← Eesti

3-10-3332/67

Obsah (7)§ 16§ 40§ 42§ 33§ 44§ 46§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-1

ldatud jäätmeveo lepingute tühistamiseks, kui need on sõlmitud või sõlmitakse Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu

  1. märtsi
  2. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Ragn-Sells apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS Ragn-Sells, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Vastustaja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Kolmas isik Veolia Keskkonnateenused AS, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tallinna Halduskohtu
  4. märtsi
  5. a otsus haldusasjas nr 3-10-3332 muutmata ja AS Ragn-Sells apellatsioonkaebus rahuldamata.
  6. Mõista AS-lt Ragn-Sells Veolia Keskkonnateenused AS kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 897 (kaheksasada üheksakümmend seitse) eurot ja 36 senti.
  7. Jätta AS Ragn-Sells ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. 3-10-3332 EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit

ldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 või § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus kuulutas välja avaliku konkursi jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Kesk-Eesti seitsmes teeninduspiirkonnas (1, 2, 3, 4, 6, 7 ja 8). Kõigi teeninduspiirkondade pakkumise kutse dokumendid (PKD) olid ühesugused. AS Ragn-Sells esitas tähtaegselt konkursi kõigis piirkondades kaks pakkumist, mis erinesid vaid hinna poolest. Pakkumised avati
  2. novembril
  3. a ning samal päeval pärast pakkumiste avamist esitas AS Ragn-Sells avalduse ühest pakkumisest loobumiseks piirkondades 1, 2, 3, 4, 7 ja
  4. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (KEJHK)
  5. detsembri
  6. a protokolli nr 10 (I kd lk 123-126) otsusega nr 1 lükati AS Ragn-Sells piirkondades 1, 2, 3, 4, 6, 7 ja 8 esitatud pakkumised, millest AS Ragn-Sells ei ole pärast pakkumiste avamise koosolekut loobunud, tagasi. Otsuse alusteks on märgitud hindamiskomisjoni
  7. detsembri
  8. a koosoleku protokolli nr 2 otsuse p 1, kõigi piirkondade PKD p-d 8.5, 8.6 ja 13.1.1 ning Vabariigi Valitsuse
  9. septembri
  10. a määruse nr 303 „Eri- ja ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi

ldamise kord“ (edaspidi Kord) § 44 p

  1. Otsuse põhjenduste (protokolli nr 10 lisa 1, I kd lk 125-126) kohaselt rikkus AS Ragn-Sells kahe pakkumise esitamisega PKD punkti 8.5, mille kohaselt alternatiivsed või osalised pakkumised ei ole lubatud, ning PKD punkti 8.6, mille kohaselt võivad ettevõtjad, keda konkurentsiseaduse § 2 lg 3 mõistes võib lugeda üheks ettevõtjaks, esitada konkursile ühe pakkumise. Otsusega nr 2 kvalifitseeriti Veolia Keskkonnateenused AS piirkondades 1, 2, 3, 4, 6, 7 ja 8; AS Jõgeva Elamu piirkondades 1, 2, 3 ja 4; Adelan Prügiveod OÜ piirkonnas
  2. Otsuse alusteks on hindamiskomisjoni koosoleku protokolli nr 2 p 2, kõigi piirkondade PKD ja

§ 16

. Otsusega nr 3 tunnistati vastavaks Veolia Keskkonnateenused AS pakkumised piirkondades 1, 2, 3, 4, 6, 7 ja 8; AS Jõgeva Elamu pakkumised piirkondades 1, 2, 3 ja 4; Adelan Prügiveod OÜ pakkumine piirkonnas 4. Otsuse alusteks on hindamiskomisjoni koosoleku protokolli nr 2 p 3, kõigi piirkondade PKD ja

§ 40

. Otsusega nr 4 tunnistati edukaks Veolia Keskkonnateenused AS pakkumised piirkondades 1, 2, 3, 4, 6, 7 ja 8; anti talle nimetatud piirkondades ainuõigus

ldatud jäätmeveoks; kohustati Veolia Keskkonnateenused AS pöörduma KEJHK poole lepingute sõlmimiseks 10 päeva jooksul pärast pakkumiste edukaks tunnistamist ning esitama Keskkonnaametile jäätmeloa taotlus

ldatud jäätmeveoks 5 päeva jooksul lepingute sõlmimisest. Otsuse alusteks on

§ 42ja PKD p 10.10.

  1. AS Ragn-Sells esitas
  2. detsembril
  3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti KEHJK
  4. detsembri
  5. a protokolli nr 10 otsus nr 1 tühistada täielikult; otsus nr 4 2

(15)3-10-3332 tühistada muus kui piirkonna 6 osas; kohustada vastustajat otsustama kaebaja konkursil kvalifitseerimine, tema pakkumiste vastavaks tunnistamine, piirkondades 1, 2, 3, 4, 7 ja 8 tehtud pakkumiste edukaks tunnistamine ning kaebajale ainuõiguse andmine; tühistada KEJHK ja Veolia Keskkonnateenused AS vahelised

ldatud jäätmeveo lepingud, kui need on sõlmitud või sõlmitakse. Kaebuse põhjendused: 1) kaebaja pakkumiste vastavaks tunnistamise

l olnuks kaebaja piirkondades 1, 2, 3, 4, 7 ja 8 konkursi võitja ja tal olnuks õigus saada jäätmeveo ainuõigus neis piirkondades; 2) kaebaja oleks tulnud kvalifitseerida. Vastavalt PKD p-le 6 hindab konkursi

ldaja pakkujate kvalifikatsiooni ning seejärel toimub pakkumiste vastavaks tunnistamise otsustamine. Teiste pakkujate puhul on vastustaja esmalt hinnanud kvalifikatsiooni ja seejärel otsustanud pakkumiste vastavaks tunnistamise. Kaebaja kvalifikatsiooni vastustaja ei hinnanud ning asus kohe pakkumist sisuliselt hindama; 3) pakkumiste tagasilükkamine PKD p-de 8.5 ja 8.6 alusel on ebaõige ja vastuolus kohtupraktikaga. Kaebaja pakkumised ei ole alternatiivsed või osalised. Pakkumiste avamine toimus

