Asjaolud Tartu Halduskohtule on saabunud J.R. kaebus Viru Vangla ja Tartu Vangla vastu (haldusasi nr 3-10-3030). J. R. märgib kaebuses, et olles Viru Vanglas, esitas ta 13.01.2010 teabenõude, saamaks koopia distsiplinaarmenetluse protokollist ja selles märgitud lisadest, et kaitsta oma õigusi. 01.02.2010 etapeeriti J. R. Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Selle ajani polnud Viru Vangla teabenõuet täitnud. 1 17.02.2010 koostati Tartu Vangla poolt J. R. vastus nr 2-3/2634-1, millest nähtub, et Viru Vangla edastas 05.02.2010 J. R. teabenõude lahendamiseks Tartu Vanglale. Vastuses selgitatakse, et lähtuvalt AvTS § 23 pole võimalik teabenõuet täita, sest Tartu Vangla ei valda taotletavat teavet. Samas märgitakse, et kuna Viru Vangla poolt on J. R. isiklik toimik edastatud 09.02.2010 Viru Maakohtule , on J. R. võimalik taotlusega pöörduda Viru Maakohtusse. J. R. märgib, et lähtudes sellest, et nii Viru Vangla kui Tartu Vangla rikkus kaebuse esitaja seaduslikke õigusi, tekitades ilmselge kahju tulenevalt riigivastutuse seadusest, taotleb ta kohtul - tuvastada Viru Vangla kui ka Tartu Vangla toimingutes J. R. teabenõude täitmisel õigusvastasus ning tunnistada nimetatud vanglate poolt kaebuse esitaja õiguste rikkumisi. Samas on märgitud, et õigusvastasuse tuvastamine tagab temale edaspidi kahjunõude. Kohus esitas Viru Vanglale järelepäringu ja palus esitada asjassepuutuvad dokumendid. Vastuseks halduskohtu päringule edastas Viru Vangla 14.12.2010 elektronkirjaga 2.16/45819-1 nõutud dokumendid (J. R. 13.01.2010 pöördumised nr 6-10/1767, 6-10/1768, vangla 03.02.2010 vastus nr 6-10/1768-1 ja 6-10/1767-1 ning 04.02.2010 kaaskiri nr 610/1767-2). Kohtule edastatud dokumentidest nähtub järgmist: 1) 13.01.2010 esitas J. R. ühe avalduse Viru Vangla kontaktisikule Toomas Pastakule, milles märgib, 13.01.2010 (samal päeval) distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel kirjutas ta protokollile, et soovib enne haldusakti andmist saada protokollist ja lisadest koopiad ning seda põhjusel, et soovib esitada vastuväite. Samas palub ta arvestada, et seekord soovib oma õigust kasutada oma esindaja jurist Monica Meristo vahendusel. (Avaldus registreeritud numbriga 6-10/1767). 2) Samal kuupäeval esitas J. R. avalduse/taotluse ka Viru Vangla direktorile (reg. Nr 610/1768). Pöördumises on märgitud distsiplinaarmenetluse protokollist koos lisadega koopia saamise soov, mida vajab väidetavalt vastuväidete esitamiseks enne haldusakti väljaandmist (kuna kontaktisikult kuuldu kohaselt kavatsetakse teda panna kartserisse karistust kandma). J. R. märgib, et juhul, kui vanglal on plaanis teda karistada, siis teha seda tingimusliku karistusega ja alles pärast tema vastuväidete saamist. Siinjuures peab J. R. vajalikuks teatada, et vastuväited esitab tema volitatud esindaja. 3) Viru Vangla on vastanud J. R. 13.01.2010 avaldustele 03.02.2010 kirjaga nr 610/1768-1 ja nr 6-10/1767-1 „Taotlustele vastamine“ . Märgitud on, et kuna J. R. viibib hetkel Tartu Vanglas, ei ole Viru Vanglal võimalik teha koopiaid tema isiklikus toimikus asuvatest materjalidest ning taotlus osas, mis puudutab koopiate tegemist – edastatakse Tartu Vanglale. 2 4) Viru Vangla 04.02.2010 kaaskirjaga nr 6-10/1767-2 on edastatud J. R. avaldus osas, mis puudutab distsiplinaarmenetluse materjalidest koopiate tegemist täitmiseks Tartu Vanglale. Kohtu seisukoht Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab
Kaebaja on esitanud kaebuse nii Tartu Vangla kui Viru Vangla vastu seonduvalt kaebaja 13.01.2010 avalduse-taotlusele mittenõuetekohase vastamisega seonduvalt viivitusega (kaebaja nõudis koopiate tegemist). Viru Vangla on kaebaja 13.01.2010 pöördumisele vastanud 03.02.2010, et kuna kaebaja on etapeeritud 01.02.2010 Tartu Vanglasse, on kaebaja taotlus koopiate tegemiseks isiklikus toimikus olevatest materjalidest edastatud Tartu Vanglasse vastamiseks. Tartu Vangla on vastanud kaebajale 17.02.2010. Kuna antud juhul vaidlustab kaebaja teabenõudele mittenõuetekohast (vastamisega viivitamine) vastamist, puudub vajadus muude asjaolude täpsustamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud vanglale mitte „teabenõude“ vaid avalduse-taotluse vormis esitatud nõude, asub kohus seisukohale, et vastavalt Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt on vastamise tähtaeg 30 kalendripäeva, millest on vanglad kinni pidanud. Viru Vangla on vastanud kaebajale 03.02.2010 teatades, et 13.01.2010 kaebaja poolt esitatud nõue on saadetud täitmiseks Tartu Vanglale. Tartu Vangla on saanud taotluse 05.02.2010 ning vastanud kaebajale 17.02.2010, et kaebaja toimik on edastatud 09.02.2010 Viru Maakohtule elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamiseks. Isegi juhul kui antud avaldust käsitleda teabenõudena, võiks kõne alla tulla vastusega viivitamise õigusvastasuse tuvastamine, kuid selline rikkumine vanglate poolt ei tooks kaasa kaebajale kahju hüvitamise taotluse rahuldamist ning kaebaja poolt kahju nõude esitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi selles, et taotleda tunnistada õigusvastaseks vanglate toimingut seonduvalt kaebaja pöördumistega vanglate poole (teabenõude täitmine seonduvalt viivitusega). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kuigi kaebaja on märkinud põhjendatud huvina hilisemat soovi nõuda kahju hüvitamist, asub kohus seisukohale, et sellelt kaebuselt hilisem kahju esitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale. Antud juhul ei ole tegemist keeruka vaidlusega , mistõttu puudub vajadus kaebust menetlusse võtta, et anda asjale põhjalik analüüs.
5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige 3 kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada
5 sätet. (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1-20-10). Mare Priks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.