3-11-1924/12

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1924 Otsuse kuupäev 20.12.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. S’a hüvitamiskaebus Viru Vanglalt kahjuhüvitise summas 8 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest perioodil 06.01.2011 kuni 10.05.2011.a, seoses tema tervise ohtu seadmisega ja inimväärikust alandavate olmetingimustega. Asja läbivaatamise kuupäev Istungimenetlus. Kohtuistung 09.11.2011 Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o 20.12.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA VASTUSTAJA VASTUVÄITED PÕHJENDUSED JA TAOTLUS,

1. 01.05.
2. a esitas kinnipeetav A. S Viru Vanglale kahjunõude, milles avaldas rahulolematust kartserikambri tingimuste osas ning taotles talle põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 8 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest. A. S selgitas kahjunõudes, et kahju on tekkinud sellest, et kartserikambris tuleb magada betoonpõrandal ning puudub privaatsus tualeti kasutamisel. Samuti leidis kaebaja, et tema tervislik seisund ei võimalda kartseris viibida ning meditsiiniline abi on raskesti kättesaadav. Viru Vangla jättis 01.07.2011 otsusega nr 6-16/18372-1 kaebaja kahjunõude rahuldamata.
3. 28.07.2011 esitas A. S Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse. Kaebuse kohaselt puudub kartseris privaatsus tualeti kasutamisel. Tualett asub kohe ukse all. Kaebaja leiab, et kartserikaristust kandval kinnipeetaval on ebanormaalsest riidest erivorm, mis on alavääristav. Kaebaja väidab, et kartseris hoitakse kinnipeetavaid külma käes, magada tuleb külmal põrandal. Kartseris olles ägenesid kaebajal selja- ja kõhuvalud. Kaebaja väidab, et kohest meditsiinilist abi ta ei saanud, valuvaigistid olukorda ei parandanud. Kaebaja piinles valudes pikka aega. 10.05.2011 transporditi kaebaja Ida-Viru Keskhaiglasse, kus kaebajale tehti operatsioon. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla seadis ohtu tema tervise, paigutades kaebaja tema tervislikku seisundit arvestamata kartserisse. Kaebaja leiab, et kartseri tingimused alandasid tema inimväärikust ja kartseris viibimine haigena seadis ohtu tema tervise. Kaebaja taotleb tekitatud kahju hüvitamist summas 8 eurot iga kartseris viibitud päeva eest ( 06.01.2011 kuni 10.05.2011). 09.11.2011 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuses väljendatud seisukoha juurde. Kaebaja selgitas, et ta on invaliid 80% töövõime kaotusega.
4. Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab, et vangla kartserikambrid vastavad kõikidele VSkE-s sätestatud nõuetele ning kambrites on tagatud magamiskoht enamasti põrandal asuva kõva lavatsi näol. Viru Vangla märgib, et VSkE § 7 lg-st 4 ei tulene kartseris viibivatele kinnipeetavatele õigust päevasel ajal lamada, seega on vangla direktoril kodukorras õigus kehtestada, et voodivarustus võetakse kartserikambris päevaseks ajaks ära ja antakse lattu hoiule (Viru Vangla Kodukorra p 6.18). Vangla on seisukohal, et privaatsust mittevõimaldavad tualetid ei alanda inimväärikust. Kartserikambrites paiknevad distsipliininõudeid rikkunud kinnipeetavad, kelle üle on vajalik teostada efektiivsemat järelevalvet, mistõttu kartserikambrites, kus karistust kannab üks kinnipeetav, ei ole tualett eraldatud. Kuna vangla ametnikud ei jälgi pidevalt kinnipeetava tegevust kambris, vaid kambri kontroll teostatakse pisteliselt, siis leiab vastustaja, et tegemist ei ole intensiivse riivega. Viru Vangla juhib tähelepanu, et tualett ei asu keset kambrit otse uksesilma vaateväljas, vaid jääb uksest kõrvale. Viru Vangla selgitab, et kartseris viibivatele kinnipeetavatele antakse linasest riidest riietus, mis aga ei ole inimväärikuse alandamine. Vastustaja selgitab, et kaebaja väide kinnipeetavate külma käes hoidmise kohta on ebaõige, kuna vangla eluhoonete kütteks on põrandaküttega vesikütte süsteem, mis on aastaringselt ühenduses soojatootjaga. Ruumides on temperatuur vahemikus 21°-22°C. Vastustaja on seisukohal, et kartserirežiimiga kaasnevad ebamugavused ei olnud inimväärikust alandavad. Kartseritingimused, millega kaebaja rahul ei ole, on õigusaktidega kooskõlas ning seega kuuluvad kartserirežiimiga paratamatult kaasnevate ebamugavuste alla. Vangla möönab, et kaebajal on esinenud kartseris viibimise ajal terviseprobleeme, kuid need ei ole olnud takistuseks kartseris viibimisel. Kaebaja tervisekaardist tulenevalt ei ole meditsiiniosakond leidnud, et kaebaja tervislik seisund ei võimalda kartseris viibimist. 