← Eesti

2-09-35015/52

Obsah (8)§ 447§ 230§ 302§ 232§ 173§ 171§ 162§ 174

Tsiviilasi nr: 2-09-35015 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2011.a, Tallinn Tsiviilasj

§-le 304, vajalikuks. Kuna kostja ei ole 5

(11)Tsiviilasi nr: 2-09-35015 omapoolsete usaldusväärsete tõenditega ümber lükanud eksperdi arvmust, tuleb nimetatu aluseks võtta aktsiate hinna määramisel seisuga 06.02.2009. Marek Johansoni 08.12.2008 e-kirjas tooduga on tõendatud, et kostja ning vaidlusaluste AS Puumarket aktsiate pantija MARTEKS INVEST OÜ, kelle seaduslik esindaja Marek Johanson oli, on juba 08.12.2008 olnud seisukohal, et pandi realiseerimise kaudu ei ole võimalik laenunõuet täielikult katta. Seega ei saanud antud aktsiate väärtus olla suurem kui hageja poolt tasutud 11 000 000 krooni. Asjaolust, et AS Puumarket aktsiatega seotud isikutel puudus huvi panditud vara omandamise vastu hagejaga samal hinnatasemel, võib teha järelduse, et nimetatud hind võis olla turuhinnast kõrgem. Vaidlust ei ole selles, et AS Puumarket teine aktsionär OÜ Tompart, kes omas ostueesõigust, seda ei kasutanud. Kostja ei ole vaidlustanud ka hageja poolt esiletoodud asjaolu, et lisaks eeltoodule ei kasutanud suuraktsionär ostueesõigust ka aktsiate hilisemal müügil hinnaga 10 000 000 krooni. Kostja poolt esitatud AS Puumarket 24.08.2008 aktsiate väärtuse analüüs ei tõenda aktsiate väärtust 06.02.2009, sest eksperdi arvamuse ja hageja analüüsiga on tõendatud, et kostja analüüsi koostamisel on võetud aluseks rahavood, mis ei vasta ettevõtte tegelikule majandustegevusele. Arvestades, et diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamisel võetakse aluseks prognoositavad rahavood, siis mõjutab aluseks olevate rahavoogude muutumine oluliselt ka analüüsi tulemit. Samuti ei nähtu antud analüüsist kasutatud diskontomäär. Kostja poolt esitatud ja diskonteeritud rahavoogude meetodil rajanev hinnang AS Puumarket väärtuse kohta on koostatud 24.08.2008 ehk enne majanduskriisi algust ning lähtub põhjendamatult optimistlikust rahavoogude prognoosist. MARTEKS INVEST OÜ ja Gatsby OÜ vahel 20.10.2008 sõlmitud aktsiate ostu-müügi eelleping tuleb jätta tähelepanuta, sest tõendatud pole, et pooled oleksid aktsiate müügilepingu antud tingimustel reaalselt sõlminud ning ostja oleks müüjale eellepingus märgitud rahasumma tasunud. Kuigi käesoleval juhul ei ole tegemist aktsiate ülevõtmispakkumisega, on põhjendatud antud vaidluse lahendamisel võtta aluseks Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-145-04 märgitud seisukoht, mille kohaselt, kuna ülevõtmispakkumise tegemisega ei kaasne tõenäoliselt aktsiaseltsi likvideerimine, saab likvideerimisväärtus olla õiglase hüvitise määramisel aluseks vaid erandina. Hageja omandas 30,5 % AS Puumarket aktsiatest ning AS Puumarket on käesoleva ajani tegutsev äriühing. Käesolevas vaidluses ei ole esile toodud, et ASi Puumarket ähvardaks sundlõpetamine või pankrotioht. Pooled on menetluse kestel rõhutanud, et AS-l Puumarket õnnestus keerulised majanduslanguse ajad ületada ning turul tegevust jätkata. 31.01.2009 seisuga koostatud bilansis on AS-i Puumarket omakapitali (vara miinus kohustused) suuruseks märgitud 52 844 125 krooni ning sellest lähtuvalt on raamatupidamislikul meetodil (omakapitali väärtus jagatud aktsiate arvuga) aktsiate tõenäolise likvideerimisväärtuseks kostja hinnangul 06.02.2009 seisuga 16 117 458 krooni (52 844 125:600x183). Kohus antud seisukohaga ei nõustu. Ekspert on eksperdi arvamuses hinnanud AS Puumarket väärtust ning eeltoodut põhjalikult analüüsis käsitlenud. Kohus on seisukohal, et bilanss on üksnes ettevõtte raamatupidamislik finantsseisu peegeldus mingil kindlal ajahetkel ning ei kajasta aktsiate tegelikku turuväärtust. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks antud aktsiate hinna määramisel aluseks võtta ka teisi kohtule esitatud AS Puumarket majandusaasta aruandeid ja bilansse. On üldiselt teadaolev, et majandusolukord halvenes 2008 - 2009.a eriti ehitus- ja kinnisvarasektoris väga kiiresti, millega seoses ei olnud võimalik ka varasid realiseerida nende bilansis kajastatud väärtusega. Ekspert on eksperdi arvamuses kindlaks teinud, et AS Puumarket vara väärtus erines oluliselt bilansilisest väärtusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole 6
