) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kostja on nõustunud asja kirjaliku menetlemisega. Kohus rahuldas 06.06.2011 otsusega hagi lihtmenetluses osaliselt ning jättis menetluskulud poolte enda kanda. Otsus toimetati hagejale kätte 09.06.2011 ja kostjale 11.06.2011. 20.06.2011 teatas hageja kohtule soovist esitada otsusele apellatsioonkaebus.
lg 41 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Käesolevaga täiendab kohus Harju Maakohtu 06.06.2011 otsust kirjeldava ning põhjendava osaga. Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud 05.11.2010 töövõtulepingu. Vaidlust ei ole lepingu sisu ja poolte kohustuste mahu üle. Vaidlustatud ei ole ettemaksu tasumist ning selle tagastamist summas 1 344 krooni. Kohus loeb need asjaolud
2 Asja materjalidest nähtub, et hageja on eksinud, märkides hagiavalduses ettemaksu summaks 10 800 krooni. Nii pooltevahelisest lepingust kui ka arvest nr 1011095 nähtub, et ettemaksusummaks oli 10 080 krooni. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et arvestades tagastatud summat 1 344 krooni, saab hageja nõue olla 8 736 (10 080 – 1 344) krooni, mitte aga 9 456 krooni. Vaidlus seisneb selles, kas kostjal oli pärast ülesütlemist õigus jätta tagastamata osa ettemaksust. Kostja leidis, et hageja pani toime olulise lepingurikkumise. VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kostja arvates oli tegemist oluliste lepingurikkumistega VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 järgi. Kostja jättis enda tehtud kulutuste katteks hagejale tagastamata osaliselt ettemaksu. Õiguse selleks annab VÕS § 653, mis sätestab, et kui töö on puuduse tõttu tellija muretsetud materjalis või tellija poolt töö tegemiseks antud korralduse tõttu enne valmimist, kui aga töö tuli vastu võtta, siis enne selle vastuvõtmist, hävinud, halvenenud või muutunud teostamatuks, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ning nende kulude hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Vaidluse korral nimetatud sätete kohaldamise üle on töövõtjal vajalik tõendada tasu ning kulutuste põhjendatus. Antud juhul tähendab see, et kostja peab
lg 1 järgi tõendama talle tasumisele kuuluva tasu põhjendatust ning kulutuste kandmist. Kohtu arvates ei ole kostja esitatud väited tõendatud. Kostja ei ole asja materjalidele lisatud pooltevahelises kirjavahetuses ega ka kohtule esitatud vastustes kirjeldanud, milles seisnes tema kulu, millise osa tööst on ta valmis teinud ning milline on tasu osa, mida ta oleks enda väidete kohaselt õigustatud saama. Kostja ei ole selgitanud isegi seda, kas tagastamata ettemaksu osa hõlmas ainult kantud kulutusi või sisaldus seal ka osaline tasu tehtud töö eest. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud tõenditena pooltevahelise kirjavahetuse (vene keeles) ning T OÜ „Arve Saateleht 1046“. Vaatamata kohtu 22.02.2011 nõudmisele tõlkida kirjavahetus
Kostja leidis oma 04.03.2011 vastuses, et kirjavahetuse tõlkimise maksumus on ebaproportsionaalne võrreldes hagihinnaga.
lg 1 järgi on kohtu töökeeleks eesti keel, kohus jätab kostja tõendid tõlkimata osas tähelepanuta. „Arve Saateleht 1046“ ei tõenda kohtu arvates hageja käsundiga seotud kulutuste kandmist. Arvelt nähtub üksnes, et T OÜ on kostjale esitanud 08.11.2010 sularaha arve kodulehe valmistamise ja reklaami kujundamise eest. Sellele, et arve oleks mingilgi viisil seotud hageja AMOÜ-ga või hagiavalduses kirjeldatud üritusega, ei viita miski. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid talle õiguse jätta ettemaks osaliselt tagastamata. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt. Eelnevalt on tuvastatud, et ettemaksu summaks oli 10 080 krooni. Ettemaksust on kostja tagastanud 1 344 krooni, seega tuleb kostjal hagejale tagastada täiendavalt 8 736 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8 736 krooni ehk 558,33 eurot. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus
lg-st 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte enda kanda. 3
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Jaanus Saaremõts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.