27.02.2011 on arst välja andnud tõendi, et kaebaja ei vaja kartseris viibimiseks ka erivahendeid. Seega ei olnud kaebajal kartseris viibimine vastunäidustatud ning ei saanud kaebaja tervist ohustada. Vastustaja rõhutab, et ravi võimaldatakse kinnipeetavale ka kartseris viibides. Asjaolu, et kaebaja viibis enne kirurgi juurde suunamist kartserikambris, mitte tavakambris, ei mõjutanud kaebaja tervislikku seisundit ning ei asetanud kaebajat halvematesse tingimustesse, sest kõhuvalu ei sõltu sellest, millises kambris isik viibib, vaid oluline on, et isikule on kättesaadav meditsiiniline abi. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebaja on kartseris viibimise ajal saanud pidevalt ravi, tema tervislik seisund on olnud pideva meditsiiniosakonna järelevalve all. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
5. Kaebaja A. S nõuab Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist summas 8 eurot iga kartseris viibitud päeva eest perioodil 06.01.2011 kuni 10.05.2011, seoses tema tervise ohtu seadmisega ja inimväärikust alandavate olmetingimustega. Kaebuse kohaselt asub kartseris tualett kohe ukse all, mis rikub kinnipeetava privaatsust. Riietus on ebanormaalsest riidest ja alavääristav. Kaebaja leiab, et kartserikambris on külm ja selle tingimused on inimväärikust alandavad. Kaebaja väidab, et kartseris olles ägenesid kaebajal selja- ja kõhuvalud. 10.05.2011 tehti kaebajale haiglas operatsioon. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kartseri tingimused alandasid tema inimväärikust ja kartseris viibimine haigena seadis ohtu tema tervise.
6. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. 2 Halduskohus selgitab, et kahju hüvitamise kaebuse põhjendatuse eelduseks on see, et samaaegselt esineksid teatavad tingimused, st. haldusorganile etteheidetava käitumise õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos väidetava käitumise ja kahju vahel. Kui üks neist tingimustest pole täidetud, tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata, ilma et oleks vaja uurida muid tingimusi. Kohtul tuleb kontrollida, kas Viru Vangla oma tegevusega on põhjustanud kaebajale kahju. Kas Viru Vangla toimingud kaebaja kartserisse paigutamisel olid õigusvastased.
7. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et ei ole tühistamisenõudega vaidlustanud kartserikaristuse määramise käskkirja (tl 118). Seega käskkiri on kehtiv ja õiguspärane ning kaebaja paigutamine kartserisse ei olnud õigusvastane. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Paragrahvi kohaselt peab kambris olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas (VSkE). VSkE § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartserikambri sisustusse: 1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid; 2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris; 3) võimaluse korral valjuhääldi; 4) riidenagi; 5) pesemiskoht; 6) WC. Viru Vangla kodukorra punkt 6.18 sätestab, et päevaseks ajaks võetakse kartserikambrist voodivarustus ära. Voodivarustus on kinnipeetavale tagatud öisel ajal. Ka VSkE § 7 lg 4 ei tulene kartseris viibivale kinnipeetavale õigust päevasel ajal lamada. Kohtule esitatud fotodelt (tl 108-113) nähtub, et kartserikamber vastas kõikidele VSkE-s sätestatud nõuetele. Kinnipeetavale on tagatud magamiskoht lavatsi näol, mis on põrandast umbes 5 cm kõrgemal ning kambri põrandast eristatav. VSkE § 7 lg 4 p 6 kohaselt on kartseris WC olemasolu kohustuslik. Täpsemaid