HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-6272 Otsuse kuupäev 18.aprill 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi MIOÜ hagi BIOÜ viiviste nõudes Hagihind

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Kostja väidab, et BTLOÜ-ga oli müügileping sõlmitud suuliselt ning suuliselt lepiti kokku ka selles, et kostja tasub võlgnevuse osade kaupa. Seda, et kostja on tasunud BTLOÜ saadud kauba eest osade kaupa tõendab kliendikaart (t. lk 37). Seda tõendab ka kostja poolt esitatud arve koopia (t. lk 38), millel on tehtud märkused maksete tegemise kohta. Samas ei ole tõendatud, et BTLOÜ ja kostja vahel oli kokkulepe võla tasumiseks osade kaupa. Ainuüksi BTLOÜ kinnitus selle kohta, millal kostja põhivõla tasus ei tõenda maksmise viisi osas kokkuleppe sõlmimist. Kohus leiab, et sellist kokkulepet BTLOÜ ja kostja vahel ei olnud, millise järelduse saab teha ka sellest, et BTLOÜ loovutas oma nõude kostja vastu 12.01.2009 hagejale. Viivisenõude eeldus on, et rahaline kohustus oleks sissenõutav. Kostja rahaline kohustus, mis oli loovutatud hagejale oli sissenõutav selle loovutamise ajal. Kostja teades nõude loovutamisest, mida ta on oma vastuses kohtule kinnitanud, maksis võla endisele võlausaldajale 12.02.

1. Kuna kostja kohustus oli muutunud sissenõutavaks 25.04.2008 ning kostja täitis kohustuse alles 12.02.2009, siis oli hagejal, saades nõude omanikuks 12.01.2009 lepinguga, õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. 2 Kohus ei nõustu hagejaga, et BTLOÜ ja kostja oleksid kokku leppinud viivise suuruses. Kohtule on esitatud BTLOÜ arve nr XXX, mille on allkirjastanud müüja. Kostja on arve kätte saanud ning kostja esindaja on 15.04.2008 suunanud äriühingu siseselt selle täitmisele. Hiljem on arvele lisatud mitmeid allkirju ja tehtud märkmeid. Kohus leiab, et kostja esindaja allkirja arvel ei saa lugeda TsÜS § 68 lg 2 või 3 järgi otseseks ega kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, so nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Üldjuhul ei tähenda arve vastuvõtmine seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokku lepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-
2. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist

§ 113ettenähtud ulatuses.

Hageja nõuab viivist alates 26.04.2008 kuni 12.02.2009. Võttes aluseks põhivõla suuruse 298,66 eurot (4 673 krooni), on väljamõistetava viivise suuruseks 22,91 eurot (358,57 krooni). Perioodil 26.04.-30.06.2008 viivitatud päevi 66 ja seadusest tulenev viivisemäär 11 % aastas = 5,91 eurot (92,54 krooni). Perioodil 01.07.-31.12.2008 viivitatud päevi 185 ja seadusest tulenev viivisemäär 9,5 % aastas = 14,37 eurot (224,80 krooni). Perioodil 01.01.-12.02.2009 viivitatud päevi 42 ja seadusest tulenev viivisemäär 8 % aastas = 2,63 eurot (41,22 krooni). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Koidula Laurisaar kohtunik 3