← Eesti

2-09-63567/37

Obsah (4)§ 24§ 20§ 241§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-63567 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa Aiva

) § 21 lg-le 3 ja § 24¹ lg-le 1. Hageja leidis, et ka regionaalsete liidukoosolekute otsused on tühised, kuna rikutud on

§ 24¹ lg 1 nõudeid.

30.11.2009 Liidupäeval osalenud volinikel polnud volitusi EKÜL nimel Liidupäeval osalemiseks, sest nende valimiseks peetud esimesed ning ka korduskoosolekud volinike valimiste kohta on tühised. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 22.10.2009 esitati EKÜL juhatusele nõue erakorralise Liidupäeva kokkukutsumiseks, mille on allkirjastanud rohkem kui 1/10 EKÜL liikmetest (1441 liikmest 190). Vandeadvokaat Toomas Tamme on nõudekirjas märgitud kui initsiatiivgrupi esindaja ning tema seos on nõudekirjas üheselt mõistetavalt ja selgelt kirjas. Kuna juhatus määratud tähtajaks Liidupäeva kokkukutsumise protseduure ei alustanud, siis otsustas initsiatiivgrupp Liidupäeva ise kokku kutsuda. Regionaalsed liidukoosolekud toimusid ja seal valiti seaduse ja põhikirja nõudeid järgides Liidupäevale volinikud. Regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse tuvastamist ei saa hageja nõuda vastuväite esitamisega, tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7 sättele, vaid hagejal tulnuks esitada iseseisvad nõuded. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis Aivar Kala hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. EKÜL põhikirja p 76 kohaselt Liidupäev võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokku kutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Põhikirja p 104 kohaselt nõukogu liikmed valitakse, volitatakse ametisse ja kutsutakse tagasi Liidupäeva poolt. Põhikirja p 115 kohaselt juhatus valitakse Liidu Nõukogu poolt 4 aastaks. Puudus vaidlus, et EKÜL juhatusele esitati nõue erakorralise Liidupäeva kokkukutsumiseks päevakorrapunktiga – nõukogu liikmete tagasikutsumine ning uute liikmete valimine. Põhikirja p 66 kohaselt erakorralise Liidupäeva võib kokku kutsuda 2

(8)liidu juhatus või nõukogu, kui seda nõuavad liidu huvid või selline nõue tuleneb seadusest. Põhikirja p 68 kohaselt peab juhatus Liidupäeva kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Kui liidu juhatus ei kutsu Liidupäeva kokku eelpoolnimetatud asjaoludel võivad taotlejad Liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras liidu juhatusega. Sama on sätestatud

§ 20lg-tes 3 ja 4.

29.04.2010 esitas kostja tõendina 22.10.2009 esitatud nõudekirja allkirjalehed. Asjaolu, et hageja nimetatud nõudekirja lisasid ise 30.11.2009 hagiga ei esitanud, ei tähenda, et nimetatud lisad puudusid. On usutav, et 22.10.2009 nõue erakorralise Liidupäeva kokkukutsumiseks esitati kostja juhatusele koos liikmete allkirjade lehega. Õige on hageja osundamine asjaolule, et kostja esitas tõendi pärast selleks ettenähtud tähtaega, kuid juhindudes TsMS § 331 lg-st 1, pidas kohus vajalikuks nimetatud tõend vastu võtta, kuna kohtu hinnangul omab nimetatud tõend asja lahendamisel olulist tähtsust. Tõendi hilisem esitamine on põhjendatud, kuna selle tingis asjaolu, et hageja esitas alles 23.04.2010 väite, et tõendamata on asjaolu, et initsiatiivgrupil oli erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks olemas nõutav 1/10 liikmete toetus. Kohtule esitatud allkirjalehtedest nähtub, et erakorralise Liidupäeva kokkukutsumise nõude esitas 1/10 liikmetest (1441 liikmest 190 liiget). Seega on 22.10.2009 nõudes põhikirja p 68 ja

§ 20lg 3 nõuded täidetud.

