lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Tartu Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi H. O. vastu 18 492, 94 krooni, so 1 181, 91 euro ja
Hageja nõue tuleneb poolte vahel 09.02.2007 sõlmitud väikelaenulepingust (leping 1), 06.04.2007 sõlmitud arvelduskrediidilepingust (leping 2) ja 29.09.2006 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust (leping 3). Hagiavalduse kohaselt moodustab seisuga 06.12.2010 kostja võlgnevus hageja ees kokku 18 492, 94 krooni, millest 1) lepingust nr 1 tulenev võlgnevus kokku 9 506, 01 Eesti krooni (põhiosa 7 949, 04 kr, intress 636, 57 kr, viivis 920, 40 kr); 2) lepingust nr 2 tulenev võlgnevus kokku 4 268, 31 Eesti krooni (põhiosa 3 560 kr, intress 154, 09 kr, viivis 554, 22 kr); lepingust nr 3 tulenev võlgnevus kokku 4 718, 62 krooni ( põhiosa 4 000 kr, intress 283, 02 kr, viivis 435, 60 kr). Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis H. O. vastu välja mõista 18 492, 94 krooni, so 1 181, 91 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt ( so EKP intress+7% aastas summalt 15 509, 04 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud lepingutest, üldtingimustest, laenu tagastamise graafikust, lepingutel sooritatud andmetest ja operatsioonidest, nõude arvestuse ning kostjale saadetud teatisest (tl 10-32). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 4, 6; 94, lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Neil asjaoludel kohus leiab, et hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi 2
lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 18 492, 94 krooni, so 1 181, 91 eurot ning arvestades
sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 15 509, 04 kroonilt, 991, 21 eurolt, alates hagi esitamisest 09.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas).
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab
lg 1 p 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv summas 4 000 krooni ( tl 9).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, tuleb kostjalt H. O. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 4 000 krooni, so 255, 65 eurot. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.