← Eesti

3-10-1495/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2011; Tallinn Haldusasja number 3-10-1495 Haldusasi Broadline OÜ ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja MTÜ kaebus Rahandusministeeriumi juures (varasemalt Riigihangete Ameti) juures asuva vaidlustuskomisjoni 01.06.2010 otsuse nr 85-10/117228 osalise tühistamise nõudes ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 27.04.2010 otsuse riigihankes „“Väljapanekute rajamine 2010-2012 näitustel ja messidel“ (EAS hankenumber HKL100040 ja riigihangete registri viitenumber 117228) pakkuja kvalifitseerimata jätmine“ tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 05.04.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitajad (ühispakkujad) – Broadline OÜ ja Põllumajandus-Kaubanduskoja MTÜ, volitatud esindajad Vasamäe ning Paavo Pilv; Eesti Elise Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindaja Marek Kübarsepp RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada kaebus ja tühistada Riigihangete Ameti juures asunud vaidlustuskomisjoni 01.06.2010 otsus nr 85-10/117228 kaebuse esitajate poolt taotletud ulatuses nende kvalifitseerimata jätmise kohta seonduvalt hankedokumentide punkti 5.3.
  2. nõuetega ning eelnimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse vastav resolutsioon;
  3. Tühistada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse 27.04.2010 otsus kaebuse esitajate (ühispakkujate) kvalifitseerimata jätmise kohta riigihankes „Väljapanekute rajamine 2010-2012 näitustel ja messidel“;
  4. Mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (registrikood 90006006) kaebuse esitajate (ühispakkujad) kasuks välja nende poolt taotletud menetluskulusid kokku 3000 (kolm tuhat) eurot, milles sisaldub ka tõlkekulu ja tasutud riigilõiv (HKMS § 93 lg 1 ja 5) 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 21.04.
  5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse 09.02.2010 otsusega nr 1.1-5.2/10/549 kinnitati hankedokumendid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt korraldatavas riigihankes „Väljapanekute rajamine 2010-2012 näitustel ja messidel“.
  7. 16.03.2010 esitasid ühispakkujad Broadline OÜ ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda MTÜ pakkumuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt korraldatavas riigihankes „Väljapanekute rajamine 2010-2012 näitustel ja messidel.
  8. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 27.04.2010 otsusega jättis hankija ühispakkujad Broadline OÜ ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja MTÜ kvalifitseerimata, leides, et ühispakkujad ei vasta kvalifitseerimise tingimustele (tl 141-144). Vastustaja leidis, et hankedokumentide punktis 5.3.
  9. esitatud nõue viimase kolme aasta jooksul vähemalt 8 messistendi rajamise terviklahenduse teostamise ja sellekohase kinnituse esitamise kohta oli täitmata. Teiseks kvalifitseerimata jätmise põhjuseks oli hankedokumentide punktis 5.3.
  10. nimetatud ja messide ning näituste korraldamise (üheks) põhitegevusalaks olemise tingimuse täitmata jätmine.
  11. Kaebuse esitajad edastasid Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (VAKO) nende kvalifitseerimata jätmist puudutava otsuse peale vastava vaidlustuse. VAKO jättis oma 01.06.2010 otsusega nr 85-10/117228 ühispakkujate Broadline OÜ ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda MTÜ vaidlustuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse riigihankes „Väljapanekute rajamine 2010-2012 näitustel ja messidel“ kokkuvõttes rahuldamata, kuid seda lähtuvalt hankedokumentide punktis 5.3.
  12. nimetatud tingimuse (üks põhitegevustest) täitmata jätmisest. Hankedokumentide punktis 5.3.
  13. nimetatud nõude osas luges VAKO pakkujad kvalifitseerimise tingimustele vastavaks (tl 149-158). Neid põhjendusi kaebuse esitajad ei vaidlusta.
