kummagi ühispakkuja puhul ei ole tõendatud, et nad oleks messe või näitusi inventariga varustanud. Hankija otsus ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise kohta HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 sätestatud tingimuse osas on põhjendatud ning kooskõlas RHS § 39 lg-tega 1 ja
  3. Broadline OÜ ja EPKK MTÜ taotlesid kaebustes EAS juhatuse 27.04.2010 otsuse ja VaKo 01.06.2010 otsuse nr 85-10/117228 tühistamist, märkides, et nõustuvad VaKo otsuse p 5.1 põhjendustega, mille kohaselt nende kvalifitseerimata jätmine HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud tingimuse osas ei ole kooskõlas RHS § 39 lg-tega 1 ja
  4. Kaebuste kohaselt ei ole põhjendatud hankija otsus kaebajate HT p 2.3 alap-des 5.3.1 ja 5.3.3 sätestatud tingimustele mittevastavuse osas ning VaKo otsus kaebajate HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 kehtestatud tingimusele mittevastavuse osas. VaKo tuvastas otsuse p-s 5.1, et ühispakkuja on teostanud nõuetekohaselt vajaliku arvu hankija kehtestatud tingimustele vastavaid messistendi rajamise terviklahendusi, kuid otsuse p-s 5.2 ei pidanud tõendatuks, et keegi ühispakkujatest messe ja näitusi inventariga varustaks, mistõttu VaKo otsus on vastuoluline. VaKo jõudis läbi analüüsi õigele järeldusele, et „terviklahendus“ hõlmab ka inventariga varustamist. Messistendide ehitamine eeldab paratamatult ka vajamineva materjali ja inventari olemasolu. Seisukoht, nagu Eesti Üritusturundusagentuuride Liidu poolt
  5. a parimaks agentuuriks nimetatud Broadline OÜ ei tegeleks messide ja näituste inventariga varustamisega, ei vasta tegelikkusele ja on tingitud informatsiooni puudulikkusest. Kaebajad ei nõustu põhjendusega, mille kohaselt peab tulenevalt ÄS § 4 lg-st 5, § 971 lg-st 3 ja § 5211 lg-st 3 äriühingu põhitegevusala olema võimalik tuvastada äriregistrist ja majandusaasta aruandest. Oluline on see, et äriregistrile teatatakse üksnes üks põhitegevusala. Hankedokumendid ei näinud ette, et viidatud põhitegevusala peaks olema kindlasti see üks konkreetne põhitegevusala, mis on teatatud äriregistrile, vaid pidi olema üheks põhitegevusalaks.
  6. EAS palus jätta kaebused rahuldamata, leides, et kaebajad (ühispakkujana) ei vasta HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 sätestatud kvalifitseerimistingimusele. VaKo hindab vaidlustusmenetluse käigus hankija otsuse õiguspärasust, mitte pakkuja sisulist vastavust hankedokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele. VaKo tuvastas, et hankija otsuse põhjendus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks ei ole põhjendatud arvestades HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 toodud pakkujatele esitatava nõude ulatust, mitte aga pakkuja tegelikku nõuetekohast messistendi terviklahenduste teostamist. Isegi kui kaebaja oleks tunnistatud vastavaks HT osa III p 2.3 alapunktis 5.3.1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele, ei tähenda see automaatselt seda, et kaebaja ühte põhitegevust tuleks käsitleda vastuolus äriregistris kajastatud kaebaja põhitegevustele.
  7. Tallinna Halduskohtu 21.04.2011 otsusega rahuldati kaebus ja tühistati Riigihangete Ameti juures asunud vaidlustuskomisjoni 01.06.2010 otsus nr 85-10/117228 kaebuse esitajate poolt taotletud ulatuses nende kvalifitseerimata jätmise kohta seonduvalt hankedokumentide p 5.3.3 nõuetega ja eelnimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse vastav resolutsioon (resolutsiooni p 1); tühistati EAS juhatuse 27.04.2010 otsus kaebuse esitajate (ühispakkujate) kvalifitseerimata 3
(12)3-10-1495 jätmise kohta riigihankes „Väljapanekute rajamine 2010-2012 näitustel ja messidel“ (p 2). EAS-lt mõisteti kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 3 000 eurot (p 3). Põhjendused: Kuna VAKO 01.06.2010 otsust seonduvalt ühispakkujate vastavusega HT p III.2.3 alap-s 5.3.
  1. toodud nõuetele ei ole vaidlustatud, siis on vaja kontrollida, kas ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine oli põhjendatud tulenevalt HT p III.2.3 alap 5.3.3 tingimustest. ÄS § 4 lg-st 5, § 971 lg-st 3 ja § 5211 lg-st 3 ei tulene, et äriühingul peaks olema fikseeritud ainult üks põhitegevusala. ÄS § 4 lg 5 kohaselt tuleb äriregistrisse kandmise ajal teatada kavandatud põhitegevusala, kuid samas kohustatakse teatama (hilisemalt) tegevusalade muutumisest. Seonduvalt müügitulu jaotamisega nõuab äriseadustik vastava aruande esitamist kuni kümne suurema tegevusala kaupa (ÄS § 971 lg 3). Seega ei saa asuda seisukohale, et HT p III.2.3 alap 5.3.3 sõnastus eeldas messide ja näituste korraldamist ainsa põhitegevusena, mis oleks olnud ühtlasi samas sõnastuses ka äriregistris kirjas. Lähtuda tuleb nõude eesmärgist, mitte viia seda puhtsõnastuslikule tasandile, sest vastasel korral oleks pakkuja leidmine üldse küsitav. Hanke läbiviijal oleks vajaduse korral võimalik nõuda varem korraldatud näitusi ja messe tunduvalt suuremas mahus, kui seda tehti HT p III.2.3 alap-ga 5.3.