Nõudest nähtub selgelt, et erakorralist Liidupäeva kokkukutsumist taotlevad liidu liikmed ning juriidilis-tehnilistes küsimustes on kontaktisikuks vandeadvokaat Toomas Tamme. Hageja 30.10.2009 teatis ei tõenda, et hageja juhatuse liikmena astus samme Liidupäeva kokkukutsumiseks initsiatiivgrupi poolt etteantud aja jooksul. Juhatuse 30.10.2009 teade ei sisalda

§ 20

lg-s 6 sätestatud andmeid.

§ 20

lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Juhatusel oli piisavalt aega astumaks samme, et kokku kutsuda üldkoosolek. Seega initsiatiivgrupi poolt Liidupäeva erakorraline kokkukutsumine oli seaduslik ning kuna juhatus seda ei teinud, võisid taotlejad Liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras liidu juhatusega, sh kokku kutsuda volinike koosoleku (e. regionaalne liidukoosolek). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on regionaalsed liidukoosolekud toimunud ning seal on vastu võetud otsused, mille tühisust ega kehtetust ei ole kohus tuvastanud. Seega 30.11.2009 Liidupäeval osalenud volinikel olid volitused EKÜL nimel Liidupäeval osalemiseks. Eeltoodud asjaoludel pole tuvastamist leidnud, et EKÜL Liidupäeva 30.11.2009 otsuse ning EKÜL nõukogu 30.11.2009 otsuse vastuvõtmisel oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, tuvastada EKLÜ 30.11.2009 Liidupäeval nõukogu ümbervalimise kohta vastuvõetud otsuse tühisus, samuti tuvastada 30.11.2009 Liidupäeval valituks osutunud nõukogu poolt EKLÜ juhatuse ümbervalimise kohta 30.11.2009 tehtud otsuse tühisus. Hageja põhjendas oma nõuet muuhulgas asjaoluga, et EKÜL-i juhatusele ei esitanud Liidupäeva kokkukutsumise nõuet ning liidupäeva ei kutsunud kokku mitte 1/10 liikmetest, vaid anonüümne initsiatiivgrupp. Ühestki nn initsiatiivgrupi poolt edastatud kirjast ei selgu, kes sinna kuuluvad ja kelle nimel nad tegutsevad. Liidupäeva kokkukutsumise nõude esitamine juhatusele ning Liidupäeva kokkukutsumine on erinevad toimingud, mida tuleb käsitleda eraldi. Seega asjaolust, et rohkem kui 1/10 EKÜL-i 3

(8)liikmetest esitas 22.10.2009 juhatusele nõude erakorralise Liidupäeva kokkukutsumiseks, ei järeldu automaatselt, et 30.11.2009 Liidupäev kutsuti kokku vähemalt 1/10 liikmete poolt. Kuna maakohus jättis tähelepanuta kõik tõendid, mis kinnitasid hageja väidet 30.11.2009 erakorralise Liidupäeva kokkukutsumise kohta mitte EKÜL-i liikmete poolt, vaid anonüümse initsiatiivgrupi poolt, rikkus maakohus TSMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Ühegi kohtule esitatud tõendi põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes kuuluvad nn initsiatiivgrupi koosseisu, kes on teated liidupäeva kokkukutsumise kohta saatnud ning kas ja milliste EKÜL-i liikmete nimel nn initsiatiivgrupp tegutseb. Koosolekute kokkukutsumise teadetest oleks pidanud nähtuma koosoleku kokkukutsunud isikute nimed, kuna üksnes sellisel juhul oleks olnud tuvastatav, et koosolekud on kokku kutsutud vähemalt 1/10 liikmete poolt. Eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et 30.11.2009 erakorralise Liidupäeva kokkukutsumisel ei järgitud EKÜL-i põhikirjas sätestatud nõudeid, mistõttu ei võinud Liidupäev põhikirja p.76 kohaselt otsuseid vastu võtta ning Liidupäeva otsused on

§ 241lg 1 kohaselt tühised.