  14. Broadline OÜ ja Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda MTÜ esitasid 08.06.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni 01.06.2010 otsuse osalise tühistamise nõudes ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 27.04.2010 otsuse „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse riigihankes „„Väljapanekute rajamine 2010-2012 näitustel ja messidel“ (EASi hankenumber HKL100040 ja riigihangete registri viitenumber 117228) pakkuja kvalifitseerimata jätmine“, tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus riigihankemenetluse (hanke nr HKL100040) peatamiseks kuni käesolevas haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
  15. Tallinna Halduskohtu 14.06.2010 määrusega jäeti Broadline OÜ ja Eesti PõllumajandusKaubanduskoja MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest see ei olnud piisavalt põhjendatud ning taotluse rahuldamise eelduseks olevate pöördumatute tagajärgede tekkimise võimalus oli sisuliselt põhistamata (tl 178-181). 3
  16. Tallinna Halduskohtu 05.08.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 192-193).
  17. Tallinna Halduskohtu 07.01.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 200-201).
  18. Tallinna Halduskohtu 18.03.2011 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 217). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  19. Ühispakkujad Broadline OÜ ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda MTÜ taotlevad Rahandusministeeriumi (varasemalt Riigihangete Ameti) juures asuva vaidlustuskomisjoni 01.06.2010 otsuse osalist tühistamist ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 27.04.2010 otsuse riigihankes „Väljapanekute rajamine 2010-2012 näitustel ja messidel“ (EAS hankenumber HKL100040 ja riigihangete registri viitenumber 117228) pakkuja kvalifitseerimata jätmine tühistamist (tl 5-6).
  20. Kaebuse esitajad ei nõustu vastustaja seisukohaga, et ühispakkujad ei vasta hankedokumentide (edaspidi ka HD) Lisa 1 Vormil III toodud messide nimekirjaga hanketeates (edaspidi ka HT) viitega hankedokumentide punktile 5.3.1 toodud tingimustele ning HT osa III punktile 2.3 viitega HD punktile 5.3.3., mille kohaselt pakkuja üheks põhitegevusalaks on messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine.
  21. Vaidlustuskomisjon on oma otsuses nõustunud kaebuse esitaja argumentatsiooniga selles osas, mis puudutab vastustaja viidet HT osa III p 2.3 alapunktis 5.3.1 sätestatud tingimusele mittevastavust ning lugenud selles osas vastustaja otsuse põhjendamatuks. Kaebuse esitaja nõustub selles osas vaidlustuskomisjoni põhjendustega (vaidlustuskomisjoni otsuse p 5.1.).
  22. Kaebuse esitaja on seisukohal, et põhjendatud ei ole vastustaja ja vaidlustuskomisjoni otsused selles osas, milles on leitud, et kaebuse esitaja ei vasta HT osa III p 2.3 alapunkt 5.3.
  23. kehtestatud tingimusele. Vaidlustuskomisjon on tuvastanud, et kaebuse esitaja on teostanud nõuetekohaselt vajaliku arvu hankija kehtestatud tingimustele vastavaid messistendi rajamise terviklahendusi, mis hõlmab endas messistendi rajamise terviklahendust koos inventari ja tehnikaga. Samas on vaidlustuskomisjon asunud seisukohale, et pole tõendatud, et keegi ühispakkujatest messe ja näitusi inventariga varustaks, seega on vaidlustuskomisjoni otsus vastuolus. Vaidlustuskomisjon on läbi analüüsi jõudnud õigele järeldusele, et „terviklahendus“ hõlmab ka inventariga varustamist. Messistendide ehitamine eeldab paratamatult ka vajamineva materjali ja inventari olemasolu. Tegelikkusele ei vasta seisukoht nagu Eesti Üritusturundusagentuuride Liidu poolt 2009 aasta parimaks agentuuriks nimetatud Broadline OÜ ei tegeleks messide ja näituste inventariga varustamisega.
  24. Kaebuse esitaja ei nõustu vaidlustuskomisjoni argumentatsiooniga osas, mille järgi äriseadustiku § 4 lõikest 5, § 971 lõikest 3 ja § 5211 lõikest 3 peab äriühingu põhitegevusala olema võimalik tuvastada äriregistrist ja majandusaasta aruandest. Kaebuse esitaja leiab, et oluline on see, et äriregistrile teatatakse üksnes üks põhitegevusala. Kaebuse esitaja leiab, et hankedokumendid ei näinud ette, et viidatud põhitegevusala peaks olema kindlasti see üks konkreetne põhitegevusala, mis on teatatud äriregistrile, vaid pidi olema üheks põhitegevusalaks.