(11)Tsiviilasi nr: 2-09-35015 põhjendatud kostja käsitlus, mille kohaselt peaks kohus AS-i Puumarket aktsiate hinna määramisel lähtuma mitte diskonteeritud rahavoogude meetodil saadud väärtusest, vaid hoopis likvideerimisväärtusest. Terve menetluse kestel väljendas kostja vastupidist seisukohta, põhjendades diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamise ainuõigsust ning eksperdile küsimust esitades pidas vajalikuks eksperdile antud meetodi kasutamist kohtu poolt ülesandeks teha. Apellatsioonkaebus
  1. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Käesolevas asjas ületas kohus hagiavalduses esitatud nõude piire ja tunnustas hageja nõuet suuremas ulatuses, kui hageja kohtule esitas. Hageja taotles 1 452 660 krooni ehk 92 841,90 euro suuruse nõude tunnustamist kostja pankrotimenetluses. Maakohus aga tunnustas hageja nõuet summas 98 841,90 eurot (1 546 539,72 krooni). Kohus jättis arvestamata, et hageja poolt teostatud aktsiate võõrandamistehing on tühine. Maakohus küll tuvastas, et hageja ei ole aktsiate realiseerimisel järginud AÕS § 294 lg 1 tulenevat vorminõuet (enampakkumine), kuid jättis tähelepanuta, et seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmisel on tehing tühine (TsÜS § 83 lg 1) ning õiguslikke tagajärgi sellisest tehingust ei tulene (TsÜS § 84 lg 1). Kostjal on ilmselgelt õigustatud huvi selle tehingu kehtivuse või tühisuse tuvastamiseks. Kohus ei saa tunnustada nõuet, mis ei ole üheselt selge. Kohtu järeldused ekspertarvamuse usaldusväärsusest ei ole õiged. Kohus ei oleks tohtinud otsust rajada eksperdiarvamuses toodud järeldustele tuginedes, kuna ekspert kasutas abilist ilma kohtu loata, muutis varasemalt kohtule esitatud arvamust 78,2% ulatuses, arvamus sisaldab arvutusvigu ning ekspert ei suutnud istungil esitatud küsimustele vastata ega allikatele viidata. Kostjale jääb arusaamatuks, millistest asjaoludest tulenevalt on kohus järeldanud, et ekspert on arvamuses ja kirjalikes selgitustes ning kohtuistungil antud suulistes vastustes piisava põhjalikkusega käsitlenud AS-i Puumarket majanduskeskkonda, Eesti majanduse arengusuundasid, äriühingut ja selle tegutsemiskeskkonda ja riske ning hindamisprotsessi ja hindamismetoodikat ning ekspert on eksperdi arvamuses hinnanud AS Puumarket väärtust ning eeltoodut põhjalikult analüüsis käsitlenud. Ekspert ei ole suutnud täita kohtu poolt antud ülesannet ning seetõttu on ekspertarvamus ebausaldusväärne, millele viitavad ka ekspertarvamuses sisalduvad vead. Ekspert on selgesõnaliselt kohtuistungil kinnitanud, et ta ei ole aktsiate hinda seisuga 06.02.2009 kindlaks määranud. Kohus rajas otsuse vaid ühele (ebausaldusväärsele) hinnangule. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et aktsiate väärtuse hindamisel tuleb igal juhul lähtuda diskonteeritud rahavoogude meetodil koostatud ekspertarvamusest, mitte likvideerimisväärtusest, kuna ei ole välja toodud asjaolusid, et AS-i Puumarket ähvardaks sundlõpetamine või pankrotioht. Isegi juhul, kui aktsiate väärtuse hindamisel tuleks aluseks võtta kohtu määratud ekspertarvamus, tuleb aktsiate väärtuse hindamisel lähtuda likvideerimisväärtusest (bilansilisest väärtusest), kuna eksperdi poolt diskonteeritud rahavoogude meetodil koostatud ekspertarvamuse (täienduse) järgi on aktsiate väärtuseks 2 975 873 krooni, kuid likvideerimisväärtuse järgi 16 117 458 krooni. Kohus jättis põhjendamatult arvesse võtmata aktsiate likvideerimisväärtuse (bilansilise väärtuse) seisuga 06.02.
  2. 7
(11)Tsiviilasi nr: 2-09-35015 Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjakohase tõendina esitatud 20.10.2008 sõlmitud aktsiate ostu-müügi eellepingu. Kostjale teadaolevalt jäi aktsiate ostu-müügi eellepingu alusel tehing lõpule viimata ainuüksi põhjusel, et hageja võttis ebaseaduslikul viisil aktsiad enda omandisse. Vastustaja seisukoht
  1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb haginõuet ületavas osas menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Hageja esitas 17.07.2009 Harju Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks summas 1 663 270 krooni. 28.07.2009 esitas hageja nõude täpsustuse, milles palus lugeda hageja nõude suuruseks 1 452 660 krooni, mis vastab 92 841,90 eurole. Hageja ei ole hilisema menetluse käigus nõude suurust muutnud. Harju Maakohus on 04.05.2011 otsusega tunnustanud nõuet summas 98 841,90 eurot ehk 6000 euro võrra suuremas ulatuses, ületades sellega nõude piire ja rikkudes