Maakohtu seisukoht, mille kohaselt EKÜL-i juhatus ei astunud pärast erakorralise liidupäeva kokkukutsumise nõude saamist samme koosoleku kokkukutsumiseks, mistõttu võisid koosoleku kokkukutsumist taotlenud isikud selle ise kokku kutsuda, põhineb menetlusnormide rikkumisel. Kohtuotsuses puudub igasugune põhjendus, millistel asjaoludel ja millistest seadustest lähtudes pidas maakohus juhatusele koosoleku kokkukutsumiseks antud aega piisavaks. Põhikirja p 68 ei sätesta tähtaega, mille jooksul pärast vastava nõude saamist peab juhatus erakorralise Liidupäeva kokku kutsuma. See ei tulene ka seadusest (

§ 20lg 4).

Sellest tulenevalt leidis hageja, et lähtuda tuleb mõistlikust ajast, mis kulub koosoleku edukaks läbiviimiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks. Kõik hageja väited, mis kinnitavad asjaolu, et juhatusele antud 7-päevast (5tööpäevast) tähtaega erakorralise Liidupäeva kokkukutsumiseks ei saa pidada piisavaks, on maakohus jätnud vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8 tähelepanuta. Muude juriidiliste isikute puhul on seadusega juhatusele antud kas 1-kuuline tähtaeg või asjaoludest sõltuv mõistlik tähtaeg koosoleku kokkukutsumiseks pärast koosoleku kokkukutsumise nõude saamist. Ühelgi juhul ei näe seadus ette, et nimetatud tähtaeg oleks nende isikute määrata, kes on koosoleku kokkukutsumist nõudnud. Täielikult tähelepanuta ja hindamata on aga maakohus jätnud juhatuse 19.11.2009 kirja EKÜL-i liikmetele ning EKÜL-i 29.12.2009 erakorralise Liidupäeva protokolli. Nimetatud tõendid kinnitavad, et 19.11.2009 erakorraline liidukoosolek ka toimus. Viimatinimetatud koosoleku otsusega kuulutati kõik 30.11.2009 Liidupäeval vastuvõetud otsused koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu õigustühisteks ning otsustati 15.05.2008 valitud EKÜL-i nõukogu liikmeid ennetähtaegselt mitte tagasi kutsuda ega uusi nõukogu liikmeid mitte valida enne korralist liidupäeva 2010 kevadel. Seega astus juhatus mõistliku tähtaja jooksul vajalikke samme erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks (sh regionaalsete koosolekute kokkukutsumiseks ja läbiviimiseks) ning mistahes kolmandatel isikutel või organitel puudus sellest tulenevalt alus koosolek ise kokku kutsuda. Sellest järeldub jällegi, et 30.11.2009 Liidupäeva kokkukutsumisel rikuti põhikirjas sätestatud korda. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt toimusid enne 30.11.2009 erakorralist Liidupäeva ka regionaalsed liidukoosolekud (volinike valimiseks liidupäevale), kelle poolt vastu võetud otsuste tühisusele ei saa hageja tugineda, põhineb samuti menetlusõiguse normide olulisel rikkumisel. Tõendid, millele maakohus tugines, esitas kostja 05.04.2010. Samal päeval toimunud kohtuistungil teatas kohus, et kostja 05.04.2010 menetlusdokumendis ei ole esitatud uusi asjaolusid ning kuna hageja ei ole esitanud nõuet regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks, siis kostja poolt 05.04.2010 4