  1. novembril
  2. a ning samal päeval võttis kaebaja igas piirkonnas ühe pakkumise tagasi. Pakkumiste hindamine toimus
  3. detsembril
  4. a. Sel ajal oli kaebaja poolt igas piirkonnas esitatud üks pakkumine ning aluseks tuli võtta pakkumiste hindamise ajahetk. Sarnane vaidlus (haldusasi nr 3-09-1321) on läbinud kolm kohtuastet. Viidatud asjas esitas konkurentsiseaduse (KonkS) mõttes üks isik kaks pakkumist ja seda PKD-s sisalduvale keelule vaatamata. Isik võttis pärast pakkumiste avamist ja enne nende hindamist ühe pakkumise tagasi. Kohtute seisukohtadest tuleneb üheselt, et pakkumiste vastavaks tunnistamist saab hinnata üksnes pakkumiste hindamise aja seisuga, mitte aga pakkumiste esitamise aja seisuga. Kuna hindamise ajaks oli kaebaja poolt igas piirkonnas esitatud üks pakkumine, pidi vastustaja sellest ka lähtuma. Samuti kinnitavad viidatud kohtulahendid, et pakkujal on õigus oma pakkumine tagasi võtta pärast pakkumiste avamist. Vastavat keeldu ei tulene

st ega PKD-st. Viidatud kohtuasjast tuleneb, et pärast pakkumiste avamist pakkumise tagasivõtmise

l kaitseb konkursi

ldaja huve pakkumise tagatis, mida vastustajal on õigus realiseerida. Seega on vastustajal antud juhul õigus tagatis realiseerida, mitte aga kehtivat pakkumist tagasi lükata. Vaidlustatud otsuse nr 1 põhjendustes on märgitud, et kaebaja võttis tagasi nimelt odavamad pakkumised ja seetõttu tuleb kaebaja pakkumised tagasi lükata. Olukord ei oleks muutunud, kui kaebaja oleks tagasi võtnud kallimad pakkumised, sest mõlema pakkumise puhul oleks kaebaja osutunud konkursi võitjaks. Seega ei mõjutanud ühe pakkumise tagasivõtmine konkursi võitja selgitamist – kaebaja pakkumised olid vaidlusalustes piirkondades konkurentide omadest odavamad. Vastustaja on pakkumiste hindamisel jätnud arvestamata ühe pakkumise tagasivõtmise ja on hinnanud tagasi võetud ehk olematut pakkumist. Hindama pidanuks üksnes kehtivat pakkumist. Kui vastustaja oleks tahtnud hinnata pakkumisi esitamise, mitte aga hindamise ajahetke seisuga, tulnuks vastav regulatsioon ka PKD-s sätestada. Vastustajal puudus õiguslik alus hinnata pakkumisi esitamise ajahetke seisuga. Kolmas isik on erinevatel konkurssidel esitanud mitu pakkumist. Kuna jõustunud kohtulahendiga on sellise tegevuse lubatavust kinnitatud, eeldas kaebaja, et ka vaidlusalusel konkursil esitab kolmas isik mitu pakkumist. Sellest ajendatuna esitas ka kaebaja kaks pakkumist ning ühest loobus enne pakkumiste hindamist. Oluline on ka see, et vastustaja võttis kaebajalt kaks pakkumist vastu. Ka sellest sai järeldada, et oluline on pakkumiste hindamise, mitte esitamise ajahetk. 3

(15)3-10-3332 Otsus nr 1 ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ega proportsionaalne. Haldusakt ei vasta ka vorminõuetele, sest see ei ole nõuetekohaselt motiveeritud, märgitud ei ole haldusakti õiguslikku alust. Vastustaja on rikkunud

§ 33

. Vastustaja on jätnud põhjendamata, miks ei otsustatud lükata tagasi kõiki pakkumisi ja

ldada uus konkurss. Puuduvad motiivid, miks otsustati tagasi lükata parim pakkumine ja seeläbi tunnistada edukaks kallim pakkumine; 4) kuna kaebaja pakkumised on õigusvastaselt kõrvaldatud, on õigusvastane ka otsus nr

  1. Vastustaja vastuväited: Otsus kaebaja pakkumiste tagasilükkamise kohta vastab vorminõuetele ja on sisuliselt õiguspärane. Kaebaja rikkus kõigi veopiirkondade puhul PKD punkte 8.5 ja 8.6, esitades kaks pakkumist, mis erinesid vaid hinna poolest. Sisuliselt oli tegemist alternatiivsete pakkumistega (sama piirkonna samale teenusele pakuti kahte hinda), vormiliselt aga kahe erineva pakkumisega. PKD tingimusi on eiratud nii siis, kui rikutakse rohkem kui ühe pakkumise või alternatiivsete pakkumiste esitamise keeldu, kui ka siis, kui pakkumise sisu ei vasta kehtestatud nõuetele. Kaebaja esitas kaks pakkumist ja need olid pakkumiste esitamise tähtajal mõlemad jõus. Arvestades PKD p 13.1.1, oli vastustaja kohustatud lükkama tagasi ka need pakkumised, millest kaebaja pärast avamist ei loobunud. Vastustajal puudus õiguslik alus keelduda kaebajalt iga veopiirkonna osas kahe ümbriku vastuvõtmisest. Mida ümbrikud sisaldasid, selgus alles pakkumiste avamise koosolekul nende avamisel ja sisuga tutvumisel. PKD p-des 8.5 ja 8.6 sätestatud aluseid pakkumiste tagasilükkamiseks tuleb nende sisu ja eesmärki arvestades kohaldada pakkumiste esitamise tähtajal esinenud faktilistest asjaoludest lähtudes. Kaebaja poolt pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist ühest pakkumisest loobumine ei muuda õiguslikult olematuks fakti, et ta esitas iga veopiirkonna puhul kaks üksteisest vaid hinna poolest erinevat pakkumist. PKD viidatud sätete sisust ja eesmärgist tuleneb keeld esitada mitu pakkumist või alternatiivseid pakkumisi, samuti oli nende punktide eesmärgiks tagada, et esitataks ainult tegelikke pakkumisi. Kaebaja tegevus pärast pakkumiste avamist kinnitab, et tema kummagi pakkumise esitamise eesmärgiks ei olnud sõlmida selle alusel leping. Lubades pakkujal kujundada pakkumise hinda pärast konkurentide hindade teadasaamist, oleks vastustaja rikkunud avaliku konkursi fundamentaalset põhimõtet, et pakkumist ei saa pärast pakkumise esitamise tähtaega muuta. PKD p 13.1.1 sätestatud pakkumise tagasilükkamise alused on laiemad kui PKD p-s 7 kehtestatud nõuded, millele pakkumise sisu peab vastama. PKD tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb arvestada ka eri- või ainuõiguse andmise läbiviimiseks konkursi

ldamise üldpõhimõtteid. Kaebajal puudus alus eeldada, et vastustaja ei kohalda PKD punkte 8.5 ja 8.6. Aastal 2007

ldatud konkursside PKD-s puudusid analoogsed sätted.

