KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-28
§ 15
lg-le 4 ja märgiti, et selliste esemete keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimine on raskendatud või teatud 3-10-2871 juhtudel teostamatu. Keelatud aine sattumine vangla territooriumile seab otseselt ohtu vangla julgeoleku. Vanglas viibivad narkosõltlastest kinnipeetavad püüavad erinevaid viise kasutades toimetada vanglasse narkootilisi aineid. Sagedased on juhud, kus narkootilisi aineid püütakse vangla territooriumile toimetada erinevate pliiatsite või värvide sees, ning iga pliiatsi või värvituubi eraldi kontrollimine on aja- ja töömahukas. Ka ei ole teenistuskoeral alati võimalik tuvastada värvide sisse peidetud narkootilist ainet, kuna erinevad tugevad lõhnad on segatud. Lisaks kasutatakse geelpliiatseid geelitätoveeringute valmistamiseks, mis on vanglas keelatud tegevus. Patareidesse on võimalik peita keelatud aineid. Samas peab ka vanglateenistus patareide kontrollimiseks need avama, mistõttu need muutuvad kasutamiskõlbmatuks. Fotoalbumi taskute ja kaante või märkmiku vahele on võimalik peita erinevaid keelatud esemeid (SIM-kaardid, pulbrilised ained), mida vanglaametnikul on raske avastada. Vanglateenistuse ametnikul ei ole võimalik fotoalbumi kaasi või taskuid kontrollida neid avamata, kuid sellisel juhul võib juhtuda, et lõhutakse kaaned ja taskud ning albumit ei ole võimalik kasutada. Märkmikulehtede vahele on võimalik kleepida keelatud aineid ning iga lehe eraldi kontrollimine on aja- ja töömahukas. Samuti ei pruugi lehele kleebitud aine olla visuaalselt tuvastatav. Kleebitavate kaunistuste sisse ja peale on võimalik kleepida narkootilisi aineid, mille avastamine võib olla raskendatud. Kuna kaunistused on läikivad, siis võib visuaalsel vaatlusel osutuda võimatuks nendelt narkootilise aine avastamine. 2. Andrei Grišini kaebuses taotleti Tallinna Vangla 03.09.2010 käskkirja nr 80 p-de 1.5, 1.6 ja 1.7 tühistamist (halduskohtu istungil loobus kaebaja oma taotlusest käskkirja p 1.5 osas). Kaebuse esitaja väitel rikuvad käskkirja p-d 1.6 ja 1.7 tema õigusi, kuna kaebuse esitajal ei ole majanduslikel põhjustel võimalik soetada nendes punktides nimetatud kaupu Tallinna Vangla kauplusest. Samuti ei vasta tõele, nagu saaks p-s 1.6 nimetatud esemeid ning bloknoote ja fotoalbumeid soetada Tallinna Vangla kaudu; vangla kaupluses neid ei müüda, mida näitab kaebusele lisatud vangla poe kaupade nimekiri. Kaebuse esitajale meeldib vabal ajal joonistada ning sellest võimalusest jätab käskkirja p 1.6 ta ilma, rikkudes
§ 41lg-t 2 ja Euroopa Vanglareeglistiku Rec
(2006)2 p-i 27.
- Patareisid pole kaebuse esitajal vangla kauplusest võimalik osta, sest tal pole raha. Seetõttu ei saa ta kasutada talle kuuluvat ja ainult patareitoitel töötavat raadiot. Käskkirja p 1.7 on vastuolus Euroopa Vanglareeglistiku p-ga 1.
