ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-1168 Haldusasi R. K kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja R. K, vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD R. K esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks järgmised Tartu Vangla toimingud – kaebaja paigutamine ühte kambrisse alates 18.07.2007 kuni 07.08.2007 isikuga, kellega oli kaebajal konflikt erinevate usuliste vaadete, keele ja iseloomuomaduste tõttu; kaebaja paigutamine ühte kambrisse kinnipeetavaga ajavahemikul alates 23.11.2007 kuni 05.12.2007, kes oli ahelsuitsetaja; kaebaja paigutamine ühte kambrisse suitsetava kinnipeetavaga ajavahemikul alates 29.05.2008 kuni 28.08.2008 (samuti oli antud isikuga konflikt iseloomuomaduste erisuste tõttu); kaebaja paigutamine ühte kambrisse suitsetava kinnipeetavaga ajavahemikul alates 28.08.2008 kuni 10.09.
- Kaebusest nähtuvalt on kaebaja viibinud üksinda kambris Tartu Vanglas ajavahemikel alates 23.09.2003 kuni 01.04.2005 ja 14.02.2007 kuni 18.07.2007 vastavalt enda soovile (tulenevalt pikaajalisest karistusest, tema iseloomuomadustest ja sellest, et ta on mittesuitsetaja ja tema usk budism vajab üksiolemist). Alates 18.07.2007 paigutati kaebaja üksikkambrist üle kambrisse nr 371, 3-09-1168 kus oli ees juba vene keelt kõnelev kinnipeetav R. L. Kohe esimesest päevast alates tekkis nende vahel konflikt usulisel ja keelelisel tasandil (R. L oli õigeusklik), aga samuti ilmnes iseloomuomaduste mittesobivus. Kaebajal oli nädal aega enne ümberpaigutamist vestlus R. Jõks´iga, kes kinnitas, et võimaldab kaebajal kambris üksi olla ja kellegagi teda kokku ei panda. Samal päeval esitasid kaebaja ja R. L palve inspektor-kontaktisikule, et nende iseloomuomadused ei võimalda olla koos ühes kambris ning mõlemad palusid enda eraldi paigutamist, et vältida konflikti. Inspektor teavitas sellest julgeolekuosakonda, aga midagi ei muutunud. 19.07.2007 esitas kaebaja taotluse Tartu Vanglale tema üksikkambrisse paigutamiseks kuna ta ei sobi kokku kambrikaaslasega. Kaebaja paigutati ümber alles 07.08.2007 kambrisse nr
- 23.11.2007 viidi kaebaja ootamatult kambrisse nr 305, kus viibis juba kinnipeetav R. O, kes oli ahelsuitsetaja. Kaebaja teavitas koheselt inspektorit, et ta ei suitseta ning ei saa olla ühes kambris regulaarse suitsetajaga. Inspektor teatas, et kaebaja peab edasi olema kambris koos R. O´ga. Pärast seda ei saanud kaebaja öösel magada, ta läkastas, silmad olid märjad ning tal ei oli õhupuudus. Olukord oli väljakannatamatu, mistõttu kaebaja helistas 24.11.2007 julgeolekusse ja palus end teise kambrisse ümber paigutada. 29.11.2007 kutsuti kaebaja julgeolekuosakonda ja teatati, et suitsetavat kinnipeetavat teise kambrisse ümber ei paigutata, mille peale kaebaja lubas esitada kaebuse. 30.11.2007 esitas kaebaja Tartu Vanglale taotluse, milles palus lõpetada kaebaja tervise teadlik hävitamine ja nõudis tema viivitamatut eraldi paigutamist suitsetavast kinnipeetavast. 04.12.2007 kutsuti kaebaja julgeolekuosakonda R. Jõks´i juurde, kes hakkas kaebajat mõjutama, et ta võtaks oma taotluse tagasi ja siis saab ta eraldi kambrisse. Kaebaja keeldus taotlust tagasi võtmast ning 05.12.2007 viidi kaebaja juurest kambrist ära teise kambrisse suitsetav kinnipeetav Raivo Otsamägi. Alates 13.12.2007 kuni 29.05.2008 võimaldati kaebajal olla kambris üksinda, kus kaebaja sai rahulikult tegeleda oma usuliste kombetalitustega, õpingutega, jne. 29.05.2008 kutsuti kaebaja julgeolekuosakonda, kus teatati, et ta paigutatakse jälle kokku ühte kambrisse kinnipeetava M.R´iga. Kuna Rosenberg suitsetab, siis kaebaja ei nõustunud olema temaga ühes