  2. Hanke väljakuulutamise järgselt ei saa eelnimetatud eesmärgi nimel HT punktidele uut sisu ja tähendust anda. Lähtuda tuleb kirjalikust tekstist ja teksti kohaselt sooviti (ainult) kinnitust selle kohta, et messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine oleks üheks (põhi)tegevusalaks. Olukorras, kus HT p III.2.3 alap 5.3.1 kohaselt nõuti teatud hulga vastavasisuliste lepingute nimekirja esitamist ja selles osas ühispakkujatele sisulisi etteheiteid olla ei saa, ei saa asuda seisukohale, et ühispakkujad on oma (ühte) põhitegevusala ainult formaalselt nimetanud ja et see ei vasta tegelikkusele. Nimetatud lepingute arvust võiks järeldada pigem vastupidist ehk äriühingute tegutsemist nimetatud valdkonnas ja ka seda, et see on nende üheks põhiliseks tegevusalaks. Eelneva kogemuse osas selgitasid kaebajad kohtuistungil, et OÜ Broadline
  3. a käive oli üle 23 miljoni krooni ja sellest 70% moodustas messide ja näituste inventariga varustamine; EPKK-l oli see veelgi suurem ja vajaduse korral saaksid nad esitada täiendavaid tõendeid, mis näitavad võimekust messide terviklahenduste realiseerimisel. Samuti selgitati, et Eesti Reklaamiagentuuride Liit ja Üritusturundusagentuuride Liit valisid Broadline OÜ aasta agentuuriks ning tiitel anti ürituste korraldamise eest, mis hõlmab ka vaidlusaluse hankega seonduvat tegevust. EAS on premeerinud Broadline OÜ-d EXPO disaini ideelahenduse eest auhinnalise kohaga. Vastustaja seoses eelnimetatud töökogemuse olemasolu ja väljatoomisega vastuväiteid ei esitanud. Kokkuvõttes tuleb asuda sisukohale, et HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 nimetatud nõue oli sisuliselt täidetud ja ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine sellelt pinnalt põhjendamatu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. EAS apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, jätta uue otsusega kaebused rahuldamata ja kaebajate menetluskulud nende enda kanda järgmistel põhjendustel: Kohus käsitles asjaolusid vastuoluliselt, sisustades HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 toodud nõuet alap-s 5.3.1 toodud nõudega. EPKK alap-s 5.3.1 toodud nõudele eelduslik vastamine ei tähenda, et pakkujad vastavad seetõttu ka alap-s 5.3.3 toodud nõudele. Selline käsitlus muudaks põhjendamatuks alap-s 5.3.3 esitatud kvalifitseerimisnõude ja selle sisulise kontrolli. EAS jättis kaebajad kvalifitseerimata, sest nad ei ole iseseisvalt (pakkuja eraldi) esitatud tööde loetelus toodud lepinguid täitnud. VaKo leidis, et kaebajate kvalifitseerimata jätmine sel põhjusel pole põhjendatud. See käsitlus ei anna aga alust kohtul ja kaebajatel eeldada, et sellest tulenevalt on riigihankemenetluses tõendatud ühispakkujate nõuetekohaste ja vajaliku arvu hankija kehtestatud tingimustele vastavate messistendi rajamise terviklahenduste teostamine. Samuti ei saa kohus sellist järeldust teha üksnes põhjusel, et HT p III.2.3 alap 5.3.1 ei ole kaebuse objekt. 4
(12)3-10-1495 EAS ei ole kohtuvaidluse tõttu hankemenetluses täiendavaid otsuseid teinud, mille alusel oleks olnud põhjust järeldada, et ühispakkujad vastavad HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 toodud nõudele. Kohus tegi põhjendamatust eeldusest automaatse järelduse, et kaebajatel on seetõttu näituste ja messide korraldamine ning inventariga varustamine üheks põhitegevusalaks HT p III.2.3 alap 5.3.3 tähenduses. Kohus asus EAS asemel hindama kaebajate vastavust HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 toodud tingimustele, mis ei vasta kaebuse ulatusele ja kohtu pädevusele antud asjas. Isegi juhul, kui tänaseks oleks tuvastatud kaebajate vastavus HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 toodud tingimustele, ei saa riigihankemenetluses sellest järeldada, et mõlemad ühispakkujad tegelevad põhitegevusena messide ja näituste korraldamisega ning inventariga varustamisega. Kohus ei analüüsinud EPKK referentse ega põhitegevusalasid ja kas see annab alust lugeda ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine põhjendamatuks. See on järeldada ühispakkujate vastavust HT p III.2.3 alap-des 5.3.1 ja 5.3.3 toodud nõuetele ühispakkumuse mõttest tulenevalt. Kui ühispakkujate referentse vaadata eraldiseisvana, annab see aluse järeldada, et pakkuja üheks põhitegevuseks ei saa pidada näituste ja messide korraldamist ja inventariga varustamist. Selle tuvastamiseks küsis EAS 26.03.2010 Broadline OÜ-lt selgitust HT p III.2.3 alap 5.3.3 alusel kinnituses esitatud andmete kohta. Selgitusi paluti ka põhjusel, et juhul, kui pakkuja põhistegevusala ei ole otseselt tuletatav äriregistrist, on pakkujal võimalik ühte nõutud põhitegevusala selgitada või tõendada muul viisil. Oluline on, et pakkuja esitaks tema tegelikku majandustegevust kajastavad andmed. Broadline OÜ selgitas oma põhitegevusala vastavust HT p III.2.3 alap 5.3.3 nõudele läbi äriühingu tegevusalaks märgitud EMTAK
