Hagejal on õigus nõuda nimetatud kohustuste täitmist.
lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad laenulepingust kostja SMS Laen OÜ vahel (tl 20-33), maksekorraldus laenu tasumise kohta (tl 34), võlateatis ( tl 35), nõudeõiguse loovutamise leping koos lisadega (tl 36-38), maksekorraldus riigilõivu tasumiseks (tl 39), maksegraafikuleping (tl 40-41), maksekorraldus kostja poolt tasutud 650 krooni kohta (tl 67), teade nõude loovutamise kohta ( tl 68). Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagejalt raha saanud, hageja ei ole teatanud nõude loovutamisest. Muus osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohtumenetluse käik 2 Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Kostja taotles kohtuistungi edasilükkamist mõjuva põhjenduseta, kohus vaatas hagi läbi 30.10.2011.a. ilma kostja osavõtuta. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et kostja on SMS Laen OÜ-lt laenu võtnud. Kostja sõnul oli ebaseaduslik nõude loovutamine ja sellest kostjale teatamata jätmine. Kohus tuvastas, et nõude loovutamine 06.12.2006.a. SMS Laen OÜ ja hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS vahel on toimunud seaduslikult, kuna seadusest tulenevat keeldu võlanõude loovutamiseks ei esine. Vastavalt Võlaõigusseaduse (
) § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
lg 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid interneti teel 08.12.2009 maksegraafiku nr 6910086370, võgnevuse 417,66 euro tasumiseks kahe kuulise perioodi jooksul intressimääraga 10 % laenujäägilt kuus. Graafikujärgseks lõppsummaks kujunes 481,27 eurot. Kostja on tasunud ühe graafikujärgse makse summas 41,54 eurot ( 650 krooni). Kohus tuvastas, et vastavalt maksegraafikule pidi kostja tasuma esimese graafikujärgse makse 01.12.2009, kuna kostja makset ei tasunud, loeti maksegraafiku p 9 ausel maksegraafiku katkenuks. 22.12.2009 lõpetas hageja maksegraafiku. Alates 23.12.2009 alustas hageja viivise arvestust võlgnetava põhisumma jäägilt 376,12 eurot. ( 376, 12 eurot x 545 p x 0,5 % on 1024,92 eurot.) Hageja vähendas viivist põhinõude suuruseni summas 376,12 eurot. Vastavalt
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
Kostja on jätnud tasumata maksegraafikujärgse kohustuse, mistõttu kuulub temalt väljamõistmisele põhivõlgnevus ja viivised. Kostjalt Juri Toropov`ilt kuulub väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 752,24 eurot, (sellest: põhivõlgnevus 376,12 eurot, kõrvalnõue 376,12 eurot). 3 Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 14.11.2011.a.kell 16.00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.