ruumis. R. Jõks teatas, et paraku tuleb kaebajal sellega leppida ja kaebaja paigutati 29.05.2008 ümber. Vahepealsed palved inspektoritele küsida julgeolekust võimalust kaebaja paigutamiseks eraldi suitsetavast kinnipeetavast jäeti tähelepanuta ja öeldi, et see ei ole võimalik. Seejärel esitas kaebaja 26.08.2009 Tartu Vanglale taotluse, milles palus paigutada teda ja R´i eraldi ning edaspidi soovib kaebaja kambris üksinda olla ja palus paigutada ta üksikkambrisse, kuna tal on selleks õigus Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) alusel. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgnevaga: vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-st 11 tuleneb, et kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Vangla sisekorraeeskirjade (edaspidi VSkE) § 6 lg-st 1 tuleneb, et vanglas paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisse tuppa või kambrisse. Tartu Vangla kodukorrast tuleneb, et vanglasse saabudes vestleb kinnipeetavaga julgeolekuametnik, kes selgitab välja kinnipeetavaga seonduvad asjaolud ja iseloomuomadused, et paigutada kinnipeetav temale sobivasse kambrisse või kokku isikuga, kellega ei teki konflikti. Tartu Vanglale oli teada juba varasemast asjast, et kaebaja ei suitseta ja et ta soovib karistust kanda üksikkambris ning et kaebaja usk on budism, mistõttu ta ei soovi olla ühes kambris vene keelt kõnelevate isikutega ning muude iseloomuomaduste tõttu ei saa ta olla koos ühes kambris isikutega, kes on teist usku, teevad suitsu, ei ole eestlased ja kellega tema maailmavaade ei kattu. Seega rikuti kaebaja põhiseaduslikke õigusi, alandati tema inimväärikust ja paigutati ta ühte kambrisse isikuga (alates 18.07.2007 kuni 07.08.2007), kellega tal oli konflikt erinevate usuliste ja keeleliste veendumuste tõttu. Alates 23.11.2007 kuni 05.12.2007, 29.05.2008 kuni 28.08.2008 ja 28.08.2008 kuni 10.09.2008 oli kaebaja koos suitsetavate kinnipeetavatega, millega rikuti tema tervist. Kaebaja arvates pidi ta vangla tegevuse tõttu kannatama, taluma ebameelduvusi 2
(5)3-09-1168 ja stressi. Vangla rikkus PS §-i 19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele, kuid kaebaja ei saanud kambris oma soovi kohaselt õppida, lugeda, tegelda oma usuga, vaadata televiisorit, kuulata muusikat, jne. Kuna kaebajal oli isiklik teler ja CD-makk, siis asudes elama kambrisse, kus viibis kinnipeetav, kellel oli olemas isiklik teler ja raadio, tuli kaebajal vastavalt vangla kodukorrale anda oma isiklik teler ja CD-makk lattu kuna kahte ühesugust elektriseadet kambris olla ei tohi ning eelisõigus anti isikule, kes oli esimesena kambris. Kaebaja ei saanud valida, milliseid saateid vaadata ja kuulata ning millal seda teha. Eeltoodu segas kaebajat õppimisel, lugemisel ning oma usuga tegelemisel. PS § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele, mis laieneb ka kinnipeetavatele. Vastustaja Tartu Vangla on seisukohal, et R. K kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks on põhjendamatu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja peab õigusvastaseks Tartu Vangla toiminguid, mis seisnesid tema paigutamises ajavahemikul alates 18.07.2007 kuni 07.08.2007 ühte kambrisse kinnipeetavaga, kellega olid tal erinevad usulised vaated, erinev keel ja iseloomuomadused. Ajavahemikel alates 23.11.2007 kuni 05.12.2007, 29.05.2008 kuni 28.08.2008 ja 28.08.2008 kuni 10.09.2008 paigutati kaebaja kambrisse koos kinnipeetavaga, kes oli suitsetaja. Kaebaja väitel alandati sellega tema inimväärikust ja rikuti tema tervist. Kaebaja leiab, et vanglal on kohustus tegutseda ennetavalt ning tagada kõigi isikute heaolu ja tervis. Tartu