- Viitamine vangla julgeolekule on põhjendamatu. Tegemist on vastuoluga – kas enne käskkirja andmist enam kui nelja aasta vältel apellandi vanglas viibimise ajal ähvardas teda tõepoolest mingi oht või sai vangla julgeolekuteenistus siiski oma kohustustega hakkama. Vaidlusaluste asjade kontrollimiseks puuduvad takistused ja käskkirja andmise põhjuseks on vanglatöötajate soovimatus oma tööd teha. Patareisid ei ole võimalik osadeks monteerida ja nendesse pole võimalik midagi peita. Fotoalbum koosneb läbipaistvatest lehtedest, millesse ei saa samuti midagi peita. Märkmik on läbi lehitsetav. Seetõttu on väited kontrolli keerukusest ja vangla julgeoleku ohustamisest alusetud. Kuna vanglal on olemas julgeolekuteenistus, mille kasutuses on röntgen ja väljaõpetatud jälituskoer, siis on maksikirjas saabuvate esemete läbiotsimine võimalik. Tuleb arvestada, et kirju kontrollitakse enne edastamist ka posti poolt. Teistes Eesti vanglates on lubatud saada isikliku hügieeni tarbeid posti teel ning vanglate isikkoosseis saab saadetavate asjade kontrolliga hakkama.
- Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, väites, et kohaldatud piirangud on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Vastustaja jäi käskkirjas toodud põhjenduste juurde, märkides lisaks järgmist. 2
(7)3-10-2871 Euroopa Vanglareeglistik on Euroopa Nõukogu soovituslik vangistusalane instrument, mis ei loo riigile kohustusi ja kinnipeetavatele õigusi. Kuni 25.06.2009 sätestas VSkE § 461, et vanglas käsitatakse sissetuleva kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot kaaluga kuni 250 grammi, mis edastatakse posti teel, kirjaga võis saata viis marki ja viis ümbrikut. Seega ei olnud kinnipeetavatel võimalik kirjaga peale eelnimetatud esemete saada muid esemeid, kuni Riigikohtu 25.06.2009 otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-3-09 leiti, et VSkE eelnimetatud säte on põhiseadusega vastuolus, kuna justiitsminister on ilma vastava volituseta kitsendanud postiseaduses sätestatud kirja mõistet. Tallinna Vangla kauplusest on võimalik osta nii harilikke- kui pastapliiatseid. Vanglateenistuse poolt väljastatakse joonistamisvahendid juhul, kui vanglas korraldatakse huvitegevusena joonistusringe ning kinnipeetav selles osaleb. Väljastpoolt vanglat saadetavatesse viltpliiatsitesse on võimalik panna nii keelatud esemeid kui narkootikume. Pliiatsite sisu on tugeva lõhnaga ja narkokoer ei suuda sealt narkootikume avastada. Narkootikume saab peita ka tavalistesse pliiatsitesse ja mitteavatavatesse pastapliiatsitesse. Praktikas on leitud narkootikume isegi ümbrike kleepribadelt. Geelpliiatseid on aga võimalik kasutada tätoveeringute tegemiseks, mis on vanglas keelatud ja ohuks ka vangla julgeolekule. Märkmeid on võimalik teha ka vihikusse või kaustikusse, mida müüakse vangla kaupluses. Täiendavate kontrollmeetmete, sh röntgenläbivaatus ja narkokoera kasutamine, rakendamine nõuab vanglateenistuselt täiendavat ressurssi nagu tööjõud, ajakulu jms. Kehtestatud piirangud ei kahjusta kinnipeetavate huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama täiendavalt ressurssi sellele, et kõiki saadetisi põhjalikult kontrollida. Ka kontroll ei garanteeri, et leitakse kõik vanglas keelatud esemed. Isegi arvestades narkokoera ja röntgeniaparaadi olemasolu, on meede vajalik ja mõõdukas, kuna vanglal ei ole võimalik mõne muu meetmega niisama tõhusalt keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumist vältida. Kaebuse esitaja väide tema vanglasisesel isikuarvel rahaliste vahendite puudumisest on asjakohatu. Kui kinnipeetaval on lähedased, kellel on võimalik saata esemeid posti teel, siis on neil võimalik kanda ka raha kinni peetava isiku vanglasisesele isikuarvele, mis hoiustatakse pärast seaduses ettenähtud mahaarvamiste tegemist ja mille eest on kinnipeetaval võimalik vangla kauplusest vajalikke asju osta. Vaatamata sellele, et kinnipeetaval ei ole õigust saada pakke ja maksikirja käsitletakse postiseadusest tulenevalt kirjana, on maksikirja iseloomust (suurus, sisu) tulenevalt võimalik seda võrrelda mitmeski mõttes pakiga. Pakkidega seotud problemaatikat on EIÕK analüüsinud asjas Aliev vs Ukraina
