lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
lg 1järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt
lg-le 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Eelnevast tuleneb, et tellijal on õigus lepingust taganeda, kui töövõtja rikub lepingut oluliselt ning töö mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, s.o selline, mis eelduslikult tuleneb töövõtjast. Mittevastavus seisneb töö kõrvalekaldumises lepingus kokku lepitust. Kui lepingus töö omadustes täpset kokkulepet ei sisaldu, tuleb
Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas arvestades seda, et lepingu sõlmimise ajal oli teada eurovaluutale üleminek alates 01.01.2011, võis hageja pangalinkide paigaldust tellides arvestada sellega, et kostja kindlustab pangalinkide töö ka pärast uue valuuta kasutuselevõttu. Kohus asus seisukohale, et lähtudes turul valitseva keskmise kvaliteedi standardist ning sellest, kuidas peaks mõistlik turuosaline sellest aru saama, ei saa iseenesest eeldada seda, et töövõtja oleks pidanud kindlustama pangalinkide toimimise ka pärast uue valuuta kasutuselevõttu. Pangalinkide toimivus sõltub ka panga kasutatavast tarkvarast, mistõttu ei ole õige seda äririski asetada töövõtjale. Seega ei saa hageja mittevastavuse esinemisel tugineda üksnes asjaolule, et uue valuutaga lõpetasid pangalingid töötamise, vaid peab tõendama asjaolu, et keskmise kvaliteediga pangalink oleks sellises olukorras säilitanud toimimise ja et kostja paigaldatud link ei toiminud kostja süü tõttu. Hageja ei ole tõendanud seda, et kostja link erineks millegi poolest turul leiduvast keskmisest kvaliteedist, seega ei ole hageja tõendanud mittevastavuse olemasolu. Iseenesest ei saa sellises olukorras välistada kahjunõuet
alusel, kui seetõttu, et pooled ei arutanud läbi eurole ülemineku tagajärgi kodulehe jaoks, oleks tellija saanud adekvaatse informatsiooni olemasolul sobivama toote mujalt või ei oleks mõistlikult tegutsedes sarnast tööd tellinud. Selliseid asjaolusid aga esitatud ei ole. Puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe hindade muutmises eurodeks. Poolte kirjavahetusest nähtub, et Krediidipanga lingi toimimiseks vajalikud tegevused viis kostja lõpule, esitas hagejale lingi töölepanekuks vajaliku informatsiooni ning edasine jäi selle taha, et hagejal puudusid vajalikud lähteandmed. Kuna hageja vaatamata sellele arved tasus, luges kohus, et pooled leppisid kokku töö üleandmises sellisel kujul ning, et kui hageja oleks saanud lähteandmed enne aasta lõppu, oleks ta saanud lingi ise käivitada. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. 3. Hageja palub tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.