Vangla rikkus PS §-i 26, mis sätestab igaühe õiguse perekonna ja eraelu puutumatusele ja PS §-i 28 õigust tervise kaitsele, aga samuti VangS § 16 lg 1 p-i 7, mis sätestab, et individuaalses täitekavas nähakse ette muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Rikutud on VangS § 49 lg-t 1, mis sätestab, et tervishoid on vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa ning seda korraldatakse tervishoiu korraldamise seaduse alusel ja VangS §-i 66, mis sätestab kinnipeetavale järelevalve korraldamise vanglas. Põhjendatud huvina Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks märgib kaebaja preventiivse huvi, et tulevikus Tartu Vangla selliselt ei käituks, aga samuti kavatseb ta esitada kahjunõude Tartu Vangla vastu pärast kohtulahendi jõustumist käesolevas asjas. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt märgitut ei saa pidada põhjendatud huviks ning kaebus tuleks põhjendatud huvi puudumise tõttu tagastada. Arvestades kaebaja poolt eluaegse karistuse kandmist ei ole välistatud, et kaebaja mingil hetkel uuesti Tartu Vanglasse paigutatakse, aga kuna ei ole teada, kas ja millal see võib juhtuda, samuti ei ole teada, milline on sellel hetkel õiguskord, siis ei saa teha halduskohus otsust, millest tulenevalt nähakse ette kaebaja konkreetsed paigutamise tingimused Tartu Vanglas. VangS § 11 kohaselt paigutatakse kinnipeetavad vanglasse täitmisplaani alusel arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Kinnipeetavate eraldi hoidmise printsiibid vanglas tulenevad VangS §-st 12 ning usulised veendumused või isikuomadused ei ole kinnipeetava eraldi kambritesse paigutamise aluseks. VangS ei näe ette kohustust vanglas ühte kambrisse paigutamisel arvestada kinnipeetava usuliste veendumuste, nende iseloomuomaduste ja muu säärasega. VSkE § 82 lg 5 sätestab, et viibides osakonnas, kus ei ole eraldi suitsetamisruumi või mõnel muul sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud juhul ei tohi suitsetada kambris, kui sinna on paigutatud mittesuitsetav kinnipeetav, keda ei ole võimalik mujale paigutada. Kehtiv õigus ei näe ette kinnipeetavale kohustust enne vanglale kahjunõude esitamist toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamist halduskohtus. Kaebajal on õigus koheselt kahjunõue Tartu Vanglale esitada ja kahjunõude sisulisel menetlemisel antakse hinnang ka toimingu õiguspärasusele ning seega ei saa kaebaja põhjendatud huviks olla ainult kohtulahendi saamine. Juhul, kui kohus leiab, et kaebajal on siiski olemas põhjendatud huvi vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, siis vastustaja leiab, et ta ei ole rikkunud kaebaja õigust tervise kaitsele ja inimväärsele kohtlemisele. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta vanglat paigutama kinnipeetavat tema poolt esitatud taotluse alusel teise kambrisse ega ei anna õigust kinnipeetavale valida kambrikaaslast või taotleda enda üksi kambrisse 3
(5)3-09-1168 paigutamist. Isegi kui kaebaja poolt viidatud Euroopa vanglareeglistik annab liikmesriikidele selliseid juhiseid, siis on need soovitusliku iseloomuga ning vangla lähtub oma otsuse tegemisel siseriiklikult kehtivast õigusest ning hetkelisest olukorrast vanglas. Vastustaja märgib, et üldteada on fakt, et Tartu Vangla on ehituslikult projekteeritud 500 kinnipeetava isiku paigutamiseks, kuid reaalselt viibib selles vanglas vangla avamisest alates ca 1000 kinni peetavat isikut. Eeltoodud fakti arvesse võttes saab asuda seisukohale, et kinnipeetava üksi kambrisse paigutamine on pigem erand, mitte reegel ning üksi olemise kohta taotluse esitamisel ei saanud kaebaja loota, et see taotlus