(2003), kus möönis, et pakkide saamisele kohaldatavate piirangute vajadus tuleneb ka pakkide läbitöötamisega seotud logistilistest probleemidest, kui neid saabub vanglasse, kus viibib üle 3000 kinnipeetava. Kui kinnipeetavatel oleks piiramatu õigus saada pakke, tähendaks see suurel hulgal lisatööd vanglateenistujatele, kes peavad kontrollima iga pakki põhjalikult selleks, et tagada vangla julgeolek. Tuleb saavutada mõistlik tasakaal kinnipeetavate õiguste (pidada kontakti välismaailmaga) ja julgeolekukaalutluste vahel. 4. Tallinna Halduskohtu 15.07.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Vaidlustatud käskkiri on käsitletav vangla direktori üldkorraldusena, mis on antud
§ 15lg 4 alusel ja millise otsuse tegemine on VSk
E § 11 kohaselt vangla direktori pädevuses.
§ 15
lg 4 sätestab, et vanglateenistus võib täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustele.
§ 15
lg 2 kohaselt on vanglas keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut. Seega oli Tallinna Vangla direktori asetäitjal julgeoleku ja järelevalve alal direktori ülesannetes käskkirja väljaandmiseks olemas õiguslik alus; 3
(7)3-10-2871 2) „Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta“ p 27.6 kohaselt tuleb tagada meelelahutustegevus, sealhulgas sportimine, mängud, kultuurisündmused, hobid ja vabaajategevused ning võimalusel lasta vangidel neid ise korraldada. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et tegemist ei ole aktiga, mis loob riigile kohustusi ja kinnipeetavatele õigusi. Kohtuistungil ilmnes, et kaebaja osaleb õppetöös, samuti ei vaielnud kaebaja vastu sellele, et vanglas on olemas kunstiring ja tal on võimalik selle töös osaleda. Seega on alusetu kaebuse esitaja väide, et Tallinna Vangla ei järgi Euroopa Vanglareeglistiku sätteid; 3) Isiku õiguste piiramine ei tähenda veel nende õiguste rikkumist. Piirangud on lubatud, kui õiguste piiramiseks esineb legitiimne eesmärk ja piiramine on proportsionaalne. Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidlustatud käskkirja p-s 1.6 ja 1.7 toodud asjade keelamine on olnud proportsionaalne. Käskkirjaga ei ole keelatud nende asjade omamist kui sellist, vaid nende omandamine muul viisil kui vanglateenistuse kontrolli all. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt on nimetatud keelu eesmärk tagada vangla julgeolek. Käskkirjas esitatud põhjendused on asjakohased ning õigustavad käskkirjaga ette nähtud piirangute kehtestamist. Põhjendamatu on kaebuse esitaja etteheide, et kõnealuste esemete mittelubamine on õigusvastane seetõttu, et samu asju ei ole vangla kaupluses müügil. Vaidlusalusest käskkirjast nähtub üheselt, et vangla julgeolekut ohustada võivateks ei loeta mitte neid asju iseenesest, vaid asjaolu, et need saabuvad väljastpoolt vanglat ning koos nendega võib vanglasse sattuda muid, kinni peetavatele isikutele keelatud esemeid ja aineid. Kohtu hinnangul on nii käskkirja põhjendused kui ka vastustaja esindaja poolt kohtuistungil antud seletused ja põhjendused adekvaatsed ja usutavad ning kaebuse esitaja vastuväidete pinnalt ei saa asuda seisukohale, et käskkirjaga kehtestatud piirang oleks ebaproportsionaalne. Nagu vastustaja välja tõi, on Tallinna Vangla kauplusest võimalik osta nii harilikke- kui pastapliiatseid, millest tulenevalt on alusetu kaebuse esitaja etteheide selle kohta, et vangla kauplusest ei ole võimalik pliiatseid osta. Vanglateenistuse poolt väljastatakse joonistamisvahendid juhul, kui vanglas korraldatakse huvitegevusena joonistusringe ning kinnipeetav selles osaleb. Eeltoodust