§-s 439 sätestatut. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ilmselge veaga, sest otsuse põhjendavast osast lähtuvalt on maakohus lähtunud 1 452 660 krooni suurusest nõudest, ei ole nimetatud puudust võimalik vigade parandamise raames (

§ 447) kõrvaldada.

Riigikohus on 29.10.2008 otsuses nr 3-2-1-97-08 selgitanud, et otsuse põhjendavas osas arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul arvutusel, sest selliselt muudetaks otsuse sisu. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ja lugeda nõue tunnustatuks summas 92 841,90 eurot (1 452 660).

  1. PankS § 106 lg 1 kohaselt otsustab juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Käesolevas asjas on hageja nõue jäetud 17.06.2009 kostja nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata (kd I tl 81 p 14) ning hageja on nõude tunnustamata jätmise tähtaegselt vaidlustanud.
  2. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses nõude arvestuse ja hageja esindusõiguse üle. Hagi kohaselt sõlmisid AS Gild Arbitrage, kostja, Marteks Invest OÜ ja Marek Johansoni 27.11.2007 laenulepingu summas 9 000 000 krooni, mis oli muuhulgas tagatud Marteks Invest AS poolt 30,5%-le AS Puumarket aktsiatele seatud pandiga. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma laenusummalt intressi 30% aastas ning laenu tagastamisega viivitamisel intressi 0,1% iga viivitatud päeva eest. Laen koos intressidega kuulus tagastamisele hiljemalt 27.11.
  3. AS Gild Arbitrage kõik senised, sh viidatud laenulepinguga seotud, õigused ja kohused läksid 01.02.2008 varade võõrandamise lepingu alusel riskikapitalifondile GILD Arbitrage. Hageja on riskikapitalifondi GILD Arbitrage fondivalitseja, kellel on investeerimisfondide seaduse § 69 lg 3 kohaselt õigus teha lepingulise fondi varaga tehinguid oma nimel ja kõigi osakuomanike ühisel arvel ning aktsiaseltsina asutatud fondi varaga fondi nimel ja arvel või vastavalt valitsemislepingule oma nimel ja fondi arvel. 8