  1. Selles toodud loetelust ei tulene nõutud põhitegevusala. Vastusest ei tulenenud, et ühispakkujad tegeleksid ka ühena põhitegevustest messide ja näituste korraldamisega ning inventariga varustamisega. Vastusest ei tulenenud ühtegi viidet ega tõendit, et kaebajad üldse tegeleks messide ja näituste korraldamise ning inventariga varustamisega ühe põhitegevusena. Viited võidetud ideekonkurssidele ja üksikutele eelnevatele pisihangetele ei anna alust järeldada, et pakkuja tegeleb ühena põhitegevusest näituste ja messide korraldamisega ning nende inventariga varustamisega. Kohus leidis, et HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 nõutud kinnitusest piisab kaebajate kvalifitseerimiseks ja EAS-l puudus vajadus kontrollida esitatud kinnitust äriregistris sisalduvate objektiivsete andmete baasil. See seisukoht ei ole põhjendatud, kuna kvalifitseerimisnõude objektiivsel kontrollimata jätmisel oleks pakkujal võimalik osaleda fabritseeritud andmetega, mis muudab pakkujate kvalifitseerimisetapi otstarbetuks, sest ei võimalda hankijal kontrollida, kas pakkuja kinnituses väljendatu võib olla vastuolus nende tegeliku majandustegevusega. EAS ei käsitlenud pakkujate põhitegevusala vaid formalistliku EMTAK klassifikaatori põhiselt. Kohus jättis arvestamata, et HT p III.2.3 alap 5.3.3 nõude osas pidid pakkujad kinnitusena tõendama, et nad peavad ise üheks oma põhitegevusalaks messide ja näituste korraldamist ning nende inventariga varustamist ning selline defineerimine ei tohi olla vastuolus nende tegeliku majandustegevusega. Eeltoodud käsitlusest lähtuti ka riigihankemenetluses. Äriregistri andmetel on Broadline OÜ 01.01.2009–20.05.2011 põhitegevusalana märgitud 79121 / EMTAK 2008 „reisikorraldaja tegevused“. Broadline OÜ
  2. a majandusaasta aruandes märgitud majandusaasta „müügitulu jaotus tegevusalade lõikes“ tegevusalana „reisikorraldaja tegevus“, mis müügitulu mahult moodustas 100%. Asjas oleva info põhjal võib vaid eeldada, et kaebajal oli parimal juhul soov tegeleda näituste ja messide korraldamisega. Eeltoodu näitab, et Broadline OÜ-l endal puudub ka riigihankes nõutud referents HT p III.2.3 alap 5.3.1 nõude täitmiseks ilma ühispakkuja EPKK-ta. Seega ei ole Broadline OÜ poolt kinnitatud ühe põhitegevusena alust käsitleda näituste ja messide korraldamist ning nende inventariga varustamist kui tema tegelikku majandustegevuse põhivaldkonda. Kohus on jätnud nimetatud asjaolud otsuses arvestamata. Kohus jättis välja selgitamata asjas tähtsust omavad (EAS otsuse aluseks olevad) asjaolud ja lähtus üksnes kaebaja tõendamata ja asjas tähendust mitteomavatest väidetest. Väide
  3. a majandusaasta käive kohta ei saanud olla kehtiv vaidlusaluses riigihankemenetluses. 5
(12)3-10-1495 Lisaks püüdis kohus tuvastada kaebaja eelnevat kogemust tema
  1. a kokkuvõtlike näitajate baasil, üksnes näituste ja messide inventariga varustamisest ning järeldas seeläbi kaebaja võimekust messide terviklahenduste realiseerimisel. Hankemenetluses ei saa võtta kvalifitseerimise aluseks tuleviku näitajaid. Kaebajale ürituste korraldamise eest tiitlite väljastamine ei ole vaidlusega seotud ja seda ei nõutud. Tiitlid võivad hõlmata endas muid üritusi, mis ei ole näituste ja messide korraldamine. Ka kaebaja premeerimine EXPO disaini ideelahenduse auhinnalise kohaga ei oma asjas tähendust, sest ei tõenda tema vastavust ega HT p III.2.3 alap 5.3.3 nõude täitmist. Kohtu tuginemine asjas tähtsust mitteomavatele väidetele on põhjendamatu.
  2. Broadline OÜ ja EPKK paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, märkides, et kuna VaKo 01.06.2010 otsust ei ole vaidlustatud osas, milles leiti, et hankija otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud tingimuste osas ei ole kooskõlas RHS § 39 lg-tega 1 ja 6, jõustus VaKo otsus nimetatud osas pärast selleks ettenähtud kaebetähtaja möödumist. Seega oli kohus asja lahendamisel seotud VaKo otsusega selle vaidlustamata osas ja kaebuse ulatusest ei ole väljutud. Kohus tuvastas õigesti, et kuna ühispakkujate vastavust HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 toodud nõuetele ei ole vaidlustatud, vajab kontrollimist vaid ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise põhjendatus tulenevalt HT p III.2.3 alap-st 5.3.
