§-dele 142 lg.1,4, 145 lg.1, 2, 146, 150 leiab hageja, et tema poolt Hans Kraisi pankrotimenetluses esitatud nõue on põhjendatud, tõendatud, tähtaegselt esitatud ja pandiga tagatud ning kuulub rahuldamisele I järgu nõudena täies ulatuses, so lisaks koosolekul tunnustatud nõudele tuleb tunnustada täiendavalt nõuet summas 23 620.99 EUR. Kostja seisukoht Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus esitada käendaja vastu nõue selle rahuldatud osas ning taotleda selle tunnustamist Hans Kraisi pankrotimenetluses. Nõude aluseks on panga ja Hans Kraisi vahel sõlmitud käendusleping nr.xxxxxxxxxx, mille alusel Hans Krais käendas 63 911.65 euro (1 000 000 EEK) ulatuses laenulepingust nr.xxxxxxxxxx tulenevaid panga nõudeid OÜ Ksenigma (pankrotis) vastu. OÜ Ksenigma (pankrotis) laenulepingust nr.xxxxxxxxxx tulenevate kohustuste tagamiseks on väidetavalt sõlmitud koostööleping ka Maaelu Edendamise Sihtasutusega, mille kohaselt vastutab sihtasutus üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. OÜ Ksenigma pankroti väljakuulutamisel teostas Maaelu Edendamise Sihtasutus hagejale avansilise väljamakse summas 31 955.82 EUR, millest tulenevalt vähenes Ksenigma OÜ (pankrotis) laenukaardi väljavõtte kohaselt käendaja Hans Kraisi kohustuste jääk 23 620.99 EUR võrra. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et väidetavalt sõlmitud koostööleping, milline on edastatud kostjale ja kohtule, on poolte poolt allkirjastamata ega oma seega tõenduslikku väärtust. Juhul kui koostööleping on poolte poolt allkirjastatud ja seeläbi kehtiv ning kohus arvestab seda 4 tõendina, on kostjal järgmised vastuväited: koostöölepingu p.9.12 kohaselt omandab sihtasutus tagatise summa väljamaksmise korral väljamakstu ulatuses tagasinõude laenusaaja vastu, mille kohta pooled sõlmivad nõude loovutamise lepingu. Koostöölepingu p.9.14 sätestab, et nõude loovutamisel kohustub pank sõlmima sihtasutusega ka lepingu loovutatud nõude tagatiste ülemineku kohta sihtasutusele väljamakstu ulatuses. Tagatiste hulka kuulub ka Hans Kraisiga sõlmitud kändusleping. Kostja hinnangul on koostöölepingu eelkirjeldatud sätted suunatud sellele, et peale tagatise summa või selle osa väljamaksmist pangale kuulub nõue laenusaaja vastu sihtasutusele. Koostöölepingus on selgelt sõnastatud panga kohustus sõlmida peale tagatise või avansi väljamaksmist vastavas osas nõude ja selle tagatiste loovutamiseks lepingud. Seega omandab sihtasutus väljamakstu ulatuses nõude laenusaaja vastu ning tagatise summa väljanõudmine laenu käendajalt panga nimel ei ole õiguslikult põhjendatud. Koostöölepingu p.9.2 (mille kohaselt kohustub pank tegema kõik võimaliku, et rahuldada nõudeid laenusaaja vastu võimalikult suures ulatuses) ja 9.12 alusel asub kostja seisukohale, et nimetatud lepingust tulenevalt on pangal käsundisaaja ja sihtasutusel käsundiandja roll.
kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid, käsundiandja aga maksab talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Koostöölepingust tulenev käsund kohustab panka võimalikult suures ulatuses tegelema nõuete rahuldamisega laenusaaja vastu, kuid kostja on seisukohal, et pank ei ole õigustatud tegelema nõuete rahuldamisega enda (so panka) nimel, vaid käsundiandja (so sihtasutuse) nimel ja huvides. Kostja on seisukohal, et käesolevas olukorras puudub hagejal nõue, sest sihtasutus on koostöölepingut järgides tagatise välja maksnud ning seeläbi omandanud nõude laenusaaja vastu. Koostöölepingust tulenevalt on hagejal kohustus jätkata nõuete rahuldamist tagatisvara arvel, kuid mitte panga vaid sihtasutuse nimel ja huvides. Juhul, kui kohus teeb lahendi hageja kasuks, palub kostja jätta menetluskulud poolte enda kanda, sest hageja on pankrotimenetluse ja hagimenetluse vältel tegelenud kostja ja kohtu eksitamisega, esitades asjas tähtsust omava tõendi, so koostöölepingu, alles 27.09.2011.a. Tuvastatud asjaolud Hageja ja OÜ Ksenigma (10088059, pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingust nr.xxxxxxxxxx tulenevad hageja nõuded on tagatud hüpoteekidega, komertspandiga, Hans Kraisi käendusega (käendusleping nr.xxxxxxxxxx, t.l. 9-11) ning hageja ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud tagatislepinguga nr.xx xxxxx /t.l.56-57/ Tagatislepingu p.2.
ja p. 2.2. tulenevalt piiratud rahasummaga ning seotud muude tingimustega. Muuhulgas oli lepingus ette nähtud, et sihtasutus vastutab üksnes juhul, kui pank ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada.
lg.1 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.
lg.1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle nõue põhivõlgniku vastu. Seega, kui tagatise andja (so käendaja) koostöölepingus kokkulepitud ulatuses põhivõlgniku kohustuse täitis, vähenes selles ulatuse hageja nõue põhivõlgniku vastu ning läks
Eelkirjeldatud seaduses sätestatud põhimõte kajastub ka hageja ja tagatise andja vahel sõlmitud Koostöölepingus. Nimetatud lepingu p.9.12 sätestab, et tagatise summa või selle osa väljamaksmisega pangale omandab sihtasutus väljamakstu ulatuses tagasinõude laenusaaja vastu, mille kohta pooled sõlmivad nõude loovutamise lepingu, milles loovutatava nõude summaks on summa, mis on võrdne sihtasutuse poolt väljamakstuga. Koostöölepingu p.9.14 kohaselt kohustub pank tegema kõik vajalikud toimingud lepingu p.9.12 ja 9.13 nimetatud nõuete (so avansilise väljamakse ja tagatise) ülemineku võimaldamiseks ja vormistamiseks. Koos nõuete loovutamisega kohustub pank sõlmima sihtasutusega ka lepingud loovutatud nõude tagamiseks antud tagatiste ja kõrvalkohustustest tulenevate õiguste (tagatisvara) üleminekuks sihtasutusele loovutatud nõude 6 ulatuses. Seega on panga nõue laenusaaja vastu seadusest ja koostöölepingust tulenevalt tagatise andjale üle läinud olenemata sellest, kas pooled sellekohaseid lepinguid vormistanud on või mitte. Nõude üleminekut tõendab muuhulgas ka põhivõlgniku laenukaardi xxxxxxxxxx väljavõte /t.l.71/. Kuna hageja nõue põhivõlgniku vastu on Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt teostatud avansilise väljamakse ulatuses vähenenud, on samas ulatuses vähenenud ka tema nõue käendaja Hans Kraisi vastu ning halduri seisukoht, nimetatud ulatuses hageja nõuet Hans Kraisi pankrotimenetluses mitte tunnustada, on põhjendatud ja seaduslik. Hageja ei saa oma nõudes toetuda üksnes Koostöölepingu p.9.8, mille kohaselt on pank kohustatud pärast tagatise avansilist väljamakset jätkama tagatisvara arvelt nõuete rahuldamist viisil, mis võimaldab rahuldada nõudeid laenusaaja vastu võimalikult suures ulatuses, ignoreerides samas Koostöölepingu p.9.12 ja 9.14 sätestatud tagatise või avansilise väljamakse teostamise tagajärgi. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et kõnesoleva nõude esitamine hageja poolt olnuks võimalik üksnes juhul, kui tagatiskohustuse täitja oleks hagejat selleks kas käsunduslepingu kaudu või mõnel muul viisil volitanud. Koostöölepingu p.9.8 viimast lauset kohtu hinnangul sellise käsundina käsitleda ei saa, kuna sama lepingu järgnevates sätetes on väljamaksete teostamise tagajärjed reguleeritud teisiti. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.