lg-st 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
lg 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust vaid menetluskulude jaotuse osas. 11. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude suuruses 9 456 krooni, mis alates 01.01.2011 vastab 604.35 eurole. Kostja vaidles hagile vastu. Maakohus tegi lihtmenetluses otsuse, millega rahuldas hagi 558.33 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus
12.
Nimetatud nõue kehtib ka menetluskulude jaotusele, mida vastavalt
Vaidlustatud lahendis on maakohus märkinud, et menetluskulude jätmine kummagi poole enda kanda on õiglane, kuid ei ole oma siseveendumuse kujunemist põhistanud.
lg 8 mõtte kohaselt peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema kohtulahendist jälgitav. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-109-08 selgitanud, et hagi osalise rahuldamise korral ei saa kohus võimalust jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda suvaliselt kohaldada. Seega, valides
lg-s 1 antud võimaluste vahel, tuleb muuhulgas arvestada ka hagi rahuldamata jäetud ja rahuldatud osa proportsioone. Käesolevas asjas on hagi rahuldatud 92% ulatuses, seega on praegusel juhul hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurusjärgud oluliselt erinevad ning kolleegium nõustub apellandiga, et põhjendatum on rakendada menetluskulude jaotust tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist. Seda enam, et lahendist ei ole nähtav, milliste asjaolude alusel luges maakohus enda rakendatud jaotust õiglaseks. 13. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud
Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.