  3. Kohus ei sidunud ühispakkujate kvalifitseerimise ainukese põhjusena nende teisele kvalifitseerimistingimusele eeldusliku vastamisega. Väär on EAS seisukoht nagu oleks jätkuvalt tema pädevuses hinnata ühispakkujate vastavust HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 toodud tingimustele. Ühispakkujad vastasid HT p III.2.3 alap 5.3.3 tingimustele nii formaalses kui sisulises mõttes. Hankedokumentidest ei tulnud, et pakkuja peaks lisaks HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 nimetatud kinnituse andmisele tõendama, et tema üheks põhitegevusalaks on näituste ja messide korraldamine ja nende inventariga varustamine. EAS rikkus hankemenetluse läbipaistvuse nõuet, kuna HT p III.2.3 alap-st 5.3.3 ei tulenenud üheselt arusaadavalt, milliseid nõudeid pakkuja täitma peab. Tulenevalt RHS § 41 lg-st 7 piisanuks ühispakkujate HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 ettenähtud tingimustele vastamiseks ka sellest, kui ühe ühispakkuja üheks põhitegevusalaks oleks olnud messide ja näituste korraldamine ja nende inventariga varustamine, vastupidine oleks vastuolus ühispakkumise regulatsiooni mõttega. Asjas leidis aga tõendamist, et mõlema ühispakkuja üheks põhitegevusalaks on messide ja näituste korraldamine ning nende varustamine inventariga. Kohut eksitav on viide üksnes OÜ Broadline
  4. a majandusaasta aruande lk-le 19, millel on aruande koostaja poolt ekslikult toodud välja, nagu oleks OÜ Broadline
  5. majandusaastal 100% müügitulu saanud reisikorraldaja tegevusest. Majandusaasta aruandest tuleneb üheselt, et OÜ Broadline üheks põhitegevusalaks
  6. a oli ürituste, konverentside, näituste ja messide korraldamine ja nende inventariga varustamine. Majandusaasta aruande lk-lt 15 tuleneb üheselt, et müügitulu tegevusalade lõikes kokku 11 480 551 krooni on saadud 100% tegevusest „Muust mujal liigitamata lõbustus- ja vabaaja tegevusest“ (EMTAK kood 79121). OÜ Broadline näol on tegemist Eestis kõrgelt hinnatud ja tunnustatud üritusturundusagentuuriga, keda valiti
  7. a teistkordselt Eesti Reklaamiagentuuride Liidu ja Üritusturundusagentuuride Liidu poolt korraldatud konkursil „Kuldmuna“ aasta agentuuriks.
  8. a sai OÜ Broadline samal konkursil auhinnad ka üritusturundussektoris teostatud tööde eest. Lisaks valiti OÜ Broadline aasta parimaks üritusturundusagentuuriks. EAS on premeerinud OÜ-d Broadline EXPO disaini ideelahenduse eest auhinnalise kohaga. OÜ Broadline on võitnud antud valdkonnas mitmeid eelnimetatud auhindu ja tiitleid. EPKK
  9. majandusaasta aruandest tuleneb samuti selgelt, et EPKK tegeles
  10. a ühisstendide teostamisega kodu- ja välismessidel. Ideelahenduse teostamine hõlmab endas messide ja näituste terviklahenduse teostamist, mille hulka kuulub ka inventariga varustamine. Ka OÜ Broadline
  11. a konsolideeritud majandusaasta aruandest tuleneb, et ta pakub üritusturundus-, promotsiooni-, motivatsiooni- ja lojaalsus6
(12)3-10-1495 programmide lahenduste loomist ja elluviimist ning korraldab rahvusvahelistele korporatiivklientidele suunatud motivatsiooniüritusi, konverentse, messe ja seminare. Lisaks tegeleb Broadline OÜ eelnimetatud sündmuste korraldamiseks vajalike vahendite rentimisega.
  1. EAS märkis 29.07.2011 täiendavas selgituses, et kuigi VaKo 01.06.2010 otsus on vaidlustatud osaliselt ja RHS § 127 lg 41 alusel vaidlustamata osas jõustunud, ei saa seeläbi luua absoluutset õiguslikku eeldust ühispakkujate vastavusest HT p III.2.3 alap 5.3.1 tingimusele. VaKo ei tuvastanud otsuses mitte ühispakkujate vastavust HT p III.2.3 alap-le 5.3.1, vaid et EAS otsus oma põhjenduses pole kooskõlas RHS § 39 lg-tega 1 ja
  2. Kohtul tuli arvestada VaKo otsuse sisu ja riigihankemenetluse erisusi. Kuna EAS ei ole riigihankemenetluses täiendavaid otsuseid teinud, puudub otsus sellest, kas ühispakkujad vastavad HT p III. 2.3 alap 5.3.1 tingimusele. Jääb arusaamatuks, millistel põhjustel või kaalutlustel kohus järeldas, et piisava arvu lepingute nimekirja esitamine kaebajate poolt tähendab seda, et mõlema ühispakkuja üheks põhitegevusalaks on messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine. Arusaamatu on kaebaja käsitlus, et ta ei olnud kohustustud tulenevalt HT p III. 2.3 alap-st 5.3.3 tõendama kinnituses esitatud andmetele lisaks andmeid, mis kahtluse korral tõendavad ja kajastavad tema tegelikku majandustegevust. EAS on ühispakkujatelt küsinud selgitusi ja infot nende enda poolt vormikohases kinnituses esitatud andmete kohta, mis tulenevalt RHS § 56 lg-st 3 on hankija õigus ja kohustus objektiivse ja läbipaistva hankemenetluse tagamiseks. Broadline OÜ
  3. a majandusaasta aruanne oli riigihankemenetluses oluline tõend tema tegeliku majandustegevuse tuvastamiseks. Asjaolu, et koostaja on aruande koostanud eksitavalt, ei ole asjas oluline, sest kolmandal isikul (sh hankijal) on õigus eeldada, et äriregistris esitatud andmed on tõesed ja õiged. OÜ Broadline ei esitanud ühtegi selgitust eksitava
  4. a majandusaasta aruande olemasolu kohta ei riigihankemenetluse ega ka vaidlustuse käigus. Kaebaja väited tunnustatuse ja saavutatud tiitlite kohta on asjassepuutumatud. Vaidlustatud otsuste aluseks olnud asjaolude tõendamiseks ja õiguspärasuse hindamiseks ei saa esitada tõendeid, mida otsuste tegemise ajal ei eksisteerinud. Isegi kui käsitleda Broadline OÜ
  5. a majandusaasta aruannet tõendina tema põhitegevusala tõendamiseks, ei anna see midagi uut, sest käsitleb kaebaja majandustegevust sarnaselt tema
  6. a majandusaasta aruandele.