  1. a konkursil ei esitanud AS Cleanaway ega OÜ Resk üheski veopiirkonnas mitut ja/või alternatiivset pakkumist. PKD-des puudus tingimus, et ettevõtjad, keda KonkS § 2 lg 3 mõistes võib lugeda üheks ettevõtjaks, võivad esitada ühe pakkumise. Eri- või ainuõiguse andjate tegevus teistel konkurssidel ei muuda kõnealuse konkursi PKD-d ega vastustaja õigust ja kohustust sellest lähtuda. Tartu Ringkonnakohtu otsusega nr 3-09-1321 lahendatud vaidluse asjaolud erinevad asjaoludest, millest lähtudes võeti vastu otsus nr
  2. Tagatiste andmine ei vabasta pakkujat PKD ühegi nõude täitmise kohustusest. Vastustaja ei pidanud kaebaja pakkumiste tagasilükkamise otsuses esitama muude otsuste tegemise või tegemata jätmise põhjendusi, sh selle kohta, miks ei lükata tagasi kõiki konkursil esitatud pakkumisi. Kaebaja ei ole taotlenud vastustaja kohustamist kõigi pakkumiste 4

(15)3-10-3332 tagasilükkamiseks ja ei ole sellist taotlust esitanud ka vastustajale. PKD ei sisalda ühtegi alust, mille puhul vastustaja oleks kohustatud kõik pakkumised tagasi lükkama. Kuna vastustaja ei ole kaebaja vastavust kvalifitseerimistingimustele kontrollinud ega hinnanud tema pakkumiste vastavust PKD-le muus kui p-de 8.5 ja 8.6 osas, samuti ei ole pakkumist hinnatud kooskõlas PKD p-ga 10, ei ole kohtul võimalik kohustada vastustajat taotletud otsuste tegemiseks. Kuna kaebus on otsuse nr 1 tühistamise nõudes põhjendamatu, puudub alus ka ettekirjutuse tegemiseks asi uuesti läbi vaadata. 5. Kolmanda isiku vastuväited: Konkursside PKD-d kehtivad ja kuuluvad täitmisele nii konkursil osalejate kui vastustaja poolt. Kaebaja tegevus oli vastuolus PKD punktide 8.5 ja 8.6 tingimustega. Tema pakkumiste tagasilükkamine on õiguspärane ja põhjendatud. Viide Tartu Ringkonnakohtu otsusele nr 309-1321 ei ole asjakohane, sest asjaolud on erinevad. Kaebaja puhul on tegemist ühe ettevõttega KonkS § 2 lg 3 mõttes. Tema poolt kahe pakkumise tegemine on teadlik PKD rikkumine, saamaks teiste pakkujate ees konkurentsieelise. Kaebaja võttis tagasi odavama pakkumise. Haldusasjas nr 3-09-1321 ei olnud konkursi tingimustes punkti, mis keelanuks pakkujal oma pakkumist pärast pakkumise esitamise tähtpäeva tagasi võtta. Seega on ka konkursi tingimused erinevad. Lisaks ei saa Tartu Ringkonnakohtu seisukohta

§ 33tõlgendamisel samastada PKD p 8.20 tähendusega.

See seaks konkursil osalenud ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda.

  1. Tallinna Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata, vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jäeti rahuldamata ning kolmanda isiku kasuks mõisteti kaebajalt välja menetluskulu 1290 eurot ja 84 senti. Kohtuotsuse põhjendused: 1) vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas konkursile kõigis piirkondades kaks pakkumist ja need erinesid vaid hinna osas. Seega esitas kaebaja ühele ja samale teenusele igas piirkonnas kaks erinevat hinda, mis on käsitletav alternatiivsete pakkumistena; 2)

p 44 sätestab, et õiguse andja lükkab pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta PKDs esitatud tingimustele. PKD p 8.5 kohaselt ei ole alternatiivsed või osalised pakkumised lubatud. PKD p 8.6 sätestab, et ettevõtjad, keda KonkS § 2 lg 3 mõistes võib lugeda üheks ettevõtjaks, võivad konkursil esitada kokku ühe pakkumise. Tingimus, et pakkuja tohib olla seotud vaid ühe pakkumisega, nähtub lisaks ka PKD p-st 6.

  1. PKD p 13.1.1 kohaselt lükkab KEHJK pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta PKD-s esitatud tingimustele. Kuigi kaebaja poolt rohkem kui ühe pakkumise esitamise keelu rikkumine tuvastati pakkumiste avamisel, ei tähenda see, et avamisel oleks hinnatud pakkumiste sisulist vastavust PKD-le. Kahe pakkumise esitamise keelu rikkumise tuvastamine sellist hindamist ei eeldanud. Põhjendamatu on kaebaja väide, et selles menetlusstaadiumis pakkumiste tagasilükkamise aluse ilmnemisel tulnuks hinnata pakkuja vastavust kvalifitseerimisnõuetele; 3) PKD p 8.20 kohaselt võib pakkuja oma pakkumise asendada või tagasi võtta enne p-s 8.10 nimetatud pakkumiste esitamise tähtaega. Teade pakkumise asendamise või tagasivõtmise kohta on jõus, kui KEHJK on saanud selle enne pakkumise esitamise tähtaega. PKD p 8.10 kohaselt oli pakkumiste esitamise tähtaeg
  2. oktoober
  3. a kell 11.
  4. Kaebaja esitas avalduse pakkumisest loobumiseks pärast pakkumiste
  5. novembril
  6. a avamist. Seega oli pakkumisest loobumise avaldus esitatud PKD tingimusi rikkudes. Pärast pakkumiste esitamise tähtaega ja enne pakkumiste hindamist igas veopiirkonnas ühe pakkumise tagasivõtmine ei muuda fakti, et kaebaja esitas igas piirkonnas kaks pakkumist. Eelnevast 5

(15)3-10-3332 tulenevalt on vastustaja lükanud mõlemad pakkumised põhjendatult PKD p-st 13.1 lähtudes tagasi; 4) pakkumiste hindamise aja seisust lähtumine olnuks vastuolus PKD eeltoodud sätetega. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et PKD tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb arvestada ka eri- või ainuõiguse andmise konkursi

ldamise üldpõhimõtteid. Kohus jagab otsuses nr 1 sisalduvat seisukohta, et mitme pakkumise esitamise keelu eesmärgiks oli tagada aus konkurents ja võrdsed tingimused kõigile pakkujatele. Ausa konkurentsi tagamiseks oli konkursi

ldamisel määratud pakkumiste esitamiseks kindel tähtaeg ning pakkumisi oli võimalik muuta vaid enne pakkumiste esitamise tähtaega. On õige, et lubades kaebajal kujundada pakkumise hinda pärast konkurentide hindade teadasaamist, rikuks konkursi

ldaja avaliku konkursi fundamentaalset põhimõtet, mille kohaselt pakkumist pärast selle esitamise tähtaega muuta ei saa; 5) käsitlus, mille kohaselt pakkumise tagasivõtmise

l pärast pakkumiste avamist on vastustajal õigus tagatis realiseerida, mitte aga kehtivat pakkumist tagasi lükata, on vastuolus PKD p-de 8.5, 8.6, 13.1.1 ja 8.20 nõuetega, samuti

§ 44p-s 1 sätestatuga.

