lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK ASi arveldusarvele 10102032581003 SEB Pank, märkides selgitusse .leping .leping nr 0500068/45kt, tsiviilasi nr 22-1010-58655, riigilõivu osaline tagastamine.
22-1010-58655 seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½ (pool) , s.o. summas summas 239.67 eurot (kakssada kakssada kolmk kolmkümmend üheksa eurot ja 67 senti). senti). Tagastatav riigilõiv summas 239.67 eurot kanda BIGBANK ASarveldusarvele AS-i 10102032581003 SEB Pank, märkides selgitusse: selgitusse: „Lep „Leping eping nr 0500068/45kt, tsiviilasi nr 22-101058655, riigilõivu osaline osaline tagastamine”. tagastamine”. Edasikaebe kord Vastavalt poolte kokkuleppele ja
lg 4 sätestatule on käesolevale kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 5 päeva jooksul määruskaebuse esitaja poolt määruse kättesaamisest alates sama 3 maakohtu kaudu. Ärakiri määrusest saata pooltele ning jõustumisel koheselt täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 24.11.2010 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtusse hagi G K`i ja U S vastu võlgnevuse nõudes summas 67 761.40 krooni (4330.74 eurot). Kostja G K`i kohustused hageja ees tulenevad tema ja hageja vahel 17.05.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500068/45kt ja selle raames sõlmitud kokkulepetest. Kostja U S kohustused tulenevad tema ja hageja vahel 17.05.2005 sõlmitud käenduslepingust ja selle muutmise kokkulepetest, millega on tagatud G K`i poolt tarbijakrediidilepinguga võetud kohustuste täitmist. 21.02.2011 teatas kostja G K hagimaterjalide kättesaamisel, et talle edastatud dokumendi lisad ei ole loetavad. 22.03.2011 teatas G K, et tunnistab võlgnevust, kuid mitte hageja poolt nõutud suuruses. Kostja U S vastust hagiavaldusele ei esitanud. Tulenevalt kostja G K`i vastuväidetest ja tema taotlusest hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, pidas kohus vajalikuks eelistungi korraldamist. 20.05.2011 toimunud eelistungil esitas kostja hagi asjaolude suhtes täiendavaid vastuväiteid, millest tulenevalt esitas hageja 28.06.2011 kohtule oma nõude täpsustuse ja täiendavad tõendid. 05.08.2011 teatas U S kohtus, et temal hagile vastuväited puuduvad. 30.09.2011 kohtuistungil pidasid hageja ja kostja G K võimalikuks vaidluse lahendamist kompromissi sõlmimisega. 07.11.2011 edastas hageja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu, mille kostja G K on allkirjastanud 28.10.2011 ja kostja U S – 04.11.2011. Vastavalt sõlmitud kompromissilepingule tunnistavad kostjad hageja nõuet summas 3 844.9 eurot (sellest: 2 560.51 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 220.11 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 1 064.28 eurot – viivis).. Kokku kohustuvad kostjad solidaarselt hagejale hüvitama summas 4 500 eurot, millest 3 844.9 eurot moodustab hageja nõutud võlgnevuse summa ja 655.10 eurot moodustavad hageja menetluskulud, sh ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust - summas 239.67 eurot. Kostjad kohustuvad võlgnevuse katteks tasuma hagejale maksegraafiku alusel alates novembrist 2011 kuni aprill 2013 igakuiselt hiljemalt 30.kuupäevaks solidaarselt 250 eurot. Kompromissilepingus on sätestatud kostjate poolt kompromissi tingimuste rikkumise tagajärjed: kostjate poolt maksetega täielikul või osalisel hilinemisel (vähemalt 14 päeva) on hagejal õigus esitada kogu summa koheseks sissenõudmiseks kohtutäiturile, samuti on õigus arvestada viivist 0.0743 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni..
lg 2 p 1 tulenevalt on hageja esitanud taotluse menetluses tasutud riigilõivust ½ osas tagastamiseks riigilt. Pooled on palunud kompromissileping kohtu poolt vastu võtta ja see esitatud kujul kinnitada, lõpetades ühtlasi asja menetluse ilma selleks enam kohtuistungit pidamata. Õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Samuti on pooled kinnitanud, et on teadlikud kostja poolt kompromissilepingu tingimuste mittenõuetekohasel täitmise korral sundtäitmise võimalusest kohtutäituri kaudu.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Hageja taotlus riigi poolt riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud. Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas 23.11.2010, maksekorralduse nr 92925550 alusel vastavalt hagihinnale (põhinõudele) riigilõivu summas 7 500 krooni, s.o. 479.34 eurot.
lg 2 p 1 tulenevalt kuulub kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamisel hageja taotlusel talle tagastamisele tasutud riigilõivust 1/2 , s.o. summas (479.34 : 2) = 239.67 eurot. Vastavalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas tsiviilasjas on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viiele päevale Määruse tegemisel tugines kohus
lg 2 p 1; 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses sätestatule. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 24. jaanuaril 2012. a. Nooremreferent Irma Külavee Lea Herne Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.