  25. Kaebuse esitaja leiab kokkuvõtlikult, et vastustaja otsus kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise osas ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 39 lõigetega 1 ja
  26. 4
  27. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja poolt kohtumenetluses esimest korda välja toodud väide pakkumuse mittevastavusest hankedokumentide punkti 6.1.
  28. tingimustele, ei anna alust jätta esitatud kaebust rahuldamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et on vastavalt vastustaja soovile esitanud vastustajale viimase poolt nõutud täpsustused ning pakkumuses ei eksisteeri mitte ühtegi sisulist kõrvalekallet, mis annaks aluse pakkumuse tagasi lükata. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  29. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja ilmselgelt perspektiivitu ning palub jätta kaebus rahuldamata.
  30. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei vasta HT osa III p 2.3 alapunktis 5.3.3 sätestatud kvalifitseerimistingimusele. Vastustaja on hankedokumentides sätestanud pakkujatele kaks eraldiseisvat kvalifitseerimistingimust, millest osa III p 2.3 alapunkt 5.3.3 sätestab, et pakkuja üheks põhitegevuslaks peab olema messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine. Vastustaja nõustub siinkohal vaidlustuskomisjoni seisukohaga ning leiab, et kaebuse esitaja ei ole hankemenetluses tõendanud, et üks ühispakkujatest Broadline OÜ näituste ja messide korraldamisega üldse tegeleks, mis tähendab üheselt, et kaebuse esitaja ei vasta hankedokumentide alapunktis 5.3.3 kehtestatud kvalifitseerimistingimusele.
  31. Hankedokumentide osa III p 2.3 alapunkt 5.3.1 osas, mis kehtestab, et pakkuja on viimase kolme aasta (2007-2009) jooksul teostanud nõuetekohaselt vähemalt 8 messistendi rajamise terviklahendust (s.h kujundus, tööjoonised, väljapaneku rajamine, hooldamine ja demonteerimine koos inventari ja tehnikaga, transport sihtkohta ja tagasi) pakkuja asukoha riigi mõistes välisriigis ning lisaks vähemalt 1 Eestis. Pakkuja kinnitab vastavust esitades projekti teostamiseks sõlmitud lepingute nimekirja, sõlmimise kuupäevadega, maksumuste, projekti toimumisaegade, toimumiskohtade ning tellija nimedega HT Lisa 1 Vormil III, juhib vastustaja kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et vaidlustuskomisjon hindab vaidlustusmenetluse käigus vastustaja otsuse õiguspärasust, mitte kaebuse esitaja sisulist vastavust hankedokumentides esitatud kvalifitseerimistingimustele. Vaidlustuskomisjon on tuvastanud, et vastustaja otsuses toodud põhjendus kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmiseks ei ole põhjendatud arvestades hankedokumentide alapunktis 5.3.
  32. toodud pakkujatele esitatava nõude ulatust, mitte aga pakkuja tegelikku nõuetekohast messistendi terviklahenduste teostamist. Vastustaja on seisukohal, et isegi kui kaebuse esitaja oleks tunnistatud vastavaks HT osa III p 2.3 alapunktis 5.3.1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele, ei tähenda see automaatselt seda, et kaebuse esitaja ühte põhitegevust tuleks käsitleda vastuolus äriregistris kajastatud kaebuse esitaja põhitegevustele.