Vastustaja on põhjendatult leidnud, et pakkumiste tagatiste andmine ei vabasta pakkujat PKD-ga kehtestatud ühegi nõude täitmise kohustusest. Vastasel juhul oleks pakkujal pakkumise tagatise hinnaga võimalik eirata PKD tingimusi, saades seeläbi konkurentsieeliseid. Sellisel eesmärgil tagatiste andmist sätestatud ei ole. PKD p-dest 4.2 ja 4.3 nähtuvalt lahendatakse pakkumise tagatise tagastamise küsimus pärast konkursi lõppemist; 6) vastustaja poolt kaebajalt igas piirkonnas kahe pakkumise vastuvõtmine ei kinnita kaebaja seisukohta, et oluline on pakkumiste hindamise, mitte esitamise ajahetk. Vastustaja on tõenditena esitanud koopiad kaebaja mõlemast identsete rekvisiitidega ümbrikust ning kaebaja pole ka väitnud, et enne ümbrikute avamist oli konkursi

ldajal võimalus nende sisu kindlaks teha, sh tuvastada, et tegemist on kahe erineva hinnapakkumisega. Vastustajal puudus õiguslik alus kaebajalt igas piirkonnas kahe ümbriku vastuvõtmisest keelduda; 7) kaebaja on põhjendanud kahe pakkumise esitamist ja neist ühe tagasivõtmist viitega Tartu Ringkonnakohtu

  1. mai
  2. a otsusele nr 3-09-
  3. Nimetatud kohtuotsuse seisukohad ei ole käesoleva asja lahendamisel siduvad. Ainuüksi mõnest sarnasest asjaolust tulenevalt ei saa ka väita, et tegemist on samasuguse olukorraga, mistõttu on ekslik kaebaja seisukoht, et viidatud otsuse seisukohad normide tõlgendamisel on vaieldamatult ülekantavad. Kaebaja osutatud konkursside PKD-s oli tingimus, mille kohaselt erinevad variantlahendused ei olnud lubatud (p 8.7), samuti sätestas PKD p 6.2.2, et lubatud ei ole mitme pakkumise esitamine ühelt ettevõtjalt; ettevõtjad, keda KonkS § 2 lg 3 mõistes võib lugeda üheks ettevõtjaks, võivad konkursile esitada kokku ühe pakkumise. Erinevalt kaebajast, kes esitas PKD punkte 8.5 ja 8.6 eirates kaks pakkumist ja võttis pärast avamist ühe tagasi, esitasid viidatud asjas kaks äriühingut eraldi pakkumised, ning vastuse andmiseks küsimusele, kas OÜ Prügimees ja Veolia Keskkonnateenused AS puhul on tegemist KonkS § 2 lg 3 mõistes ühe ettevõtjaga, vajas Konkurentsiamet küsimuse keerukuse tõttu täiendavalt aega. Vähetähtis ei ole seegi, et kui viidatud kohtulahendis leiti, et kahtluse alla ei olnud seatud PKD p 6.2.2 eesmärki tagada pakkujate võrdne kohtlemine ja välistada olukord, kus üks firma esitab mitu pakkumist ja võtab seejärel odavama pakkumise tagasi, siis käesolevas asjas loobus kaebaja odavamatest pakkumistest. Seega ei esine käesolevas asjas samad asjaolud. Lisaks ei olnud viidatud konkursi PKD-s analoogilist sätet vaadeldava asja PKD p-ga 8.20, mis keelab pakkumist pärast pakkumise esitamise tähtpäeva tagasi võtta. Järelikult ei ole ka konkursside tingimused samad. Kuna kaebaja viidatud asjas ei olnud sätestatud keeldu pakkumise tagasivõtmiseks pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, on kohtulahendis antud tõlgendus

§-le 33. Teises kohtuasjas

§-le 33 antud tõlgenduse ülekandmine käesoleva asja PKD p-le 8.20 tähendaks pakkujate ebavõrdset kohtlemist; 6

(15)3-10-3332 8) otsus nr 1 on kehtiva õigusega kooskõlas ja proportsionaalne. Haldusakt on piisavalt põhjendatud. Protokolli lisas 1 on otsuse üksikasjalikumad põhjendused, mis on olnud kaebajale arusaadavad.

§ 46

annab õiguse lükata tagasi kõik pakkumised, kui PKD-s on selline võimalus ette nähtud. Tegemist ei ole kohustusega. Sellist kohustust ei tulene ka PKD p-st 13.

  1. Käesoleval juhul ei ole ilmnenud ka asjaolusid, mida pakkumise kutse väljakuulutamise hetkel ei olnud võimalik ette näha ja seda kinnitab PKD-sse p-de 8.5, 8.6 ja 8.20 lülitamine; 9) kuna otsus nr 1 on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi, ei kuulu kaebus ka muus osas rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. AS Ragn-Sells apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohus leidis ebaõigesti, et ühest pakkumisest loobumine ei oma pakkumiste vastavaks tunnistamise hindamisel tähendust. Asjas pole vaidlust, et kaebaja võttis ühe pakkumise tagasi enne pakkumiste hindamist, mida kinnitab ka see, et vaidlustatud haldusaktiga on hinnatud üksnes tagasi võtmata pakkumist. Seega oli vastustaja jaoks loobumine kehtiv. Vastasel juhul oleks vastustaja kõik kaebaja pakkumised tagasi lükanud. Haldusaktis ei ole pakkumist tagasi lükatud viitega PKD p-le 8.20 ja ka haldusakti põhjendustes pole märgitud, et pakkumise tagasivõtmine pärast pakkumiste avamist ei oleks lubatav ja seetõttu pole pakkumine vastav. Kohus ei saa hinnata haldusakti õiguspärasust motiividel, mida haldusaktis ei ole esitatud. Kuna tagasi lükati pakkumine, millest kaebaja ei loobunud, ei olnud ka vastustaja hinnangul pakkumiste hindamise hetkel kahte kehtivat pakkumist. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et pakkumiste hindamise ajaks oli kaebaja poolt esitatud üks pakkumine ja aluseks tuli võtta pakkumiste hindamise ajahetk. Ükski õigusakt ega ka PKD ei näe ette, et pakkumist hinnatakse pakkumise esitamise ajahetke seisuga. Hinnata saab üksnes kehtivaid pakkumisi. Kaebaja tugines Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsuse nr 3-09-1321 seisukohtadele. Viidatud kohtuasjas väljendas kaebaja järjekindlalt seisukohta, et pärast pakkumiste esitamise tähtaega ei või pakkumist tagasi võtta, kuid nii halduskohus, ringkonnakohus kui ka Riigikohtu loakogu leidsid, et pakkuja võib igal ajal pakkumise tagasi võtta. PKD p 8.20 sätestab analoogse regulatsiooni

§-ga 33, mille sisustamine oli keskseks vaidlusküsimuseks viidatud kohtuasjas. Nimetatud kohtuasjas kohus leidis, et

§ 33

puhul ei ole tegemist sättega, mis keelaks pakkumist tagasi võtta pärast pakkumiste esitamist, vaid sättes viidatakse pakkumise nö lubatud tagasivõtmisele, millega ei kaasne pakkujale sanktsioone; pakkumise tagasi võtmisel

§-s 33 sätestatust erineval juhul, näiteks pakkumise jõusoleku tähtaja jooksul, on konkursi

ldajal õigus rakendada pakkuja suhtes sanktsioone (tagatis realiseerida). Käesolevas asjas vaidluse all oleva konkursi PKD-ga sarnaselt ei olnud ka viidatud asja PKD-s sätestatud, et pakkumisest taganemisel pärast pakkumiste avamist (ehk erinevalt

§-st 33) oleks konkursi

ldajal õigus tagatis realiseerida, vaid kohtud on sellisele seisukohale jõudnud

§ 33tõlgendamisel riigihangete seaduse (RHS § 44 lg 2 ja § 34 lg 5) kaudu.