tulenevalt on kinnipeetaval võimalik osta pliiatseid nii vangla kauplusest kui teatud juhtudel saada ka vanglateenistuse vahendusel. Kohtuistungil kinnitas kaebaja muuhulgas, et pastapliiatsid tal on ja need ei valmista probleeme. Vaidlustatud käskkirjas on selgitatud, et fotoalbumi ja märkmiku sees ja vahel on võimalik vanglasse toimetada keelatud aineid. Vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud piirangud ei kahjusta kinni peetavate isikute huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama ressurssi sellele, et kõiki saadetud fotoalbumeid ja märkmikke põhjalikult kontrollida. Kontroll ei garanteeri, et kirjas saadetud esemetest leitakse kõik vanglas keelatud esemed, mis võivad vangla julgeolekut ohustada, kui satuvad kinni peetavate isikute kätte. Seega on vaidlustatud käskkirjaga kehtestatud meede vajalik, kuna ühegi teise teadaoleva meetmega ei ole võimalik niisama tõhusalt keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumist vältida. Vastustaja on välja toonud, et märkmeid on võimalik teha ka vihikusse või kaustikusse, mida müüakse vangla kaupluses. Kaebuse esitaja väide vanglasisesel isikuarvel rahaliste vahendite puudumisest on asjakohatu. Vastustaja on õigesti välja toonud, et kinni peetava isiku lähedastel, kellel on võimalik saata esemeid posti teel, on võimalik kanda ka raha kinni peetava isiku vanglasisesele isikuarvele, mis hoiustatakse pärast seaduses ettenähtud mahaarvamiste tegemist ja mille eest on kinni peetaval isikul võimalik vangla kauplusest vajalikke asju osta. Seaduses ette nähtud mahaarvamised ei saa olla argumendiks, miks kaebaja ei saa vangla poest endale asju osta. Tallinna Ringkonnakohus on 17.06.2011 lahendis haldusasjas nr 3-09-2930 toonud välja, et „isegi tingimustes, kus kaebajale jääb vanglas kasutamiseks üksnes 30% temale laekuvast rahast, on tal võimalik seda kasutada soovitavate lisavahendite ostmiseks vangla kauplusest“. Esemed, mida kaebaja soovib omada, ei ole eriti kallid. Seetõttu ei ole asjakohane tema väide, et invaliidist isa või pensionieelikust ema ei suudaks nende omandamiseks vajalikku abi pakkuda. Fotoalbumi, mis on veidi kallim kui pliiatsid või patareid, omandamine on ühekordne ost ja seetõttu ei saa kohtu arvates 4
(7)3-10-2871 ka siinkohal tekkida tõsist rahalist probleemi. Kaebuse esitaja seisukoha kohta, et vastustaja väited läbiotsimise keerukuse kohta on alusetud, märgib kohus, et ta on veendunud, et vangla direktor oskab vanglateenistuse suutlikkust saadetisi kontrollida ning neisse peidetud keelatud esemeid ja aineid leida hinnata paremini kui vanglas kinni peetav isik. Isegi kui teoreetiliselt oleks erinevate vahenditega (sh saadetiste füüsiline läbivaatamine, röntgenläbivaatus, narkokoera kasutamine) võimalik suurem osa keelatud ainetest saadetistest avastada, tuleb lähtuda vangla direktori praktilisel kogemusel põhinevast seisukohast, et vanglateenistus sellega piisaval määral toime ei tule. Samuti tuleb märkida, et kõigi selliste täiendavate kontrollimeetmete rakendamine nõuab vanglateenistuselt ressursside kasutamist, mis omakorda tähendab kas täiendavaid kulusid või vajadust panna need ülesanded ametnikele, kes muidu saaksid tegeleda vangla julgeoleku tagamisega seotud muude oluliste ülesannetega. On üldteada, et meetodeid, kuidas vanglasse mingisuguseid keelatud aineid või esemeid salaja sisse viia, on väga erinevaid. Kohus ei asu üksikasjalikult analüüsima kaebuse esitaja väiteid, kas pildialbumisse, mis koosneb läbipaistvatest lehtedest, või patareidesse on võimalik midagi peita. Kohtul ei ole põhjust uskuda, et vangla kartus oleks aluseta või riskid, mille maandamiseks on vaidlustatud käskkiri antud, ebareaalsed. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- A. Grišini apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tühistatakse vaidlustatud käskkirja p-d 1.6 ja 1.