(8)esitatud tõendid ei ole asjakohased ning kohus jätab need tähelepanuta. See et kohus, vaatamata kohtuistungil avaldatud vastupidisele seisukohale, otsuse tegemisel nimetatud tõenditele ikkagi tugines, oli hageja jaoks üllatuslik ning vastuolus TsMS § 436 lg-ga 3, § 351 lg-ga
  1. Muu hulgas ei olnud hagejal võimalik juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et kostja esitatud tõendite kohaselt ei olnud regionaalseid liidukoosolekuid toimunud enam kui pooltes regioonides ning nendel EKÜL-i liikmetel ei olnud võimalik seadusest ja põhikirjast tulenevat põhilist liikmeõigust teostada ning nende poolt valitavate volinike kaudu liidupäeval osaleda ja seal otsuste vastuvõtmist mõjutada. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.05.2010 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Pooled vaidlevad selle üle, kas
  2. novembri
  3. a liidupäeva otsus nõukogu ümbervalimise kohta ning nõukogu otsus kostja juhatuse ümbervalimise kohta on kehtiv. Kuivõrd hageja palub tuvastada kostja kui mittetulundusühingu liidupäeva (kostja liikmete üldkoosoleku) ja sellel valitud nõukogu otsuste tühisuse, tuleb asjas kohaldada mittetulundusühingute seadust ja samuti kostja põhikirja sätteid. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus on valesti leidnud, et kostja liikmetel oli õigus liidupäev ise kokku kutsuda, kuna liidupäeva kokkukutsumise nõude esitamisest ei olnud möödunud mõistlik aeg. Kolleegium ei nõustu selles osas hagejaga.

§ 20

lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

§ 20

lg 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.

§ 20

lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

§ 20

lg 4 sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut

§ 20

lg-s 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Kostja põhikirja p 66 kohaselt võib erakorralise liidupäeva kokku kutsuda liidu juhatus või nõukogu, kui seda nõuavad liidu huvid või selline nõue tuleneb seadusest. Põhikirja p 67 kohaselt järgitakse erakorralise liidupäeva kokkukutsumisel põhikirjaga ettenähtud korda. Põhikirja p-st 68 tulenevalt peab juhatus liidupäeva kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Kui liidu juhatus ei kutsu liidupäeva kokku eespoolnimetatud asjaoludel, võivad taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras liidu juhatusega. Seega sisaldab nii

§ 20

lg 4 kui ka kostja põhikirja p 68 võimalust kostja liikmetel liidupäev (ehk kostja üldkoosolek) kokku kutsuda, kui kostja juhatus seda vähemalt 1/10 liidu liikmete nõudmisel ei tee. Maakohus tuvastas, et initsiatiivgrupil oli õigus liidupäev ise kokku kutsuda. Maakohus tugines sellele, et kostja juhatusele esitati nõue erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks päevakorrapunktiga - nõukogu liikmete tagasikutsumine ning uute liikmete valimine (I kd, tl 10; nõue koos lisadega, I kd, tl 206-236). 22. oktoobri 2009. a nõudekirjas on märgitud, et "käesolevale nõudele on lisatud nõuet toetavate EKÜL liikmete allkirjade leht". Maakohus leidis, et 22. oktoobri 2009. a nõudes on põhikirja p 68 ja

§ 20lg 3 nõuded põhjuse näitamise osas täidetud.

Maakohtu hinnangul ei tõenda hageja

  1. oktoobri
  2. a teatis (I kd, tl 11), et hageja juhatuse liikmena astus samme liidupäeva kokkukutsumiseks initsiatiivgrupi etteantud tähtaja jooksul. Maakohtu hinnangul anti juhatusele piisavalt aega, astumaks samme, et kokku kutsuda üldkoosolek. Kuivõrd juhatus seda ei teinud, võisid 5