Seega leidsid kohtud, et ka pärast pakkumiste esitamise tähtaega võib pakkumise tagasi võtta, kuid erinevalt enne tähtaega tagasivõtmisest kaasnevad sellise tagasivõtmisega pakkujale sanktsioonid. PKD p 4.3 kohaselt pakkumise tagatist ei tagastata pakkujale juhul, kui ilmneb, et pakkuja on oma pakkumises esitanud valeandmeid, kui parima pakkumise teinud pakkuja keeldub lepingut sõlmimast või kui ta enne KEHJK ja vedaja vahelise lepingu jõustumist taganeb 7

(15)3-10-3332 pakkumisest. Seega näeb ka PKD ette võimaluse, et pakkumisest taganetakse pärast pakkumiste esitamise tähtaega, ja järelikult ei ole ka vastustaja olnud seisukohal, et

§ 33

ja/või PKD p 8.20 välistavad pakkumiste tagasivõtmise pärast pakkumiste esitamise tähtaega. Kuna pakkumiste tagasivõtmisel pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva kaasneb tagatise realiseerimine, on tagasivõtmine välditav piisavalt suure tagatise määramisega konkursi tingimustes. PKD tingimused olid kõigile pakkujatele ühesugused, mistõttu kohtu poolt ausa konkurentsi tagamisele ja võrdsele kohtlemisele osutamine on asjakohatu. Kaebaja ei ole soovinud mingit erandit ega soodustust, vaid lähtus kehtivast PKD-st ja pakkumiste tagasivõtmise keelu kohta kohtute poolt varem antud tõlgendusest. Kohus pidas viidatud ja käesoleva kohtuasja asjaolusid erinevaks, sest tolle konkursi tingimustes ei olnud PKD p-ga 8.20 analoogset regulatsiooni. Nimetatud punkt ühtib

§s 33 sätestatuga ning

s sätestatu kehtib sõltumata sellest, kas regulatsiooni on PKD-s

tud või mitte. Asjaolusid ei muuda erinevaks ka see, et antud juhul esitas kaks pakkumist üks isik, viidatud asjas aga erinevad juriidilised isikud, kuid üks isik KonkS mõttes. Vastav keeld kehtis mõlemal juhul. Asjakohatu on põhjendada viidatud lahendi seisukohtade kohaldamata jätmist ka väitega, et tolles asjas ei võetud tagasi odavamat pakkumist. Viidatud kohtuotsus on rajatud üksnes seisukohale, et isikul oli õigus pakkumine tagasi võtta pärast pakkumiste esitamise tähtaega, ning kuna üks pakkumine oli tagasi võetud, puudus igasugune alus alles jäänud pakkumist tagasi lükata. Pakkumise tagasivõtmise lubatavust ei ole seatud sõltuvusse pakkumise sisust. Nii Tartu konkursil kui vaidlusalusel konkursil oli sätestatud sarnane regulatsioon, et KonkS § 3 lg 2 tähenduses üks isik ei või mitut pakkumist esitada. Kaebaja osutab, et kui Tartu konkursil oleks tagasi võetud Veolia Keskkonnateenused AS pakkumine, ei oleks OÜ Prügimees võitjaks osutunud. Seega tagas tagasivõetud pakkumise valik võidu. Viidatud kohtulahendist tuleb ka käesolevas asjas juhinduda. Kui kolmas isik võib esitada ühel konkursil mitu pakkumist KonkS § 3 lg 2 mõttes ühe isiku poolt ning pärast pakkumiste avamist võtta ühe tagasi selliselt, et alles jääv pakkumine tagab võidu, peab see võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttest tulenevalt olema lubatud ka teistele. Seega on halduskohus ebaõigesti kohaldanud Korda, leides, et pakkumiste hindamisel tuleb lähtuda pakkumiste esitamise, mitte hindamise ajahetkest. Pakkumiste hindamise ajal oli kaebajal igas piirkonnas kehtiv üks pakkumine ning nende tagasilükkamine PKD p 8.5 ega ka p 8.6 alusel ei olnud põhjendatud. Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga, et kuna kaebaja pakkumised sisaldasid erinevat hinda, oli tegemist alternatiivsete pakkumistega. Ka PKD p 8.5 puhul tuleb lähtuda pakkumiste hindamise ajahetkest. Lisaks tuleb märkida, et kaebaja ei seadnud pakkumisi sõltuvusse mistahes tingimustest ega esitanud mistahes viisil pakkumist alternatiivselt. Ka ei ole vaidlustatud haldusaktis esitatud ühtegi põhjendust, millest võiks järeldada pakkumiste alternatiivsust. Menetlusnorme rikkudes jättis kohus vastamata kaebaja väitele, et vastustaja lükkas tagasi üksnes need pakkumised, mida tagasi ei võetud, st aktsepteeris pakkumiste tagasivõtmist. Kohtuotsuses puuduvad motiivid, miks kohus ei nõustu

§ 33

tõlgendusega, mille kohaselt pakkumiste tagasivõtmisel pärast pakkumiste esitamise tähtaega kaasneb tagatise realiseerimine. 8. Vastustaja vastuväited: Kohtu seisukoht alternatiivsete pakkumiste esitamise kohta on põhjendatud. Puudub norm, mis kinnitaks, et kaebaja pakkumised ei olnud alternatiivsed. Konkursi

ldamise üheks eesmärgiks on tagada, et konkursile laekuksid üksnes need pakkumised, mille esitajad 8

(15)3-10-3332 soovivad lepingu ka tegelikult sõlmida. Kui üks ja sama isik esitab kaks pakkumist teades, et edukaks saab tunnistada vaid ühe, puudub tal kavatsus sõlmida leping mõlema pakkumise baasil. Kahe pakkumise esitamine kinnitab kavatsust jääda neist vaid ühe juurde ehk kinnitab soovi ja eesmärki muuta pakkumise hinda pärast selleks ettenähtud tähtaega. Tegelike pakkumiste saamiseks ja kirjeldatud olukorra välistamiseks kehtestaski vastustaja PKD punktid 8.5 ja 8.6. PKD p-st 8.5 tuleneb, et keelatud olid alternatiivsed pakkumised. Järelikult rikuti keeldu, kui üks isik esitas vähemalt kaks erinevat pakkumist. Oma arusaama, nagu olnuks konkursil erinevad pakkumised lubatud, ei ole kaebaja põhistanud ja seisukoht on väär.

