Auto alghindlanges tohutult ja autofirma nimetas parandamist mõtetuks. Kostja peaks soetamishinna ja müügivahe kinni maksma, auto paranduskulu võrduvat müügihinnaga. Kui auto oleks paremas korras olnud, oleks pank müügihinnast soetamismaksumuse tagasi saanud. Auto äravedamiskulu on ebamõistlik, isegi Saksamaalt autot transportides on treileri kulu 1 000 krooni. Vastavalt Euroopa teenustedirektiivile oleks pank pidanud informeerima teenusehindadest. Samuti oleks pidanud olema lepingus, et kindlustust peab jätkama peale lepingu lõppemist. Kostja ei tea, et oleks sellistele üldtingimustele alla kirjutanud. Nimetatud üldtingimused ei ole käsitletavad üldtingimustena. Kehtis kohustuslik teenuste direktiiv ja neid tingimusi oleks pidanud eraldi teatama. Kostja leiab, et tüüptingimused on seadusevastased, euroopas kehtetud ja tühised. Pank on müünud auto soodustuskelmuse alusel ja alla turuhinna. Tõenditena on kostja esitanud sõiduki remondiarved. 3. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käik Kohus rahuldas hagi 10.05.2011 tagaseljaotsusega. 27.06.2011 esitas kostja JM kohtule kaja, mille kohus rahuldas. Kostja OÜ LM kustutati registrist 21.10.2011. Pooled on kirjalikult esitanud kohtule oma seisukohad, toimunud on kohtuistung. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Asja materjalidest on põhjendatud hagi rahuldamine. 3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Hageja ja LM vahel oli sõlmitud liisinguleping.
kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
Kostja kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Kuivõrd kostja OÜ LM on 21.10.2011 registrist kustutatud, kuulub menetlus TsMS §428 lg1 p5 kohaselt tema suhtes lõpetamisele. Kostja JM vastutus tuleneb
lg1 mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohtu praktika kohaselt on poolte kokkuleppel (üldtingimuste punkt 10.6) lubatav lähtuda ka tegelikust müügihinnas, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatav hinnaerinevus on siinjuures kuni 10%. Sõiduk on müüki pandud hinnaga 75 000 krooni e. 4793,37 + km, sõiduk on müüdid hinnaga 70,833,33 EEK e. 4527,07 eurot +km. Seega on sõiduki võõrandamisel arvestatud 10% reegliga.
lg4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue koosneb vara jääkmaksumusest 82 642, 28 EEK e 5 281, 8 eurot, tasumata kuumaksetest summas 10 407,85 EEK e. 665,18 eurot, kindlustusmaksete võlgnevusest 5 682,98 krooni e. 363,21 eurot ja lisakulud (tagastusteenus 3000 EEK e. 191,73, müügiteenus 6 879,15 EEK e. 436,66 eurot). Kokku on hageja nõue 108 612, 26 EEK e. 6941,59 eurot. Liisinguese 3 võõrandati hinnaga 70 833,33 krooni e. 4 527,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt hagejal nõue kostja vastu summas 37778,93 EEK e. 2414,51 eurot (108 612, 26 EEK e. 6941,59 eurot - 70 833,33 krooni e. 4 527,07eurot). Pooled on lepingus kokku leppinud viivise 0,5% päevas tasumata summalt. Hageja on arvestanud viiviseid summas 4 111,54 eurot. Viivisenõude on hageja esitanud summas 2 179,39 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 4 593,9 eurot. Kohus märgib, et hagi pole aegunud. Hagi on kohtusse esitatud 31.01.2011. Leping on lõpetatud 17.07.2009. TsÜS §146 lg1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumine 3 aastat. Ülejäänud kostja JM esitatud vastuväited ei ole asjassepuutuvad. Vastutus tuleneb käenduslepingust, mitte OÜ osanikuks olemisest.
Hageja krediteerijana ei vastuta liisingueseme kvaliteedi ees. Kuivõrd kostja liisingueset ei tagastanud, oli hagejal õigus kasutada ka tagastusteenust. Tüüptingimustele viidati lepingu sõlmimisel, kostjal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda. Tüüptingimuste mõte ongi selles, et neid üksikasjalikult eraldi läbi ei räägita. 3.4. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad TsMS §162 kohaselt kohtukulud poolte enda kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.