  7. Broadline OÜ ja EPKK märkisid 07.12.2011 täiendavas selgituses, et antud asjas ei saanud ega saa olla vaidlust selles, kas ühispakkujad vastavad HT p III.2.3 alap 5.3.1 tingimustele. Selle tuvastas VaKo 01.06.2010 otsuses ja halduskohus 21.04.2011 otsuses. EAS ei ole selgitanud, milles seisneb kohtu väidetav tõendite ebaõige hindamine ühispakkujate HT p III.2.3 alap 5.3.1 tingimustele vastavuse tuvastamisel. RHS § 56 lg 3 sätestab hankija õiguse nõuda esitatud teabe selgitamist, piiritlemist või täpsustamist, kuid ei pane hankijale vastavat kohustust. OÜ Broadline
  8. a majandusaasta aruanne ei saanud olla oluliseks tõendiks tema tegeliku majandustegevuse tuvastamisel, sest OÜ Broadline sisestas
  9. a majandusaasta aruande äriregistri teabesüsteemi 04.06.2010 kell 16:05 ja esitas selle 22.06.2010 kell 22:
  10. Kaebajad taotlevad 2 282,72 euro menetluskulude väljamõistmist EAS-lt. Taotlusele lisatud dokumentide kohaselt on kaebajatele osutatud õigusabiteenust 16,45 tundi, sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja selle analüüs (0,5 tundi), nõupidamised esindatavaga (vastavalt 0,7 ja 0,75 tundi), vastuse koostamine (8,25 tundi), vastuse koostamine EAS vastusele (5,75 tundi) ja menetluskulude taotluse koostamine (0,5 tundi). Õigusabikulude suuruse tõendamiseks on esitati Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 07.07.2011 arve nr 646-MK, 04.11.2011 arve nr 949MK ja 11.11.2011 arve nr 970-MK. Kulude kantuse tõendamiseks esitati maksekorraldused. 7
(12)3-10-1495 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus vaidluse eseme määratlemist ja kaebajate HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud tingimusele vastavuse tuvastamist.
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on eksinud VaKo 01.06.2010 otsuse nr 8510/117228 vaidlustamise ulatuse määratlemisel.

§ 19lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses.

Halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega. Broadline OÜ ja EPKK taotlesid halduskohtule esitatud kaebuses EAS juhatuse 27.04.2010 otsuse ja VaKo 01.06.2010 otsuse nr 85-10/117228 tühistamist, märkides, et nõustuvad VaKo otsuse p 5.1 põhjendustega. Kaebajad kinnitasid 11.08.2010 vastuses halduskohtu 05.08.2010 kaebuse käiguta jätmise määrusele, et taotlevad VaKo 01.06.2010 otsuse (resolutsiooni tervikuna) tühistamist. Halduskohus määratles kaebuse menetlusse võtmise määruses nõuded VaKo 01.06.2010 otsuse nr 85-10/117228 osalise tühistamise nõudena ja EAS 27.04.2010 otsuse tühistamise nõudena. Kuigi VaKo ei nõustunud vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s 5.1 EAS juhatuse 27.04.2010 otsuse põhjenduste ja järeldusega ühispakkujate HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele mittevastavuse kohta, on otsuse resolutsiooni p-ga 1 jäetud nende vaidlustus EAS juhatuse 27.04.2010 otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ja p-ga 2 nende poolt tasutud riigilõiv nende enda kanda. Kuna haldusakti põhjendustes tuvastatud asjaoludel iseseisev õiguslik tähendus puudub ja õiguslikud tagajärjed on üksnes haldusakti resolutiivosal (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2), siis ei saa kaebuse nõuet VaKo 01.06.2010 otsuse vaidlustamise osas käsitleda mitte otsuse osalise tühistamise nõudena, vaid otsuse tühistamise nõudena.