(8)taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras kostja juhatusega, sh kokku kutsuda volinike koosoleku (regionaalse liidukoosoleku). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selles, et juhatus jättis kostja liikmete nõude täitmata.
  1. oktoobri
  2. a nõudekirjast nähtuvalt on juhatusele antud tähtaeg liidupäeva kokkukutsumise protseduuride alustamiseks, mitte juba koosoleku kokkukutsumiseks. Hageja
  3. oktoobril 2009 kostja liikmete esindajale saadetud vastusest (I kd, tl 11) nähtub, et juhatus ei olnud tegelikult veel ühtegi sammu üldkoosoleku kokkukutsumise protseduuride alustamiseks astunud. Seitse päeva on piisav aeg, et saada aru, kas juhatus ka tegelikult kutsub koosoleku kokku või soovib üksnes aega venitada. Maakohus on juhatuse
  4. oktoobri
  5. a vastusele õigusliku hinnangu andnud. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud, mistõttu kolleegium lähtub seega maakohtu tuvastatust, et kostja liikmed olid õigustatud liidupäeva (sh regionaalsed liidukoosolekud) kokku kutsuma. Maakohus leidis õigesti, et kui hageja leidis, et kõik nõude allkirjastanud isikud ei ole EKÜL liikmed, siis hagejal tulnuks nimetatud väidet tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 tõendada. Kuna hageja oli ise EKÜL juhatuse liige, siis oli tal võimalik konkreetselt viidata, kes Liidupäeva kokkukutsumise nõude nimekirja märgitud isikutest ei olnud liige. Kolleegium leiab, et hageja seda teinud ei ole. Hageja leiab ka apellatsioonkaebuses, et maakohus on valesti kohaldanud

§ 20

lg 4, kuna selle kohaselt oleks ka liidupäeva kokkukutsumise teatele pidanud alla kirjutama vähemalt 1/10 kostja liikmetest. Maakohus leidis õigesti, et 1/10 kostja liikmetest, kes esitasid kostja juhatusele nõudekirja erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks, ei pidanud enam allkirjastama hiljem kõiki liidupäeva kokkukutsumise teateid. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Riigikohus oma samas asjas tehtud lahendis nõustus hagejaga selles, et kohtud kohaldasid valesti

§ 241

lg 2, kui leidsid, et hageja pidi regionaalsete liidukoosolekute otsuseid vaidlustama hagis eraldi nõudena. Tulenevalt

§ 241

lg-st 2 võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.

§ 241

lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Seega pidi maakohus tulenevalt

§ 241

lg-st 2 hindama hageja väiteid regionaalsete liidukoosolekute toimumise või toimumata jäämise ja regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse kohta selle asja raames ka sisuliselt. Hageja on tuginenud juba hagiavalduses sellele, et regionaalsete liidukoosolekute otsused on tühised.

  1. veebruari
  2. a kirjalikus vastuses on hageja vastuseks kostjale märkinud, et isegi kui
  3. novembri
  4. a koosolekut ei oleks kokku kutsutud seaduse ja põhikirja nõudeid rikkudes, ei saaks ühelgi juhul olla tegemist kostja seadusliku liidupäevaga (üldkoosolekuga), sest sellel osalemiseks ei olnud peetud regionaalseid koosolekuid volinike valimiseks (I kd, tl 71). Seega on hageja juba maakohtus tuginenud ka sellele, et regionaalseid koosolekuid volinike valimiseks pole tema arvates toimunud. Kostja on maakohtus vastuseks hagile märkinud, et kostja liikmed, kelle initsiatiivil
  5. novembril 2009 liidupäev kokku kutsuti, järgisid nii
  6. novembri
  7. a koosoleku (Tartu- ja Jõgevamaa regionaalne liidukoosolek) kui ka
  8. novembri
  9. a koosoleku (Tallinna, Harjumaa, Hiiumaa, Raplamaa ja Lääne-Virumaa regionaalne liidukoosolek) kokkukutsumisel ja pidamisel kõiki seaduse ja põhikirja nõudeid (I kd, tl 90). Hageja on tuginenud ka apellatsioonkaebuses sellele, et enam kui pooltes regioonides enne
  10. novembri
  11. a liidupäeva regionaalseid koosolekuid kokku ei kutsutud ning volinikke ei valitud (II kd, tl 10). Vastuses apellatsioonkaebusele märkis kostja, et hageja ei ole vaidlustanud regionaalsete 6