nõudeid WC-le ei ole vanglate osas kehtestatud. Seega ei pea WC olema eraldatud. Fotodelt (tl 109, 110, 112) on näha, et WC asub ukse kõrval vasakus nurgas. WC ei asu otse uksesilma vaateväljas. VangS § 651 lg 1 sätestab, et kartser peab tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Vanglaametnikud ei järgi kinnipeetava tegevust pidevalt, vaid kambri kontrolli teostatakse pisteliselt. Peale vanglaametnike ei vaata keegi kambri uksesilmadesse. Kohus leiab, et tegemist ei ole intensiivse riivega ja seda ei saa käsitleda inimväärikust alandava asjaoluna. Kaebaja väidab, et kinnipeetavaid hoitakse külma käes. Vastuses kaebusele märgis Viru Vangla, et põrandaküttega vesikeskkütte süsteem on aastaringselt ühenduses soojatootjaga. Kõikides siseruumides hoiab automaatjuhtimisseade temperatuuri vahemikus 21°-22°C. Viru Vangla kinnitas, et soojusvarustuse süsteemid on töötanud vangla käivitamisest peale laitmatult, ühtegi riket esinenud ei ole ning temperatuur ruumides on vastanud kehtestatud nõuetele. Kohtul ei ole alust kahelda Viru Vangla väidetes. VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust. Vastavalt VangS § 651 lg 2 antakse kartserisse vastuvõtmisel kinnipeetavale kartseri arvel olev riietus. Viru Vangla teatas, et kartseris viibivatele kinnipeetavatele antakse välja linasest riidest riietus. Kohus ei leia, et kaebaja ebamugavustunne linasest materjalist riietuse kandmisel kartseris viibimise ajal on inimväärikuse alandamine. Kohus on seisukohal, et kartseris viibimisega kaasnevad õigusaktidest tulenevalt paratamatult teatud piirangud, mis võivad tekitada kartseris viibivale isikule ebamugavusi, kuid kartseris viibimine iseenesest ei ole inimväärikust alandav. Inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral, mis ületavad minimaalset raskusastet. Selliseid rikkumisi käesolevas asjas ei esinenud. Vaidlust ei ole, et kaebaja viibis kartseris õiguslikul alusel. Kartseritingimused, millega kaebaja rahul ei ole, on õigusaktidega kooskõlas ning seega kuuluvad kartserirežiimiga paratamatult kaasnevate ebamugavuste alla. 3
8. Kaebaja väidab, et kartseris haigena viibimine seadis ohtu tema tervise. Kartseris olles ägenesid kaebajal selja- ja kõhuvalud. Kaebaja väidab, et kohest meditsiinilist abi ta ei saanud, valuvaigistid olukorda ei parandanud. Kaebaja piinles valudes pikka aega. 10.05.2011 transporditi kaebaja Ida-Viru Keskhaiglasse, kus kaebajale tehti operatsioon. Vastavalt VangS § 53 lg-le 1 on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi kättesaadavus. Ravi võimaldatakse kinnipeetavale ka kartseris viibides. Kinnipeetava tervisekaardist nähtub, et kaebaja on ajavahemikus 6.01.2011-10.05.2011 mitmel korral pöördunud meditsiinitöötaja poole köhaga, selja- ja kõhuvaludega. Tervisekaardist nähtub, et kaebaja on kartseris saanud pidevalt meditsiinilist abi, läbi on viidud erinevaid uuringuid, mis kinnitab, et kaebaja on olnud pidevalt meditsiiniosakonna järelevalve all. Kaebaja tervisekaardist tulenevalt ei ole meditsiiniosakond leidnud, et kaebaja tervislik seisund ei võimalda kartseris viibimist. 27.02.2011 andis arst Viktoria Pronevitš välja tõendi, mille kohaselt kaebaja ei vaja kartseris viibimiseks erivahendeid (tl 104). Lähtudes eelnevast ei ole kohus tuvastanud Viru Vangla õigusvastast käitumist seoses kaebaja tervise halvenemisega.
9. Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et osutatud ravi ei ole olnud efektiivne, siis on tal õigus pöörduda maakohtu poole. Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.12.2010 otsuses nr 3-3-1-69-10 on märgitud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja valdkonnaseadused. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Käesoleval juhul on ravi efektiivsuse küsimus asjasse puutumatu, kuna tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ja selle üle otsustamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjenduste alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4