  1. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka poolte RHS 127 lg-le 41 (alates 01.07.2010 kehtivas redaktsioonis) rajanev käsitlus VaKo 01.06.2010 otsuse osalisest jõustumisest ja kohtu seotusest asja lahendamisel VaKo otsusega selle vaidlustamata osas. VaKo otsuse osalise jõustumisega oleks tegemist juhul, kui VaKo oleks otsuse resolutsioonis vaidlustuse mingis osas rahuldanud ja pooled ei oleks seda otsuse osa tähtaegselt halduskohtus vaidlustanud. Käesoleval juhul see nii ei ole.
  2. Kuigi RHS § 129 lg 2 näeb ette halduskohtule kaebuse esitamise VaKo otsuse peale, on VaKo otsuse peale esitatud kaebuse esemeks, nii nagu oli vaidlustuse esemekski, hankija 27.04.2010 otsus kaebajate ühispakkujana kvalifitseerimata jätmise kohta ühispakkujate HT p III.2.3 alap-des 5.3.1 ja 5.3.3 esitatud kvalifitseerimise tingimustele mittevastavuse tõttu. Lisaks peab halduskohus kontrollima VaKo otsuse õiguspärasust sarnaselt ringkonnakohtuga halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Vaatamata sellele, et kaebajad nõustusid VaKo otsuse p-s 5.1 toodud põhjendustega, milles leiti, et hankija otsus kaebajate kvalifitseerimata jätmise kohta HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud tingimuse osas ei ole kooskõlas RHS § 39 lg-tega 1 ja 6, oleks halduskohus kaebust lahendades pidanud võtma seisukoha ka hankija poolt VaKo otsuse p-s 5.1 toodud põhjenduste kohta esitatud väidete suhtes juhul, kui hankija oleks halduskohtule selles osas vastuväiteid esitanud. Kuna kaebajad nõustusid VaKo otsuse p-s 5.1 toodud põhjendustega ning hankija ei esitanud selles osas halduskohtule vastuväiteid ja pidas VaKo otsust õiguspäraseks, võis halduskohus kaebuse lahendamisel piirduda ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise põhjendatuse kontrollimisega HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 sätestatud tingimuse osas.
  3. Kaebajate HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud tingimusele vastavuse tuvastamise osas märgib ringkonnakohus järgmist. VaKo lahendab kohtuväliselt vaidlusi (RHS § 117 lg 4) ning 8

(12)3-10-1495 kontrollib vaidlustuse alusel hankija otsuse õiguspärasust ja vaidlustuse sisulise lahendamise korral teeb otsuse, millega RHS § 126 lg 1 alusel kas jätab vaidlustuse rahuldamata (p 4) või rahuldab vaidlustuse osaliselt või täielikult, tunnistades kehtetuks hankija tehtud hankemenetlusega seotud riigihangete seadusega vastuolus oleva otsuse (p 5). VaKo otsuse toimet reguleeriv RHS § 127 lg 5 näeb ette: „Vaidlustuse rahuldamisel on vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma hankemenetluse käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Hankija sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine.“ Seega hindab VaKo vaidlustusmenetluses hankija otsuse õiguspärasust selles toodud põhjendustel, mitte pakkuja sisulist vastavust hankedokumentides esitatud kvalifitseerimistingimustele. VaKo ei saanud ühispakkujate vaidlustuse sisulise lahendamise kohta tehtud otsuses tuvastada ühispakkujate vastavust HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele ja seda ei ole ka tehtud. VaKo otsuse põhjenduste p-s 5.1 on vaidlustaja ja hankija väiteid hinnates üksnes asutud seisukohale, et hankija otsus ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise kohta HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud tingimuse osas otsuses toodud põhjendustel ei ole kooskõlas RHS § 39 lg-tega 1 ja
  1. Arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud kaebajate väited VaKo otsuse vastuolulisusest ja kaebajate HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud tingimusele vastavuse tuvastamisest. Vaidlusaluses riigihankemenetluses ei ole kaebajate HT p III.2.3 alap-s 5.3.1 sätestatud tingimusele vastavust tuvastatud ja selle üle on jätkuvalt pädev otsustama üksnes hankija. Hankija saab ja peab seda tegema juhul, kui hankija otsus tunnistatakse kehtetuks vaidemenetluses või tühistatakse halduskohtumenetluses. Seejuures võib hankija koguda täiendavaid tõendeid ja neid hinnata kogumis varem esitatud tõenditega. VaKo otsuse põhjendustes tuvastatud asjaoludel ei ole hankija jaoks õiguslikult siduvat tähendust. VaKo otsuse põhjendusi tuleks hankijal arvestada asja uuel läbivaatamisel ja hinnata koos teiste asjas kogutud materjalidega ning põhjendatud juhtudel saab VaKo otsuse põhjendustest ka kõrvale kalduda (vt Riigikohtu 25.03.2008 otsus nr 3-3-1-5-08 p 11). II
  2. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 sätestatud kvalifitseerimise tingimust ja kaebajate sellele vastavuse tuvastamist. Kaebajate kõnealuse kvalifitseerimise tingimusele vastavusele hinnangu andmiseks tuleb kvalifitseerimise tingimust tõlgendada.
  3. HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 kehtestati järgmine nõue: „Pakkuja kinnitus Lisa 1 Vormil 1, et Pakkuja üheks põhitegevusalaks on messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine.“ Kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest lähtudes peaks tingimuse täitmiseks piisama pakkuja poolt hankijale kinnituse esitamisest, et tema üheks põhitegevusalaks on messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine. Kaebajad on koos pakkumusega esitatud pakkuja kinnistuskirjade p-s 12 (I kd tl 45-46) kinnitanud, et nii Broadline OÜ kui ka EPKK üheks põhitegevusalaks on messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine ning kaebajate hinnangul on see leidnud asjas ka tõendamist.