§ 15

p 13 kohaselt peab PKD sisaldama alternatiivsete pakkumiste esitamise võimalust ja korda. Alternatiivseid pakkumisi lubav regulatsioon PKD-s puudus. Seega oli konkursil keelatud ühe isiku poolt igasuguste erinevate pakkumiste esitamine. Arvestades PKD p 8.6 sõnastust on alternatiivsete pakkumiste esitamine tuvastatav pelgalt kaebaja esitatud pakkumiste hulga järgi, sest selle sätte kohaselt võis isik esitada ühe pakkumise. Kaebaja keskendub oma pakkumistest loobumise kehtivusele ja leiab, et kuna ta võttis

  1. novembril
  2. a igas veopiirkonnas ühe pakkumise kehtivalt tagasi, tuli vastustajal pakkumiste hindamise ajal
  3. detsembril
  4. a lähtuda üksnes alles (kehtima) jäänud pakkumisest. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidluse lahendamisel on määrava tähtsusega mitme pakkumise esitamise fakt, mitte hilisem ühest pakkumisest loobumine. Valikuline loobumine ei muuda olematuks asjaolu, et kaebaja esitas konkursile kaks alternatiivset pakkumist, rikkudes PKD nõudeid. Sama leidis halduskohus. Et pakkumiste esitamise tähtajal olid jõus mõlemad pakkumised, ei vaidlusta ka kaebaja. Ühest pakkumisest loobumise õiguspärasuse küsimus ei mõjuta käesolevat vaidlust, sest mistahes õiguslikud konstruktsioonid või väited ei muuda tõsiasja, et pakkumiste esitamise tähtajal olid mõlemad pakkumised jõus. Ka siis, kui kaebaja ei oleks ühest pakkumisest loobunud, oleks vastustaja lükanud pakkumised samadel põhjendustel tagasi. PKD punktide 8.5 ja 8.6 eesmärki oleks võimatu saavutada, kui aluseks tuleks võtta mingi muu hetk kui pakkumiste esitamise tähtaeg. Viidatud punktid ja

§ 15

p 13 kaotaks mõtte, kui jätta tähelepanuta pakkumised, millest pärast pakkumiste avamist loobutakse. Kaebaja arvates oleks igati mõistlik, kui pärast konkurentide hindade avalikustamist lubataks pakkujal kujundada oma lõplik hinnapakkumine. Sellega rikutaks avaliku konkursi peamist põhimõtet – pakkumist ei saa muuta pärast pakkumiste esitamise tähtaega. Kohus on õigustatult jaganud otsuses nr 1 esitatud seisukohta, et mitme pakkumise esitamise keelu eesmärgiks on tagada aus konkurents ja võrdsed tingimused kõigile pakkujatele. PKD tingimuste kohaldamata jätmine ühe pakkuja kasuks moonutaks konkurentsi, ei oleks kooskõlas PKD ja

ga ning avalike konkursside

ldamise üldpõhimõtetega. Kaebaja märgib, et otsuses nr 1 ei ole pakkumist tagasi lükatud viitega PKD p-le 8.20, ja leiab, et kohus ei saa asuda haldusakti õiguspärasust hindama motiivil, mida haldusaktis ei ole esitatud. HKMS § 25 lg-st 5 ja TsMS § 442 lg-st 8 tuleneb, et kohtuotsuse põhjendus ei asenda vaidlustatud haldusakti motivatsiooni. Samas ei tähenda haldusakti motivatsiooni edasiarendus, et haldusakt oleks ebapiisavalt motiveeritud. Seisukohta kinnitab Riigikohtu otsuse 3-3-1-21-99 p-s 5 selgitatu, et halduskohtul on tulenevalt TsMS § 231 lg-st 4 õigus ja kohustus kohtuotsuses põhjendada, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega; kohtuotsuse põhjendamine ei ole vaidlustatud haldusakti motiveerimine ka siis mitte, kui kohtuotsuse põhjendamiseks on esitatud väiteid ja järeldusi, mida ei ole kasutatud haldusakti motiveerimisel. PKD p 8.20 käsitleb pakkumise tagasivõtmist enne pakkumiste esitamise tähtaega. Kuna kaebaja loobus ühest pakkumisest pärast pakkumiste esitamise tähtaega ja vastustaja tegi otsuse pakkumiste kohta, millest kaebaja ei olnud loobunud, ei olnud otsuses nr 1 PKD p-le 8.20 viitamine relevantne. 9

(15)3-10-3332 Tegemist ei ole HKMS § 74 märgitud olukorraga, mistõttu ei pidanud kohus juhinduma Tartu Ringkonnakohtu otsuse seisukohtadest. Kohus esitas otsuses viidatud lahendiga arvestamata jätmise põhjendused. Kaebaja tugineb jätkuvalt Tartu Ringkonnakohtu lahendile ja rõhutab, et kohtuotsus oli rajatud asjaolule, et isikul on õigus pakkumine pärast pakkumiste esitamise tähtaega tagasi võtta. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, kas kaebajal oli õigus pakkumised pärast pakkumiste esitamise tähtaega tagasi võtta ja seetõttu pole vaja analüüsida kaebaja vastavat tegevust. Vaidlus on selle üle, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad faktiga, et pakkumiste esitamise tähtajal olid igas piirkonnas jõus kaebaja kaks alternatiivset pakkumist. Ka ei saa ainuüksi selle põhjal, et kahe vaidluse asjaolud osaliselt sarnanevad, väita, et tegemist on samasuguse olukorraga. Asjaoludes on olulised erinevused. Tolles asjas ei esitanud kaht pakkumist mitte ühemõtteliselt üks ja sama isik, vaid kaks isikut, kelle KonkS § 3 lg 2 mõistes ühe isikuna käsitlemise üle toimus vaidlus ning lõplik seisukoht kujundati Konkurentsiameti poolt pärast pikka haldusmenetlust. Lisaks võeti Tartu konkursil tagasi konkursi

ldaja jaoks vähem soodsam (kallim) pakkumine. Kaebaja võttis aga tagasi nimelt oma soodsamad pakkumised ja jäi kallimate juurde. Tegemist on ühemõtteliselt olukorraga, mille vältimiseks olid PKD p-d 8.5 ja 8.6 kehtestatud. Erinevatel asjaoludel erinevate otsuste tegemine ei ole isikute ebavõrdne kohtlemine. Haldusorgan eksiks, kui jätaks esimesel juhul arvestamata konkreetsed asjaolud ja teeks isiku suhtes ebaproportsionaalse otsuse või annaks teisel juhul isikule konkurentsieelise, jättes tema suhtes PKD nõuded kohaldamata. Seoses õiguskindlusega märgib vastustaja, et kaebaja ei saanud vastustaja poolt PKD punktide 8.5 ja 8.6 kohaldamata jätmist eeldada.