- Apellant kordab halduskohtule esitatud seisukohti ning lisab väite kinnituseks, et vangla kaupluses ei ole värvipliiatseid, geelpliiatseid ja fotoalbumeid müügil, vangla kaupluse kaupade alates 11.07.2011 hinnakirja. Lähedased ei saaks apellandile nende asjade ostmiseks raha saata, sest apellandi isa on invaliid, kes ei saa töötada ja ema saab imeväikest palka. Käskkirjaga keelatud asjadel puuduvad spetsiifilised teravad lõhnad, mistõttu jälituskoer võib nendes esemetes narkootiliste ainete olemasolu kergesti avastada. Väide lisaressursside vajamisest esemete üksikasjalikuks kontrolliks on vastuolus Euroopa Vanglareeglistiku p-ga 1.4, kus öeldakse, et kinnipeetavate pidamine nende õigusi riivavates tingimustes ei saa olla ressursside puudumisega õigustatud. Väited narkootikumide peitmise kohta on solvavad, sest kaebuse esitaja ei ole narkomaan ega tarvita narkootikume. Vanglateenistuse vahendusel pliiatsite saamine ei ole võimalik. Huvitegevuse raames korraldatakse joonistusringe, kuid neist osavõtjate arv on piiratud ning julgeolekukaalutlustel kõikidele seda ei lubata. Isegi kui kaebuse esitajal oleks võimalik sellises ringis osaleda, siis pliiatseid temale sealt kaasa ei anta, mistõttu tal puudub võimalus joonistada sellekohase soovi tekkimisel ja rahulikus õhkkonnas kambris. Väide geelpliiatsitega tätoveeringute tegemise võimalikkusest on paljasõnaline.
- Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla seisukohad kattuvad varem esitatuga, eraldi võib välja tuua järgmised vastuväited. Et A. Grišinil ei ole võimalik joonistamiseks kasutada värvilisi- või geelpliiatseid, ongi selline
§ 41lg-s 1 nimetatud paratamatu ebamugavus, mis kaasneb tema viibimisega vanglas.
Tallinna Vanglal on andmed selle kohta, et geelpliiatsite geeli kasutades on võimalik teha tätoveeringuid ning seda võimalust on kinnipeetavad püüdnud kasutada. Apellandi viitamine Euroopa Vanglareeglistiku p-le 1.4 on asjakohatu, sest tegemist ei ole inimõiguste rikkumisega. Narkootiliste ainete saatmine vanglasse ei ole alati seotud saaja narkootikumide tarbimisega ning vangla ei ole apellanti narkootiliste ainete tarbimises süüdistanud. Vanglas koheldakse kinni peetavaid isikuid võrdselt ning ei ole võimalik teha erandit vanglasse saadetud esemete lubamise osas. Vanglal ei ole ilma postisaadetiste põhjalikku läbivaatamist teostamata võimalik tuvastada, kas saadetis sisaldab keelatud aineid ja esemeid. 5
(7)3-10-2871 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsiooniastmes piirneb vaidlus vaidlustatud käskkirja p-dega 1.6 ja 1.7, sest apellatsioonkaebus ei hõlma taotlust tühistada käskkirja p-i 1.5 (milles haldusasja menetlust HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel ei ole lõpetatud). 8.