  4. Kvalifitseerimise tingimuse grammatiline tõlgendamine ei võimalda pakkuja vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusele sisuliselt kontrollida. Vastav kohustus lasub RHS § 39 lg 1 kohaselt hankijal ja ka halduskohtul hankija otsuse tühistamiskaebuse lahendamisel. Seetõttu tuleb kvalifitseerimise tingimuse mõtet selgitada hanke eesmärgi ja hankija kavatsuste kaudu. Hanketeate p-dest II.1.1, II.1.2 ja II.1.5 nähtuvalt on vaidlusaluse riigihanke puhul tegemist eelkõige teenuse ja asjade ostmisele suunatud hankega, mille põhiliseks eesmärgiks on „Eesti ühisväljapanekute teostamine (massistendide rajamine) kogumahus koos inventari ja tehnikaga, transport sihtkohta (sh ühisväljapaneku eksponentide reklaammaterjalid), väljapaneku rajamine, hooldamine ja demonteerimine ning lähtekohta tagasi transportimine koos projektijuhi tööga EASi poolt korraldatavatele rahvusvahelistel turismimessidel ja tööstusmessidel.“. Seda seisukohta toetavad HT p-s III.2.3 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse osas kehtestatud kvalifitseerimise nõuded. HT p III.2.3 alap-dest 5.3.1, 5.3.2.2 ja 5.3.4 nähtu9
(12)3-10-1495 valt on hange suunatud eelkõige stendide rajamisele ja toimetamisele näitustele ja sealt ära ning vajadusel ladustamisele Eestis. Täiendavalt kinnitab sellist seisukohta Broadline OÜ esindajale põhitegevusala kohta selgitust nõudvale kirjale Juhan Anupõllu 26.03.2010 vastuses toodud seisukoht “Tuletame siinkohal meelde, et käesoleva hanke puhul on CPV järgselt tegemist asjade tarnimisega, mitte (vahendus)teenuste tellimisega.“ (I kd tl 31). Seega saab järeldada, et kõnealuse kvalifikatsiooni tingimuse seadmise eesmärgiks oli tagada olukord, kus pakkujad on võimelised ise teostama neid töid, mille tellimisele hange on suunatud. Sellist järeldust kinnitab ka hanke nimetus „Väljapanekute rajamine 2010-2012 näitustel ja messidel“. Samas ei saa hanke ja kõnealuse kvalifitseerimise eesmärke arvestades pidada õigeks käsitleda nõutud põhitegevusala kahe eraldi tegevusena – näituste ja messide korraldamisena ning nende inventariga varustamisena. Õigem oleks lähtuda seisukohast, et nimetatud tingimus on suunatud eelkõige just pakkujate näituste inventariga varustamise võimekuse tagamisele, mida hankija pidas vajalikuks eraldi välja tuua messide ja näituste korraldamisega seotud mitmesuguste tegevuste all.
  1. Arvestades eeltoodut oleks HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 nõutava põhitegevusala pakkujal olemasolu tuvastamise puhul äriregistrist saadud andmete ja EMTAK koodi järgi tegemist kõnealuse kvalifitseerimise tingimuse kitsendava tõlgendamisega. Lisaks ei defineeri EMTAK koodi 82301 all, mida hankija pidas vaidlustatud otsuses ja vaidustusmenetluses kohaseks, tegevusala täpselt nii, nagu see on sätestatud HT p III.2.3 alap-s 5.3.3, mistõttu kaebajate kohta äriregistris kajastatud andmetes ja majandusaasta aruannetes ei saanud ollagi viidet sellele, et kaebajate üheks põhitegevusalaks on näituste ja messide korraldamine ning nende inventariga varustamine. Kuna aga EAS ei ole riigihankemenetluses piirdunud kaebajatel HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 nõutava põhitegevusala olemasolu tuvastamisel äriregistri andmetega, ning on kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks RHS § 39 lg 4 ja § 56 lg 3 alusel nõudnud Broadline OÜ-lt 26.03.2010 selgitust (II kd tl 30 -31) muuhulgas selle kohta, mille alusel on esitatud kinnitus, et pakkuja üheks põhitegevusalaks on näituste ja messide korraldamine ning nende inventariga varustamine, ning Broadline OÜ on selgitused esitanud (I kd tl 131 -132), ei pea ringkonnakohus vajalikuks EMTAK koodide küsimust pikemalt käsitleda.
  2. Seega pidi hankija ühispakkujate HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kontrollimiseks tuvastama, kas ühispakkujad peavad HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 nõutavat põhitegevusala üheks oma põhitegevusalaks ja kas see on kooskõlas nende tegeliku majandustegevusega, arvestades RHS § 41 lg-t 7, mille kohaselt võivad ühispakkujad oma tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate pädevusele, kui see on vastava kriteeriumi olemusest tulenevalt võimalik. Ringkonnakohus leiab, et kaebajad võivad ühispakkujatena HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks tugineda teise kaebaja (ühispakkuja) pädevusele ehk et kaebajad saab lugeda ühispakkujatena HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavaks ka juhul, kui ainult üks kaebajatest vastab HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele.