  33. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on seisukohal, et kaebuse esitaja ühispakkumus ei vasta hankedokumentide punktis 6.1.2 kehtestatud tingimustele - pakkuja esitab HT Lisa 1 vormi II kohase hinnapakkumuse, vabas vormis elementide nimede, mõõtude ja ühikuhindadega hinnapakkumuse ja täieliku hinnakirja muude elementide nimede, mõõtude ja ühikuhindadega. Pakkumuse maksumus tuleb esitada Eesti kroonides. Vastustaja toob välja, et riigihanke komisjon on tuvastanud, et kaebuse esitaja on esitanud vaid HT Lisa 1 vormil II hinnapakkumuse ja jätnud esitamata hankedokumentide punktis 6.1.2 nimetatud ja nõutud täieliku hinnakirja muude pakutavate elementide nimede, mõõtude ja ühikuhindadega, mida tavaliselt muude messide ja näituste inventariga varustamisel kaebuse esitaja kasutab. Riigihanke komisjoni protokolli punktis 1.1.4.1, milles kirjeldatakse, et kaebuse esitaja poolt ühispakkumuse juurde täiendavalt esitatud hinnakirja ei ole võimalik hankemenetluses arvestada, sest selle puhul ei ole tegemist varem pakkuja poolt esitatud dokumentide selgitamise, piiritlemise või täpsustamisega, vaid uue sisulise infoga pakkumusdokumendi näol, mida ei olnud esialgses pakkumuses esitatud ning ei ole seetõttu kooskõlas riigihangete seaduse § 56 lõikes 3 tooduga. 5
  34. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja taotlused on põhjendamata ning kaebuse esitaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei vasta HT osa III p 2.3 alapunktis 5.3.
  35. sätestatud kvalifitseerimistingimusele ning ühispakkumus ei vasta hankedokumentide punktis 6.1.2 toodud tingimustele, mis kokkuvõttes tähendab, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja põhjendamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  36. Kaebuse esitajad ühispakkujatena on jäetud kvalifitseerimata kahel alusel. Kõigepealt tunnistati nad mittevastavaks hankedokumentide punktis 5.3.
  37. nimetatud nõude osas, mille kohaselt oli vaja esitada kinnitus vähemalt 8 messistendi rajamise terviklahenduse kohta välisriigis viimase kolme aasta jooksul ning ühe terviklahenduse teostamise kohta ka Eestis. Terviklahenduse sisu oli osaliselt ka välja toodud ning see pidi hõlmama kujundust, tööjooniseid, väljapaneku rajamist, hooldamist ja demonteerimist koos inventari ja tehnikaga, transporti sihtkohta ja tagasi. Teiseks kvalifitseerimata jätmise aluseks oli hankedokumentide punkti 5.3.
  38. väidetav täitmata jätmine, mille kohaselt pidi messide ja näituste korraldamine ja inventariga varustamine olema pakkuja üheks põhitegevusalaks.
  39. VAKO 01.06.2010 otsusega jäeti ühispakkujate vaidlustus tervikeesmärgi tähenduses küll rahuldamata, kuid samas ei pidanud vaidlustuskomisjon õigustatuks nende kvalifitseerimata jätmist hankedokumentide punktis 5.3.
  40. nimetatud nõuete (väidetava) täitmatajätmise pinnalt. VAKO otsuses leiti, et ühispakkujad on koos pakkumusega hankija poolt ettenähtud vormikohase nimekirja teostatud töödest esitanud ja et nimekirjas on 11 messi, millest 10 on toimunud väljaspool Eestit (tl 154). Samuti asus VAKO seisukohale, et hankija poolt määratletud tunnustele vastavad lepingud näitavad ühispakkujate suutlikkust sõlmitavat hankelepingut täita ja et lepingud võivad olla täidetud pakkuja enda poolt, aga osaliselt (või ka täielikult) teiste isikute poolt, kes teostavad alltöövõttu (tl 155). Täiendavalt tuvastas vaidlustuskomisjon riiklikust riigihangete registrist, et Põllumajandusministeerium on viinud läbi riigihanke teenuse tellimiseks seoses Eesti riigi esindamisega Berliini rahvusvahelisel põllumajandus ja toiduainetetööstuse messil Grüne Woche
  41. Tellitavaks teenuseks oli stendi kujunduse kontseptsiooni väljatöötamine ning stendi ehituse, messitarvikute ja toidukaupade transpordi ning messistendi kohapealse teeninduse korraldamine. Hankeleping oli sõlmitud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja MTÜ-ga ja allhangete osakaal oli 45% (tl 156). Vaidlustuskomisjon ei nõustunud hankija vastavate selgitustega, mille kohaselt ei olnud vaidlustaja (ühispakkujad) kogemus tõendatud ning mis puudutasid nende kvalifitseerimata jätmist põhjendusega, et vaidlustaja pole ise esitatud tööde loetelus toodud lepinguid täitnud. VAKO leidis, et hankija otsus vaidlustajate kvalifitseerimata jätmise kohta ei olnud hankedokumentide punktis 5.3.