  1. Kolmanda isiku vastuväited: Kaebaja rikkus konkursi tingimusi. PKD p 7.5 kohaselt tunnistatakse pakkumine vastavaks, kui see vastab kõigile PKD-s esitatud tingimustele ning spetsifikatsioonidele ilma sisuliste kõrvalekalleteta. Samasisuline tingimus sisaldus ka PKD p-s 8.
  2. Kaebaja ega ükski teine pakkuja ei ole PKD-d vaidlustanud, mistõttu on PKD eelhaldusaktina kõigile konkursil osalejatele ja ka vastustajale täitmiseks kohustuslik. Mitme pakkumise esitamise keelu eesmärk on tagada aus konkurents ja kõigile pakkujatele võrdsed tingimused ning vältida pakutavate hindadega manipuleerimist. Samuti on ainuõiguse andmise konkursi

ldamise üldpõhimõtteks, et pakkumised on konfidentsiaalsed kuni kõigi pakkumiste üheaegse avamiseni ning pakkuja ei või teada oma hinna pakkumisel teiste pakkumiste hindu. Kaebaja võttis pärast kõigi pakkumiste teadasaamist ühe pakkumise tagasi eesmärgiga jätta jõusse enda jaoks sobivam pakkumine. Kirjeldatud käitumisega rikkus kaebaja konkursi tingimusi, saades teiste pakkujate ees olulise eelise, sest ta omas võimalust kujundada pakutavat hinda vastavalt sellele, millised olid teiste pakkujate hinnad. Kuna kaebaja rikkus PKD punkte 8.5, 8.6 ja 8.20, oli vastustaja kohustatud kaebaja pakkumised tagasi lükkama. Ainetu on argument, et pakkumiste hindamise hetkeks (

  1. detsember
  2. a) oli kaebaja poolt esitatud vaid üks pakkumine. Kuna kaebaja loobus ühest pakkumisest pärast pakkumiste avamist, oli rikkumine, mille abil kaebaja saavutas konkurentsieelise, juba toime pandud. Seetõttu ei oma tähtsust, et pakkumiste hindamise ajaks oli kaebaja ühest pakkumisest loobunud. Seda ei lükka ümber ka väide, et ükski õigusakt ega PKD ei näe ette, et pakkumisi hinnatakse pakkumise esitamise ajahetke seisuga. Sõltumata sellest, millise ajahetke seisuga pakkumisi hinnatakse, peavad need olema esitatud PKD-s sätestatud tähtajaks ja tingimustel. Asjakohatu on viide PKD p-le 4.3 ja sellele põhinev järeldus, et ka pärast pakkumise esitamise tähtaega on õigus pakkumisest loobuda. PKD p 4.3 puhul on tegemist olukorraga, kus konkursi tulemused on juba selgunud ning parima pakkumise teinud pakkuja on välja kuulutatud. Kirjeldatud taganemine pakkumisest võtab pakkujalt võimaluse saada konkursi 10

(15)3-10-3332 tulemusel vedajaks. Sellisel viisil loobumine ei anna pakkujale mingit eelist. Antud juhul aga esitas kaebaja loobumise enne pakkumiste hindamist eesmärgiga saada tulemuste hindamisel eelis teiste pakkujate ees. Kaebaja esitas pakkumiste esitamise tähtajaks kaks eraldi pakkumist, mis sisaldasid erinevaid hindu. Seega oli tegemist alternatiivsete pakkumistega, mille esitamine ei olnud PKD p 8.5 järgi lubatud. Põhjendamatu on seisukoht, et kuna vaidlustatud haldusaktis puudub viide PKD p-le 8.20, on kohus hinnanud haldusakti õiguspärasust motiividel, mida haldusakt ei sisalda. Kohus ei ole lahendit tehes seotud menetlusosaliste õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7 ja § 463 lg 2 ning HKMS § 25 lg 8 koosmõjus). Uurimispõhimõttest ning menetlusökonoomikast tulenevalt ei mõjuta haldusakti vorminõuete järgimine halduskohtu õigust ja kohustust anda haldusaktile õiguspärane hinnang, kui vorminõuete järgimine ei mõjuta haldusakti sisulist õiguspärasust. Sama põhimõte tuleneb HMS §-st 58. Seetõttu võis kohus viidata ka normidele, millele vastustaja ei olnud haldusaktis viidanud. Viide haldusasjale nr 3-09-1321 ei ole asjakohane ning Tartu Ringkonnakohtu otsuses sisalduvad seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad eelkõige seetõttu, et konkurssidega seonduvad asjaolud on erinevad. Kaebaja tegevus (kahe pakkumise tegemine ning kohe pärast pakkumiste avamist odavama pakkumise tagasivõtmine) tõendab, et kaebaja rikkus ettekavatsetult PKD punkte 8.5 ja 8.6 eesmärgiga saada konkurentsieelis. Kaebaja puhul pole vähimatki kahtlust, et tegemist on ühe ettevõttega Konks § 2 lg 3 mõttes. Tartu linna jäätmeveo konkursil oli aga vaidlusküsimuseks muuhulgas see, kas kolmas isik ja OÜ Prügimees on ettevõtted, keda võib pidada üheks ettevõtteks KonkS § 2 lg 3 mõttes. Vaidlus tekkis pärast pakkumiste esitamist ning vajas selguse saamiseks ka Konkurentsiameti seisukohta. Tegemist oli olukorraga, kus Konkurentsiamet vajas küsimuse keerukuse tõttu suhete hindamiseks täiendavat aega ja kus kolmandal isikul ei olnud ainuvalitsevat mõju OÜ Prügimees suhtes. Seega ei rikkunud kolmas isik Tartu konkursil tahtlikult konkursi tingimusi. Tartu linna konkursil ei olnud PKD-s punkti, mis keelanuks pakkujal pakkumist tagasi võtta pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva. Sellest tulenevalt oli vaidluse all

kui õigustloova akti § 33 tõlgendamine, mitte konkreetne konkursi tingimus, mis oleks reguleerinud pakkumisest loobumist. PKD on aga haldusakt. Võttes ühe pakkumise tagasi pärast pakkumiste esitamist, rikkus kaebaja lisaks PKD punktidele 8.5 ja 8.6 ka punkti 8.20. Tartu Ringkonnakohtu seisukohta

§ 33

tähenduse kohta ei saa võrdsustada PKD p 8.20 tõlgendamisega ning seda ka siis, kui mõlema sätte sõnastus on samasugune. Vastasel juhul tekib olukord, kus pakkuja, kes oli haldusasjas 3-09-1321 menetlusosaliseks (nt AS RagnSells), saab teiste konkursil osalevate pakkujate ees olulise eelise – tema teab, milline on PKD p 8.20 tähendus, ilma et ta peaks vastustajalt selle kohta selgitust küsima. Tartu Ringkonnakohtu lahendi seisukohad pole kohaldatavad, sest konkursside tingimused olid erinevad ja vaidluse ese oli erineva sisuga. 10. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks ning neile vastamiseks määratud tähtpäevadeks esitas vastustaja oma seisukohtade kokkuvõtte. Kaebaja esitas taotluse menetluskulude (riigilõiv 15,97+ esindaja kulu 354,72 = 370,69 €) väljamõistmiseks vastustajalt ning kolmas isik esitas taotluse menetluskulude (esindaja kulu 897,36 €) väljamõistmiseks kaebajalt. Kaebaja esitas kolmanda isiku menetluskulude taotlusele järgmised vastuväited: Menetluskulu on ebamõistlikult suur. Vaidlus on ühe õigusakti tõlgendamise üle ja apellatsioonimenetluses on argumendid ühtinud esimese astme kohtus esitatutega. Apellatsioonkaebuse koostamine võttis aega 2,5 h ning sellele vastamine ei saanud olla neli 11

