3-11-1169/34

3-11-1169 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-1169 Haldusasi K. M´a kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine töölisena, kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrassiivkäiaga perioodil 01.12.1991-27.06.2001 AS-s P Asja läbivaatamise kuupäev 19.12.2011 Menetlusosalised Kaebaja: K. M, Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5; § 31 lg 1 ja lg 4, § 84 lg 4 p 1: Rahuldada K. M´a kaebus. Tuvastada K. M´a (isikukood .., elukoht …) töötamine töölisena, kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga kuivalt AS-s P perioodil 01.12.1991-27.06.2001 Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama K. M´a töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest, s.o 28.02.2011 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
2. detsembrist
3. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. 1 3-11-1169 ASJAOLUD 04.05.2011 Lõuna Pensioniameti otsusega ei arvestatud K. M´a soodustingimustel vanaduspensioni hulka töötamist teritajana 13.06.1989 kuni 28.04.1990 M SP-s ja saeteritajana AS P 01.12.1991 kuni 27.06.2001 ning peatati kaebaja taotluse menetlus (tl 6-7). 11.05.2011 pöördus K. M kaebuse kohtu poole eesmärgiga tuvastada tema töötamine saeteritajana AS P 01.12.1991 kuni 27.06.2001 (tl 5). 21.06.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 13-14). 29.06.2011 täpsustas kaebaja kaebust (tl 17). 19.07.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 66-67). 21.09.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 72). 03.10.2011 esitas arvamuse andja arvamuse kaebusele (tl 81). 21.10.2011 esitas kaebaja vastuse kohtunõudele (tl 109). 27.10.2011 määrusega määrati asjas kohtuistung (tl 110). 08.12.2011 esitas arvamuse andja küsimused tunnistajale (tl 116). 19.12.2011 toimus kaebuses kohtuistung (tl 120-124). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt töötas kaebaja AS-s P teritajana alates 01.12..1991-27.06.
4. Tööraamatusse on tehtud vale kanne kaebaja töötamise kohta. AS P ei ole enam tegutsev ettevõte, ka arhiivides dokumendid puuduvad. Pensioniametile esitas kaebaja avalduse soodustingimustel pensioni saamiseks 28.02.
5. Pensioniameti 04.05.2011 otsusega soodustingimustel vanaduspensioni hulka ei arvestatud töötamist teritajana 13.06.1989 kuni 28.04.1990 M Sp-s ja saeteritajana AS P 01.12.1991 kuni 27.06.
6. Kaebaja töötas AS- s P
7. järgu saeteritajana. Kogu tööpäeva ulatuses teritas kuival meetodil puidutööstusinstrumentide (saagide) teritajana abrasiivketastel.Töövahenditeks oli teemantpulk ja abrassivketas. Teritamisel tekib abrassiivketta kuivtolm, mis on tervistkahjustav. Arvamuse andja oma seisukohtades leidis, et kaebajal on õigus pöörduda käesolevas asjas kohtu poole. AS P on ümbernimetatud OÜ-ks P. Tegemist on tegutseva ettevõttega ning dokumentide kandeid saab äriühing ise parandada. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja 2 3-11-1169 raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 18-36). Tööraamatust nähtub, et kaebaja on üle viidud AS-i P saeteritajaks 01.12.1991 ning tööleping on lõpetatud 27.06.2001 (tl 35). Nimetatud kanne ei vasta nimekirjas 2 toodud ametinimetusele. Samuti on esitatud kohtule OÜ P-i poolt 30.03.2011 väljastatud tõend nr 1/2011, milles tõendatakse, et K. M töötas ajavahemikul 01.12.1991 kuni 27.06.2001 töölepingust lähtuvalt täistööajaga 8 tundi päevas saeteritajana, kelle töö hõlmas metalltoodete ja tööriistade abrassiivkäiaga kuivalt hõõrumist, teritamist, lõikamist ja lihvimist, kuid vastava tööraamatu kande muutmist äriühing ei teinud (tl 69, 109). Muid kaadrialaseid dokumente säilinud ei ole. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine AS-s P töötamine töölisena, hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga kuivalt ning määrata talle pension tulenevalt Nimekirjast nr 2 VII osa metalli töötlemine, eriala koodi 17531 märgitule. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja AS- s P