  3. Hankijale esitatud EPKK tutvustuses (I kd tl 53) märgitust „EPKK organiseerib osalemist Eesti ja välismessidel“ ning „juba aastaid korraldab Eesti toodete tutvustamist erinevatel põllumajandus- ja toidumessidel“ võib ringkonnakohtu arvates järeldada, et EPKK peab seda üheks oma põhitegevusalaks. Kuna osalemine messidel ja tutvustustel on koos vastava loeteluga välja toodud EPKK
  4. a tegevusaruandes (p 7.1, I kd tl 79 -80) ja
  5. a tegevusaruandes (p 7.1, I kd tl 92 – 93) ning
  6. a tegevuse aruandes on toodud välja tegevussuunana nr 5 „Ühisstendid kodu- ja välismessidel“ koos messidel
  7. a korraldatud ühisstendide loeteluga (I kd tl 107), siis võib seda vaatamata tegevuse erinevale sõnastamisele käsitada EPKK ühe põhitegevusalana HT p III.2.3 alap 5.3.3 mõttes.
  8. Hankijale esitatud Broadline OÜ tutvustuse (I kd tl 50 -52) kohaselt on tegemist üritusturustusagentuuriga, kellel on alates
  9. a lõpust ISO.9001:2000 kvaliteedijuhtimise sertifikaat 10
(12)3-10-1495 (kategoorias: promotsioon, ühisturundus, turism) ja kellele on
  1. a väljastatud projekteerimise litsents, mis Broadline OÜ arvates (selgitus I kd tl 132) on oluline messide ja näituste lahenduste loomisel (kujundus, tööjoonised jne). Broadline OÜ märgib pakutavate teenustena ühisturunduse (strateegiliste ja taktikaliste ühisturunduslahenduste planeerimine ja elluviimine), seminaride, konverentside, väljapanekute ja messide korraldamise (lahenduste planeerimine, teostamine ja haldamine) ning promotsiooni. Seega on Broadline OÜ pidanud tutvustuses nimetatud pakutavat teenust „seminaride, konverentside, väljapanekute ja messide korraldamine“ üheks oma põhitegevusalaks ja vaatamata tegevuse erinevale sõnastamisele võib seda ringkonnakohtu hinnangul käsitada Broadline OÜ ühe põhitegevusalana. Et HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 nõutav põhitegevusala on Broadline OÜ üheks põhitegevusalaks, kinnitab ka asjaolu, et Broadline OÜ on Euroopa Ühenduse kaubamärgi „broadline“ omanik ja kaubamärgi registreering klassis 35 hõlmab muuhulgas ka järgmisi teenuseid: turundus- ja reklaamsünduste korraldamine ja läbiviimine; sündmuste, näituste ja messide korraldamine äri ja reklaami eesmärkidel.
  2. Nagu eelpool märgitud, on käesoleva kaebuse esemeks EAS juhatuse 27.04.2010 otsus kaebajate ühispakkujana kvalifitseerimata jätmise kohta. Haldusakti õiguspärasuse eeldused sätestab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega tuleb vaidlustatud otsuse õiguspärasust (sh kaebajate ühispakkujatena HT p III.2.3 alap-s 5.3.3 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks tunnistamise osas) kontrollida selle andmise aja seisuga ja pärast otsuse andmist koostatud dokumendid ei saa mõjutada otsuse õiguspärasust. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta EAS poolt ringkonnakohtule esitatud Broadline OÜ
  3. a majandusaasta aruande, mis on juhatuse liikmete poolt allkirjastatud 22.06.2010 (II kd tl 53). Samal põhjusel jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebajate poolt esitatud Broadline OÜ
  4. a konsolideeritud majandusaasta aruande, mis on juhatuse liikme poolt allkirjastatud 30.05.2011 (II kd tl 111), ja EPKK
  5. a majandusaasta aruande, mis on juhatuse liikme poolt allkirjastatud 21.06.2010 (II kd tl 134).
  6. Neil põhjendustel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on rahuldanud kaebused lõppjärelduses õigesti ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus asendab halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega ning muudab kohtuotsuse resolutsiooni punkti 1 ja sõnastab selle järgmiselt: „Rahuldada kaebus ja tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni
  7. juuni
  8. a otsus nr 85-10/117228“. Menetluskulude jagamise (osalise väljamõistmise) osas ei ole pooled vastuväiteid esitanud ja menetluskulude jagamise osas jääb kohtuotsus muutmata. III 25.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad EAS apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv) tema enda kanda. 26. Kaebajad taotlesid EAS-lt 2 282,72 euro menetluskulude (õigusabikulude) väljamõistmist ja esitasid Broadline OÜ poolt menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. EAS leidis, et õigusabikulud on ülemäära suured ning nende EAS-lt väljamõistmine oleks äärmiselt ebamõistlik ja põhjendamatu.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Arvestades asja mahtu ja keerukust, asja lahendamist kirjalikus menetluses ja seda, et valdavalt on faktilised asjaolud tuvastatud ja õiguslikud argumendid esitatud esimese astme kohtus, peab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonimenetluse kulusid põhjendamatult suurteks ning leiab, et need on vajalikud ja põhjendatud 1 200 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole EAS-lt 11

(12)3-10-1495 1 200 euro menetluskulude väljamõistmine Broadline OÜ kasuks EAS-i suhtes ei äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik ning ei piira ülemääraselt EAS-i kaebeõigust. Seega mõistab ringkonnakohus EAS-lt Broadline OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 1 200 eurot ja jätab ülejäänud osas Broadline OÜ menetluskulud tema enda kanda. Oliver Kask Viive Ligi Lilianne Aasma 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.