(11)Tsiviilasi nr: 2-09-35015
  1. Hageja realiseeris 06.02.2009 tagatisena AS Puumarket aktsiad hinnaga 11 000 000 krooni, omandades nimetatud aktsiad ise, ilma avalikku enampakkumist korraldamata. Hageja vähendas oma nõuet kostja vastu tagatise eest saadud summa võrra 1 452 660 kroonini. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja poolt AS-i Puumarket aktsiate võõrandamine ilma enampakkumiseta on vorminõude rikkumise tõttu tühine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et antud asjas oleks hageja pidanud aktsiad võõrandama avalikul enampakkumisel, ning neid täiendavalt ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus, et kostja on valesti sisustanud mõistet „tehingu vorm“, mis tähendab tehingu fikseerimise viisi. Tehingu vormiks on eelkõige TsÜS §-des 78-82 loetletud vormid. Avalik enampakkumine on tehinguni (tahteavalduste vahetamiseni) jõudmise menetlus, mis ei kujuta endast tehingu vormi (notariaalne tõestamine, kirjalik vms).
  2. Kostja vaidlustab nõude tunnustamise põhjusel, et avalikul enampakkumisel 06.02.2009 oleks 30,5% aktsiaosalus AS-s Puumarket müüdud kõrgema hinnaga kui hageja poolt makstud 11 000 000 krooni. Asjaõigusseaduse § 294 lg 5 kohaselt vastutab panditud asja müügi viisi kokkulepet rikkunud pandipidaja sellest tekkinud kahju eest. Vaidlus puudub selles, et hageja rikkus panditud asja müügi viisi. Kostjale kui pantijale kattub sellel alusel tekkinud kahju AS-i Puumarket aktsiate enampakkumisel võimaliku kõrgema ostuhinna ja hageja poolt makstud hinna (11 000 000 krooni) vahega.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab kostja tõendama, et aktsiate eest oleks avalikul enampakkumisel makstud rohkem kui 11 000 000 krooni. Hageja ei pea tõendama, kuid võib seda teha, et aktsiate hind avalikul enampakkumisel oleks olnud nende tegelik ostuhind või sellest madalam. 11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega eksperdiarvamuse usaldusväärsuse, BF Capital OÜ 24.08.2008 hinnangu AS-i Puumarket aktsiate kohta ning likvideerimisväärtuse arvestamata jätmise osas ning neid täiendavalt ei korda. Vastusena apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ekspertarvamuses ei ole niivõrd olulisi vigu, mis välistaksid selle arvestamist tõendina. Ekspert on täitnud

§ 302

lg-st 3 tuleneva kohustuse ja on menetluse jooksul avaldanud teda abistanud isiku nime ja saadud abi ulatuse. Seadus ei kohusta eksperti eelnevalt teise isiku abi kasutamiseks luba küsima. Kostja vastuväited ekspertarvamusele on vastuolulised ning ta on muuhulgas ka väitnud, et arvestades asjaoludena aktsia mittelikviidsust, et tegemist on vähemosalusega ning et maha ei ole arvestatud kapitaliliisingut, tuleks aktsiakapitali väärtus hinnata veelgi madalamaks. Kostja ei ole tõendanud, et ekspertarvamuses oleks mõni eksimus, mille parandamisel ületaks aktsiakapitali hind 11 000 000 krooni. 12. Juhul, kui jätta ekspertarvamus tõendina asjas kõrvale, ei järeldu sellest, et hageja poolt AS-i Puumarket aktsiate eest makstud summa oli liiga väike. Ka ekspertarvamuseta on aktsiate eest saadav kõrgem hind siiski kostja poolt tõendamata. Kuigi maakohus on öelnud, et jätab tähelepanuta Marteks Invest OÜ ja Gatsby OÜ vahel 20.10.2008 sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingu, on ta selle kõrvalejätmist sisuliselt põhjendanud asjaoluga, et tegelikult ei ole sellist müügilepingut eellepingus toodud tingimustega sõlmitud.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. See tähendab muuhulgas, et kohus võib otsustada, et vaidlusalune tõend ei tõenda menetlusosalise väidet, mida on maakohus ka antud juhul teinud. Ringkonnakohus nõustub, et viidatud eellepingus toodud 33 aktsia hind (4 950 000 krooni) ei tõenda AS Puumarket 183 aktsia (30,5% aktsiakapitalist) hinda võimalikul avalikul enampakkumisel 06.02.2009 9