  42. sätestatud tingimuste osas kooskõlas riigihangete seaduse § 39 lõigetega 1 ja
  43. Eelnimetatud põhjenduste ja seisukohaga ühispakkujad nõustusid ning selles osas VAKO otsust vaidlustada ei soovinud (Vt kaebus, tl 2). Kaebus ongi võetud menetlusse VAKO otsuse osalise tühistamise nõudes (tl 200-201).
  44. Arvestades asjaolu, et VAKO otsust seonduvalt ühispakkujate vastavusega hankedokumentide punktis 5.3.
  45. toodud nõuetele ei ole vaidlustatud, tuleb sellest kaebuse lahendamisel ühtlasi ka lähtuda. Seega on vaja kontrollida kas ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine oli põhjendatud tulenevalt hankedokumentide punkti 5.3.
  46. tingimustest. Menetlusosalised selgitasid kohtuistungil ja olid ühel meelel, et praeguses olukorras ning menetlusjärgus taandub vaidlus peamiselt sellele, kuidas hinnata hankedokumentide punkti 5.3.
  47. sõnastuse ja selle alusel antud ühispakkujate kinnituse sisulist tähendust (kohtuistungi protokoll, tl 235). Samuti selgus, et hankemenetlus on kohtuvaidluste tõttu 6 seiskunud, mis tähendab seda, et kaebuse esitajal ei olnud põhjust haldusaktide tühistamise nõudelt nende õigusvastasuse kindlakstegemise nõude peale üle minna (kohtuistungi protokoll, tl 235).
  48. Hankedokumentide punkti 5.3.
  49. kohaselt pidid ühispakkujad esitama vormikohase kinnituse, et nende üheks põhitegevusalaks on messide ja näituste korraldamine ning inventariga varustamine (tl 14). Seoses eelnimetatuga on kaebuse esitajad lähtunud punkti sõnastusest ja mõistnud seda selliselt, et messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine pidi olema üheks põhitegevusalaks teiste (põhi)tegevusalade kõrval. Vastustaja omakorda on andnud eelnimetatud sõnastusele kitsama tähenduse ning asunud seisukohale, et äriühingu (ühte) põhitegevusala oleks pidanud olema võimalik ka äriregistrist ning majandusaasta aruandest samas või enam-vähem samasuguses sõnastuses tuvastada. Siinkohal tuleb nõustuda kaebuse esitajate seisukohaga, mille kohaselt ei tulene näiteks äriseadustiku § 4 lg-st 5, § 971 lg-st 3 ja § 5211 lg-st 3 seda, et äriühingul peaks olema fikseeritud ainult üks põhitegevusala. Äriseadustiku § 4 lg 5 kohaselt tuleb äriregistrisse kandmise ajal teatada kavandatud põhitegevusala, kuid samas kohustatakse teatama (hilisemalt) tegevusalade muutumisest. Seonduvalt müügitulu jaotamisega nõuab äriseadustik vastava aruande esitamist kuni kümne suurema tegevusala kaupa (ÄS § 971 lg 3). Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda sellisele seisukohale, et hankedokumentide punkti 5.3.
  50. sõnastus eeldas messide ning näituste korraldamist ainsa põhitegevusena, mis oleks olnud ühtlasi samas sõnastuses ka äriregistris kirjas. Lähtuda tuleb siiski nõude eesmärgist mitte aga viia seda puhtsõnastuslikule tasandile, sest vastasel korral oleks sellise pakkuja leidmine üldse küsitav, kelle (üks) põhitegevusala oleks fikseeritud täpselt niisuguses sõnastuses nagu seda on esitatud hankedokumentide punktis 5.3.
  51. Hanke läbiviijal oleks olnud vajaduse korral võimalik nõuda varasemalt korraldatud näitusi ja messe tunduvalt suuremas mahus kui seda tehti hankedokumentide punktiga 5.3.
  52. Hanke väljakuulutamise järgselt ei saa aga eelnimetatud eesmärgi nimel hankedokumentide punktidele uut sisu ja tähendust anda. Lähtuda tuleb kirjalikust tekstist ning teksti kohaselt oli soovitud (ainult) kinnitust selle kohta, et messide ja näituste korraldamine ning nende inventariga varustamine oleks üheks (põhi)tegevusalaks. Olukorras, kus hankedokumentide punkti 5.3.