§ 15
lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra justiitsminister määrusega. Vaidlustatud käskkirja andmise õiguslikuks aluseks on sama paragrahvi lg 4, mille kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad selle paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Käskkirja p-des 1.6 ja 1.7 tuginetakse
§ 15
lg-le 4 koosmõjus sama paragrahvi lg 2 p-ga 3, sest leitakse, et nendes punktides nimetatud esemed ohustavad vangla julgeolekut.
- Kokkuvõtlikult põhjendatakse käskkirjas nendest esemetest lähtuvat ohtu vangla julgeolekule sellega, et nende esemete jõudmisel kinnipeetavate kätte teisiti kui vangla kaupluse kaudu või vanglateenistuse poolt kinnipeetavale väljastatuna võidakse nende abil vanglasse toimetada keelatud aineid. Geelpliiatsite ohtlikkust vangla julgeolekule põhjendatakse ka sellega, et nendes sisalduvat geeli võidakse kasutada tätoveeringute tegemiseks. Tallinna Vangla kodukorra (http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=51377/Tallinna+vangla+kodukord.p df) p 14.3.1.14 kohaselt on üheks julgeoleku tagamise nõudeks tõepoolest kinnipeetavatele kehtestatud keeld teha endale või teistele tätoveeringuid ja lasta end tätoveerida.
- Ringkonnakohus leiab, et need põhjendused on
§ 15
lg 4 ja lg 2 p 3 kohaldamise seisukohast asjakohased, sest narkootiliste ainete sattumine vanglasse ning kinnipeetavate poolt tätoveeringute tegemine kujutavad endast ohtu vangla sisekorrale ja julgeolekule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga ka selles, et need põhjendused on faktiliselt usutavad – usutav on, et neisse esemetesse võib peita keelatud aineid, mis võivad ka kontrollimisel jääda avastamata. Põhjendatud pole kaebuse esitaja väide, et tegemist on vanglateenistujate soovimatusega oma tööülesandeid täita, ja asjakohatu on tema viide Euroopa Vanglareeglistiku p-le 4.1. Käskkirjas sätestatud piirangud ei kujuta endast inimõiguste rikkumist viidatud sätte mõttes.
§ 15
lg 2 p 3 ja lg 4 kohaldamisel võib arvestada ka kaalutlust säästa vanglateenistuse ressursse julgeoleku tagamise lihtsustamise abil.
- Seega on vaidlustatud käskkirja p-del 1.6 ja 1.7 õiguslik ja faktiline alus.
- Ringkonnakohtu hinnangul on käskkirja p-des 1.6 ja 1.7 toodud piirangud proportsionaalsed. Piirangud on kohased, sest kuna kõnealused esemed on vangla julgeolekule ohtlikud, on nende kinnipeetavatele saatmise piiramine sobiv meede vangla julgeoleku tagamiseks. Piirangud on vajalikud, sest seda eesmärki pole võimalik sama efektiivselt saavutada kinnipeetavatele vähem koormaval viisil. Kõnealuste esemete läbivaatus enne kinnipeetavale andmist ei kõrvalda täielikult esemetesse peidetud keelatud ainete kinnipeetava valdusesse jõudmise ohtu ning võib suure põhjalikkuse korral osutuda väga aja- ja töömahukaks. Piirangud on mõõdukad, arvestades, et kinnipeetavatel säilib võimalus soetada samasuguseid kaupu vangla kaupluse kaudu. Et teatud kaupu (värvipliiatsid, fotoalbumid) ei ole märgitud vangla kaupluse hinnakirjas (tl 91), ei välista nende kaupade eraldi tellimise võimalust vangla kaupluse kaudu. Ka see, et 6
(7)3-10-2871 apellandil ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tõttu (rahapuudus), ei ole piirangu rakendamise tulemusel võimalik joonistada selliste vahendite abil ja sellisel ajal, nagu ta soovib, ei ole nii koormav, et kaaluks üles piirangu eesmärgi.
- Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
- Menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulu väljamõistmise taotlusi. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 7
(7)