ka rahuldatakse. Kaebaja leiab, et tema inimväärikus sai kannatada, kui ta pidi viibima kambris kinnipeetavaga, kellel oli teine usk, teine keel ja kaebaja jaoks mittesobilikud iseloomuomadused. Tartu Vangla märgib, et traditsiooniliselt on õigusalases kirjanduses peetud inimväärikuse alandamiseks kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedase jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, jne. Kaebaja märgib ka ise, et enne 01.06.2008 ei olnud seadusandlike aktide tasandil kinnipeetavate suitsetamist vanglas reguleeritud. Alates 08.06.2008 jõustus VSkE § 82, mis näeb ette vanglas kinnipeetavale suitsetamise piirangud. Nimetatud paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipeetav võib suitsetada ainult selleks ette nähtud ja vastavalt märgistatud kohas, lg-d 3 ja 4 sätestavad täpsemalt, millal ja kus võib kinnipeetav suitsetada ja lg 5 sätestab, et kui kinnipeetaval puudub õigus oma osakonna piires vabalt ringi liikuda, ei tohi ta kambris suitsetada, kui sinna on paigutatud mittesuitsetav kinnipeetav, keda ei ole võimalik mujale paigutada. Vastustaja viitab Riigikohtu 26.08.1997 otsusele r 3-1-1-8097, mis puudutab kinnipeetava õigusi ja kohustusi suitsetamisel. Seadus ei keela vanglal suitsetavat ja mittesuitsetavat kinnipeetavat ühte kambrisse paigutamast ega pane vanglale muid kohustusi, mille järgimata jätmist kaebaja käesoleval juhul vastustajale ette heidab. Iseenesest fakt, et kinnipeetav on suitsetaja, ei tähenda veel automaatselt seda, et ta suitsetab ka siis, kui kambrikaaslane (antud juhul R. K) seda tegevust taunis. Seega, kui kaebaja soovis, et tema kambrikaaslane kambris ei suitsetaks, siis oleks tulnud sellest kambrikaaslast teavitada, kes, arvestades teise kinnipeetava tervist, oleks seda palvet järginud. Isegi juhul, kui kaebaja kambrikaaslane, vaatamata kaebaja vastuseisust, kambris siiski suitsetas, on Tartu Vangla kambrites olevad WC-nurgad eraldatud eluruumist ning selles on piisava võimsusega ventilatsioon, et vältida kahjuliku suitsu eluruumi sattumist, mistõttu ei olnud kaebaja tervis seatud ohtu ka siis, kui kambrikaaslane kambris suitsetas. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebuses palub R. K Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist, millised leidsid aset ajavahemikel alates 18.07.2007 kuni 07.08.2007, alates 23.11.2007 kuni 05.12.2007, alates 29.05.2008 kuni 28.08.2008 ja alates 28.08.2008 kuni 10.09.2008 seoses kaebaja paigutamisega ühte kambrisse kinnipeetavaga, kellega kaebaja ei sobinud kokku. Alates 13.12.2007 kuni 29.05.2008 võimaldati kaebajal olla kambris üksinda, kus kaebaja sai rahulikult tegeleda oma usuliste kombetalituste ja õpingutega, samuti vaadata televiisorist meelepäraseid kanaleid, kuulata CD-plaate, lugeda, jne. 29.05.2008 teatas julgeolekuosakond kaebajale, et ta paigutatakse ühte kambrisse kinnipeetava M. R´iga. Kinnipeetava vanglasisese paigutamise otsustab vangla, kus kinnipeetav karistust kannab. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on toiming ning see fikseeritakse kinnipeetava paigutuse kaardil. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetava vanglasisesel paigutamisel osakonda ning konkreetsesse kambrisse tuleks vormistada haldusakt. Seda, kas konkreetse kinnipeetava vanglasisese ümberpaigutamise vajadus on olemas või mitte, hindab vangla. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust valida osakonda ega kambrit, kus ta karistust kannab. Vanglale ei tulene õigusaktidest kohustust paigutada kinnipeetav sellekohase taotluse esitamisel teise kambrisse või osakonda ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda tema paigutamist konkreetsesse kambrisse või osakonda. Kaebaja esitas 30.11.2007 Tartu Vanglale selgitustaotluse, milles väitis, et ta paigutati 23.11.2007 Tartu Vanglas kambrisse nr 305, kus 4
