§-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopiad sünnitunnistustest (tl 5, 6) tõendavad, et K. K. E. S. xx.xx.xxxx.a. sündinud poeg K. S. xx.xx.xxxx.a. sündinud poeg K. S. . Asjas ei ole vaidlust selle üle, et lapsed elavad oma ema K. K. . Hagejate väitel ei ole kostja laste ülalpidamises pikemat aega osalenud. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hagile vastanud, leiab kohus, et kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et ta ei ole laste ülalpidamises osalenud. Kuna kostja ei ole laste ülalpidamises osalenud, on kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine põhjendatud.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega on
lg 1 kohaselt elatise alammäär käesoleval ajal 139,01 eurot.
§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt
§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras so 139,01 eurot. Kuna hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras, puudub vajadus eraldi hinnata lastele tehtavate kulutuste põhjendatust. On mõistatav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem laste ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.03. 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 p 12 ja 07.12.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1127-09 p 12). Kuna kostja pole nõutava elatise suurusele vastuväiteid esitanud, pole kohtul mingisugust alust arvata, et elatisena 139,01 euro tasumine kummalegi hagejale on 3
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesolev hagi on kohtule esitatud 07.11.2011.a. Hagejad on nõudnud elatist tagasiulatuvalt kahe kuu eest. Kuna kostja on õigeks võtnud, et pole ka kaks kuud enne hagi esitamist lastele ülalpidamist andnud, mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt kahe kuu eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Seega tuleb kostjalt ajavahemiku eest 07.09.2011.a. kuni 06.11.2011.a. tagasiulatuvalt välja mõista elatisena kummagi hageja kasuks 2 x 139,01 so 278,02 eurot. Alates 07.11.2011.a. mõistab kohus elatise välja kummagi hageja kasuks 139,01 eurot kuus. Kuna lapsed alaealistena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine nende seadusliku esindaja pangakontole. Hagejate seadusliku esindaja taotlusel määrab kohus elatise maksmise tähtajaks iga kuu 5-nda kuupäeva. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 2502,18 eurot (2 x 139,01 x 9). TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.