(8)liidukoosolekute otsuseid ega saa seega tugineda kohtu väidetavale menetlusõiguse rikkumisele nende koosolekute toimumise tuvastamisel. Enne
  1. novembri
  2. a liidupäeva said toimunud regionaalsetel liidukoosolekutel oma hääleõigust soovi korral kasutada kõik kostja liikmed. Hageja väited selle kohta, millistes regioonides täpselt tulnuks regionaalsed liidukoosolekud korraldada, on tõendamata ja ei tulene ei kostja põhikirjast ega ühestki teisest asjas esitatud tõendist (II kd, tl 22-23). Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku tulenevalt TsMS § 230 lg-st 2 tõendada oma eelpooltoodud väiteid regionaalsete koosolekute toimumise või mittetoimumise kohta. Uusi tõendeid regionaalsete koosolekute toimumise kohta pooltel esitada ei olnud. Ringkonnakohtu istungil puudus poolte vahel vaidlus selles, et regionaalsete koosolekute toimimise kohta Viljandimaal, Valgamaal, Pärnumaal, Läänemaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Põlvamaal ja Võrumaal pole koosolekute toimumise kohta protokolle esitatud. Tuleb nõustuda hageja seisukohaga, mille kohaselt kutsus initsiatiivgrupp kokku niipalju regionaalseid koosolekuid, et kokku saaks üle poolte volinike häältest. Tõendatud ei ole kostja vastuväited, mille kohaselt hageja tegevuse tulemusena ei toimunud ülalnimetatud regionaalseid koosolekuid.

§ 25

lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises.

§ 25

lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse volinike koosolekule mittetulundusühingute seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja p 63 sätestab, et kui liidul on liikmeid üle 500, siis osalevad liidupäeval liikmete poolt ja liikmete seast valitud volinikud. Volinikud valitakse läbi maakondlike (regionaalsete) liidukoosolekute vastavalt põhikirjaga kehtestatud korrale. Volinike koosolek on liidupäeva õigustes. Samuti on kostja põhikirja p-s 87 märgitud, et maakondlike või regionaalsete koosolekute läbiviimisel järgitakse liidupäeva läbiviimise korda, lähtudes erisusest, millised on leidnud kajastamist põhikirja p-tides 86-

  1. Hagiavalduse kohaselt on EKÜL-l 1441 liiget (t.l.). Seega igal juhul rohkem kui
  2. Põhikirja p 63 kohaselt, kui liidul on üle 500 liikme, siis omavad liidupäeval liikmete poolt ja liikmete seast valitud volinikud. Volinikud valitakse maakondlikel (regionaalsetel) üldkoosolekutel vastavalt põhikirjaga kehtestatud korrale. Volinike koosolek on Liidupäeva õigustes. Kolleegium leiab, et nimetatud põhikirja punktist tuleneb otseselt, et regionaalsed koosolekud pidanuks toimuma kõigis maakondades. Seega ei ole põhjendatud kostja väited, mille kohaselt ei tulene põhikirjast, et regionaalsed koosolekud pidanuks toimuma kõikides regioonides (t.l. 23, II kd). Põhikirjast ei tulene, et volinike koosolekud võiksid toimuda vaid sellises arvus maakondlikes regioonides, mis tagab Liidupäeva nõutava kvoorumi. Asjas pole esitatud tõendeid selle kohta, millest nähtuks, et regionaalsed piirkonnad ei oleks moodustatud maakonniti, vaid mingitel teistel põhimõtetel, mis tagaks kõikide EKÜL liikmete osalemise Liidupäeval isiklikult või maakondlikul koosolekul valitud volinike kaudu. Kostja ei ole tõendanud ülalnimetatud maakondlike liidukoosolekute toimumist. Ülaltoodu alusel leiab kolleegium, et kuna maakondlikud liidukoosolekud ei olnud läbi viidud kooskõlas põhikirja p-dega 86-100, siis on vaidlustatud EKÜL 30.11.2009 liidupäeva otsus

§ 241lg 1 alusel tühine.

Samuti on tühine 30.11.2009 liidupäeval valituks osutunud nõukogu otsus juhatuse ümbervalimise kohta (t.l. 42-44, 45-46, I kd). Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. 7

(8)TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Mare Merimaa 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.