(5)3-09-1168 viibis suitsetav ja norskav isik. Selgitustaotlusest nähtub ühtlasi, et kaebajat on viimase kahe kuu jooksul mitmeid kordi ümber paigutatud ja seoses sellega kaebaja palub viivitamatult peatada tema tervise ja heaolu hävitamine. Kaebaja soovib ka edaspidi viibida üksinda kambris. Tartu Vangla 27.12.2007 vastuses selgitustaotlusele nr V1-7027 märgiti, et kontrollides selgitustaotluses avaldatut tuvastati, et viidatud ajavahemikul on kaebajat mitmel korral ümber paigutatud. Tegemist on olnud tavapäraste vanglasiseste ümberpaigutamistega. Kinnipeetava soove kambrikaaslase ning elutsooni suhtes võetakse julgeolekuosakonna ametnike poolt võimaluse korral arvesse, kuid vangistust reguleerivatest õigusaktidest (VangS § 5 ja § 11 ning justiitsministri 29.11.2000 määrusega nr 55 kinnitatud „Täitmisplaan“) ei tulene kinnipeetava õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse kambrisse, aga samuti valida endale meelepärast kambrikaaslast (t.lk.7). Haldusasja materjalidest nähtub, et 26.08.2008 pöördus kaebaja selgitustaotlusega Tartu Vangla poole, milles palus paigutada end eraldi kinnipeetavast M. R´ist kuna ta suitsetas. Ühtlasi soovis kaebaja, et ta paigutataks edaspidi üksinda kambrisse. 24.09.2008 vastusega nr V1-664-1 „Vastus selgitustaotlusele“ selgitati kaebajale, et ta on ümber paigutatud eraldi kinnipeetav M. R´ist ning et kinnipeetava soove kambrikaaslase ning elusektsiooni osas võetakse julgeolekuosakonna ametnike poolt võimaluse korral arvesse, kuid kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub vastavalt VangS §-le
- Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt arvestatakse kinnipeetava paigutamisel tema reaalselt karistusele kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Konkreetsed reeglid kinnipeetavate vanglatesse paigutamise kohta on sätestatud justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ §-s
- Seda, millisesse konkreetsesse vanglasse kinnipeetav paigutada, otsustab selle vangla direktor, kus kinnipeetav viibib. Vangla direktor peab kinnipeetava paigutamisel arvestama vabade kohtade olemasoluga vanglates. „Täitmisplaanist“ tulenev kord ei näe ette võimalust arvestada kinnipeetava sooviga tema paigutamise otsustamisel (t.lk.9). Vangla on kaebajale selgitanud, et kinnipeetava vanglasisese paigutamise otsustab vangla, kus kinnipeetav karistust kannab. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on toiming ning see fikseeritakse kinnipeetava paigutuse kaardil. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetava vanglasisesel paigutamisel osakonda ning konkreetsesse kambrisse tuleks vormistada sellekohane haldusakt. Seda, kas konkreetse kinnipeetava vanglasisese ümberpaigutamise vajadus on olemas või mitte, hindab vangla. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust valida osakonda ega kambrit, kus ta karistust kanda soovib. Vanglale ei tulene õigusaktidest kohustust paigutada kinnipeetav sellekohase taotluse esitamisel teise kambrisse või osakonda ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda konkreetsesse kambrisse või osakonda paigutamist. Seega kaebaja poolt vaidlustatud Tartu Vangla toimingud olid õiguspärased ning nendega ei rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu R. K kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus kaebust ei rahulda, siis jääb kaebaja poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)