8. järgu saeteritajana. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et teritas kogu tööpäeva ulatuses kuival meetodil puidutööstusinstrumentide (saagide) teritajana abrasiivkäiaga kuivalt. Kaebaja teritas saeraami palki saagivaid terasid. P –is oli 4 saeraami, igal raamil 30 saagi. Sae terasid tuli kolma korda päevas teritada, et nendega saaks tööd teha, mistõttu terasid tuli teritada kaheksa tundi päevas. Kaebajal oli oma tööruum, 30-40 ruutmeetri suurune. Selles ruumis oli poolautomaatne tööpink, mille lati sees oli soon ning soone sees liikus tera. Tera pidi kinni hoidma käepidemest, kuna vastasel juhul see murdus, mis oli ohtlik. Tera tuli esmalt reguleerida ning paigutada otse käia ette. Seejärel lasti käepidemest käi alla, pandi pink tööle ning seejärel tuli kaebajal see teemantpulgaga teritada. Teritamisel tekkis abrassiivketta kuivtolm, mis on tervistkahjustav. Töö tegemisel tuli kanda spetsiaalseid prille. Tervistkahjustava töö eest sai kaebaja lisapuhkust 35 päeva. Kohus rahuldas arvamuse andja poolt esitatud taotluse esitada tunnistajatele omapoolsed küsimused. Alljärgnevates tunnistajate ütlustes kajastuvad vastused esitatud küsimustele. Tunnistaja G. R´i (kaebaja endine töökaaslane, AS P juhataja) ütluste kohaselt moodustati 1991.a. AS P, mis tegeles Ma ülestöötamise ja saeveskiga. Tegemist oli väikese firmaga. Tunnistaja töötas juhatajana ning käis tsehhis kaks kuni kolm korda päevas. K. M oli tööl saeteritajana ning töötas eraldi ruumis. Seadmeteks oli neli suurt saeraami, mida oli vaja teritada kaks-kolm korda päevas. Raamide vahele pandi pikk 120 sentimeetri pikkune saag, mille hambaid K. M teritas. Esmalt lükkas pingil sae ette ning seejärel kuiv käi lükkas hambad teravaks. K. M oli ainus saeteritaja ning tegi seda tööd terve tööpäeva ulatuses. Asjaolust, et tegemist on tervistkahjustava tööga tunnistaja ei teadnud, mistõttu ei vormistanud ka kaebaja dokumente korrektselt. Samuti ei pööranud dokumentide õigele vormistamisele tähelepanu seetõttu, et kaebaja tuli üle ettevõttest Kambium, mis moodustati peale P-i reorganiseerimist. Tunnistaja A. T (kaebaja endine töökaaslane) ütluste kohaselt töötas tunnistaja kaebajaga koos AS-s P alates
9. aastast. Tunnistaja töötas keevitaja-lukksepana kõrval tööruumis, 3 3-11-1169 mistõttu puutusid kokku igapäevaselt. Tunnistaja töötas AS-s P 13 aastat. Kaebaja põhitööülesandeks oli saeteritus abrassiivkäiaga. Asjaolu, et tegemist on abrassiivkäiaga teadis tunnistaja seetõttu, et on lukksepana käia kasutanud. Kaebaja töötas üksinda oma tööruumis, kus oli vastav tööpink, kuhu abrassiivkäi sisse käis ning K. M juhtis seda käia. Saeteritamiseks muid võimalusi ei olnud peale käia. Teritati saeraami 120 sentimeetriseid saelehti. Neli saeraami töötasid terve päeva. Terasid vahetati mitu korda päeva jooksul. Ühes saeraamis oli kümme saagi sees, kokku nelikümmend saagi, mida tuli päevas mitu korda vahetada, kuna need nüristusid kiiresti eriti liivase ja märja puidu tõttu. Tegemist oli kuiva käiaga tehtava teritusega. Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ning tunnistajate ütlustega, leiab, et on tõendamist leidnud kaebaja töötamine töölisena, kes hõõruvad, teritavad, lõikavad ja lihvivad metalltooteid ja tööriistu abrasiivkäiaga kuivalt AS-s P perioodil 01.12.199127.06.
10. Seega on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud. Annika Vendik Kohtunik 4