  53. kohaselt nõuti teatud hulga vastavasisuliste lepingute nimekirja esitamist ning selles osas ühispakkujatele sisulisi etteheiteid olla ei saa – ei sa asuda ka sellisele seisukohale, et ühispakkujad on oma (ühte) põhitegevusala ainult formaalselt nimetanud ja et see ei vasta tegelikkusele. Taoline seisukoht ei oleks haldusasja materjaliga kooskõlas. Nimetatud lepingute arvust võiks järeldada pigem vastupidist ehk äriühingute tegutsemist nimetatud valdkonnas ja ka seda, et see on nende üheks põhiliseks tegevusalaks. Mis puutub eelnevasse kogemusse, siis selgitasid kaebuse esitajad kohtuistungil, et OÜ Broadline 2010 aasta käive oli üle 23 miljoni krooni ja sellest 70% moodustas messide ja näituste inventariga varustamine, et Põllumajandus-Kaubanduskoja MTÜ-l oli see veelgi suurem ning vajaduse korral saaksid nad esitada täiendavaid tõendeid, mis näitavad võimekust messide terviklahenduste realiseerimisel. Samuti selgitati kohtuistungil, et Eesti Reklaamiagentuuride Liit ja Üritusturundusagentuuride Liit valisid Broadline OÜ aasta agentuuriks ning tiitel anti ürituste korraldamise eest, mis hõlmab ka vaidlusaluse hankega seonduvat tegevust (kohtuistungi protokoll, tl 235). Samuti on premeerinud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Broadline OÜ-d EXPO disaini ideelahenduse eest auhinnalise kohaga (kohtuistungi protokoll, tl 236). Vastustaja seoses eelnimetatud töökogemuse olemasolu ja väljatoomisega vastuväiteid ei esitanud. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et hankedokumentide punktis 5.3.
  54. nimetatud nõue oli sisuliselt täidetud ja ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine sellelt pinnalt põhjendamatu. Mis puudutab vastustaja väidet selle kohta, et ühispakkujad ei vasta ka hankedokumentide punktis 6.1.
  55. nimetatud tingimustele, siis tuleb jätta see kõrvale kui paljasõnaline ja asjassepuutumatu, sest haldusasja materjalist nähtuvalt jäeti ühispakkujad kvalifitseerimata ainult hankedokumentide punktide 5.3.
  56. ja 5.3.
  57. pinnalt ning ka VAKO on lahendanud vaidlustust üksnes selles osas.
  58. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne 7 kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja taotleb riigilõivu, dokumendi tõlkimise kulu ning 2426,48 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist menetluskuludena (tl 243244). Seonduvalt kohtukulude kantuse küsimusega menetlusosaliste vahel vaidlust ei tekkinud, kuid vastustaja palus kaebuse rahuldamise korral väljamõistetavat summat vähemalt 1/2 võrra vähendada. Siinkohal tuleb vastustaja taotlusega nõustuda ning vähendada kohtukulusid tulenevalt haldusasja mahust ja keerukusastmest. Kulude põhjendatuse küsimus jääb alati hinnanguliseks, kuid käesolevas haldusasjas peab kohus põhjendatuks mõista ühispakkujate kasuks menetluskuludena välja 3000 (kolm tuhat) eurot, milles sisaldub ka dokumendi tõlkekulu ning vastav riigilõiv eurodesse arvestatuna. Enno Loonurm Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 21.12.2011 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
  59. Jätta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse apellatsioonkaebus rahuldamata.
  60. Muuta Tallinna Halduskohtu
  61. aprilli
  62. a otsuse haldusasjas nr 3-10-1495 resolutsiooni punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt: „Rahuldada kaebus ja tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni
  63. juuni
  64. a otsus nr 85-10/117228“. Jätta kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 muutmata. Muuta kohtuotsuse põhjendusi, asendades põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Jätta kohtuotsus muutmata menetluskulude jagamise osas.
  65. Mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Broadline OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud summas 1 200 (üks tuhat kakssada) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud Broadline OÜ enda kanda.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.