(11)Tsiviilasi nr: 2-09-35015 seisuga. Arvestada tuleb ka eellepingus aktsiate müüja juhatuse liikme M. Johansoni hiljem, 08.12.2008 antud hinnangut, et kuigi aktsiad oleksid piisavalt suure väärtusega, on nende esialgsest väärtusest saanud summa, mis ei kata laenujääki (kd I tl 218). Seega on pantija hinnang aktsiate tegelikule väärtusele väga lühikese aja jooksul oluliselt muutunud ning 20.10.2008 33 aktsia müügiks sõlmitud eelleping ei saa tõendada 183 aktsia võimalikku hinda 06.02.2009.a seisuga.
  1. BF Capitali OÜ 2008.a augustis koostatud hinnangust AS Puumarket majandusseisule nähtub, et ettevõtte väärtus on 190-195 miljonit krooni ning ettevõtte omakapitaliks oli 2008.a juulis 54,6 miljonit krooni (kd I tl 156). Ekspert selgitas ekspertarvamuses (kd II tl 32) ja hilisemates selgituses (kd II tl 144), et ettevõtte väärtus ja aktsiaomandi väärtus erinevad teineteisest selle poolest, et aktsiaomandi väärtuse korral on maha arvestatud ka ettevõtte laenukohustused. Kostja on nende mõistete eristamisega sisuliselt nõustunud (kd III tl 7). Kohus ei pea usutavaks BF Capitali OÜ hilisemat 08.04.2009 seisukoha AS-i Puumarket aktsiate väärtuse kohta (kd II tl 103-105), sest selles on aluseks võetud ettevõtte väärtus, mitte omakapital ja sellest järelduv aktsiaomandi väärtus. Seega ei ole BF Capitali OÜ hinnangu alusel tõendatud aktsiate väärtus hinnangu andmisest ligi 6 kuud hiljem, 06.02.
  2. Isegi kui võtta aktsiaomandi väärtuse arvutamisel aluseks kostja poolt soovitud omakapitali väärtus (kd III tl 93, 95), võiks 30,5% aktsiaomandi väärtuseks ilma muid tegureid arvestamata pidada 16 653 000 krooni. Seda ebamäärast hinnangut ei saa aga üheselt üle kanda hilisemasse aega, sest majanduslik olukord oli 2009.a alguseks oluliselt halvenenud, arvestatud ei ole kostja poolt välja toodud tegureid, et tegemist on vähemusosaluse ja mittelikviidsete aktsiatega, siis ei saa ka selline umbmäärane arvutus tõsikindlalt tõendada, et 30,5% AS-i Puumarket aktsiate väärtus oleks ajahetkel 06.02.2009 olnud suurem kui 11 000 000 krooni.
  3. Maakohus on õigesti selgitanud, miks ei saa aktsiate väärtuse hindamisel arvestada ettevõtte likvideerimisväärust. Ringkonnakohus lisab, et Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-145-04 toodud põhimõtet likvideerimisväärtusest tuleb rakendada siiski seoses ülevõtmispakkumisega, kus aktsionär jääb sunduslikult ilma oma osalusest ettevõttest ja selle väärtuse jagamisest tulevikus. Seega tuleks likvideerimisväärtus välja selgitada eelkõige juhul, kui soovitakse teada saada ettevõtte väärtust, mitte juhul, kui soovitakse teada saada aktsiakapitali väärtust, mida on võimalik vabaturu tingimustes müüa ja osta ka madalama hinnaga kui ettevõtte likvideerimisväärtus sel hetkel. Menetluskulude jaotus
  4. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus määras kindlaks maakohtu menetluskulude jaotuse. Kuivõrd maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, ei ole ringkonnakohtul põhjust maakohtu menetluskulude osas jaotust muuta. Apellatsioonkaebuse sisulise rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus

§ 171lg-st 1 tulenevalt ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

Kuna maakohtu otsus tühistatakse osas, milles maakohus on teinud hageja nõuet ületavas osas ilmselge vea ning kostja oleks apellatsioonkaebuse ilmselt esitanud antud veast sõltumata, oleks osa menetluskulu hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane (

§ 162lg 4).

Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel

§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus 10

(11)Tsiviilasi nr: 2-09-35015 esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.