(15)3-10-3332 korda mahukam töö (10 h). Esimese astme kohtus oli kolmanda isiku esindaja ajakulu 8 h, ehkki seal oli töömaht suurem. Töömahu suurust ei saa põhjendada asjaoluga, et apellatsioonkaebusele koostas vastuse isik, kes ei olnud varem asja materjaliga tuttav. Vastuse allkirjastanud vandeadvokaat oli kolmanda isiku esindajaks ka esimese astme kohtus. Lisaks nähtub arvest, et töö teostaja on advokaat KB. Selliste initsiaalidega advokaati büroos veebilehest nähtuvalt ei tegutse. Initsiaalidele vastav jurist ei ole käesolevas haldusasjas kolmanda isiku esindaja ning kulud on ka seetõttu asjakohatud. Advokatuuriseaduse § 40 lg 3 näeb ette, et advokaadibüroo kaudu või vahendusel ei või õigusteenust osutada isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed. Neil põhjustel on taotlus täies ulatuses põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Apellatsioonimenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas vastustaja lükkas õiguspäraselt kaebaja pakkumised kuues veopiirkonnas tagasi

§ 44

p 1 alusel põhjendusega, et pakkumised ei vasta PKD punktide 8.5 ja 8.6 tingimustele. PKD p 8.5 sätestab: „Alternatiivsed või osalised pakkumused ei ole lubatud“. PKD p 8.6 sätestab: „Ettevõtjad, keda konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 mõistes võib lugeda üheks ettevõtjaks, võivad konkursil esitada kokku ühe pakkumuse“. PKD p 8.20, millele osutamist apellatsioonkaebuses kohtule ette heidetakse, sätestab: „Pakkuja võib oma pakkumuse asendada või tagasi võtta enne punktis 8.10 nimetatud pakkumuste esitamise tähtaega, Teade pakkumuse asendamise või tagasivõtmise kohta on jõus, kui Jäätmehoolduskeskus on saanud selle enne pakkumuse esitamise tähtaega“ (I kd tl 17 pöördel, tl 18).

§ 33

, mille tõlgendusega mittenõustumist ei ole kohus otsuses väidetavalt põhjendanud, sätestab: „Avaliku pakkumise

l võib ettevõtja oma pakkumise asendada või selle tagasi võtta enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. Teade pakkumise asendamise või tagasivõtmise kohta on jõus, kui avaliku pakkumise

ldaja on saanud selle enne pakkumiste esitamise tähtpäeva.“ 12. Kokkuvõtlikult tugineb apellatsioonkaebus väidetele, et kohus on ekslikult leidnud kaebaja pakkumiste puhul tegemist olevat alternatiivsete pakkumistega; kohus on ebaõigesti kohaldanud Korda, leides, et pakkumiste hindamisel tuleb lähtuda pakkumiste esitamise, mitte hindamise ajahetkest; kohus on jätnud vastamata kaebaja väitele, et vastustaja aktsepteeris pakkumiste tagasivõtmist, sest lükkas tagasi vaid need pakkumised, millest kaebaja ei loobunud; kohus ei põhjendanud mittenõustumist

§ 33

tõlgendusega, mille kohaselt pakkumiste tagasivõtmisel pärast pakkumiste esitamise tähtaega kaasneb tagatise realiseerimine; kohus põhjendas otsust viitega PKD p-le 8.20, mida haldusakt ei sisalda. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et käesolev juhtum on sarnane Tartu Ringkonnakohtu lahendis nr 3-09-1321 käsitletud juhtumiga ning selles lahendis sisalduvatest seisukohtadest normide tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb asja lahendamisel juhinduda. 13. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud ka kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus on otsust ka piisavalt põhjendanud. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki

ta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 12

(15)3-10-3332
  1. Kaebaja tugineb ka apellatsioonimenetluses Tartu Ringkonnakohtu poolt
  2. mail
  3. a haldusasjas nr 3-09-1321 tehtud otsuse (I kd lk 127-132) seisukohtadele ja leiab, et neist seisukohtadest tuleks lähtuda asja lahendamisel. HKMS § 74 kohaselt on Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kohus vaatab uuesti läbi asja, milles Riigikohus on teinud lahendi. Ka ei peeta sättes Riigikohtu lahendina silmas Riigikohtu määrust, millega keeldutakse kaebuse menetlusse võtmisest, kui Riigikohus on veendunud kaebuse ilmses põhjendamatuses. Selline määrus ei sisalda Riigikohtu seisukohti seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel. Tartu Ringkonnakohtu otsuse seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel ei olnud käesolevat asja läbi vaadanud halduskohtule siduvad ega ole siduvad ka ringkonnakohtule. Seoses kaebaja väitega, et kõnealuse lahendi seisukohti tuleks järgida võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttest lähtudes, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebaja tugineb Tartu Ringkonnakohtu otsuse seisukohtadele valikuliselt, järgides seisukohti, et

§-st 33 ei tulene pakkumise tagasivõtmise keeldu pärast pakkumiste esitamise tähtaega (otsuse p 10) ning et konkursi

ldaja pidi lähtuma pakkumistest, mis olid olemas pakkujate ja pakkumiste hindamise hetkel, mitte aga pakkumiste avamise hetkeks tehtud pakkumistest (p 11), ning jättes tähelepanuta järgneva. Tartu Ringkonnakohtu otsuse p-s 11 analüüsis kohus küsimust, kas Veolia Keskkonnateenused AS pakkumine oli vastavuses PKD p-ga 6.2.2, mis sätestas: „6.2.2 pakkuja ei tohi esitada konkursi raames ühist pakkumist, kui ta on esitanud pakkumise üksi, samuti ei tohi pakkuja esitada mitut ühist pakkumist koos erinevate ühispakkujatega, olla lepingu täitmisel teise pakkuja alltöövõtjaks ega nimetada alltöövõtjana teist pakkujat. Samuti ei ole lubatud mitme pakkumise esitamine ühelt ettevõtjalt. Ettevõtjaid, keda konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 mõistes võib lugeda üheks ettevõtjaks, võivad konkursile esitada kokku ühe pakkumise;“ (I kd lk 209). Ringkonnakohus selgitas PKD p 6.2.2 eesmärki - tagada pakkujate võrdne kohtlemine ja välistada olukord, kus üks firma esitab mitu pakkumist ning võtab seejärel odavama pakkumise tagasi. Ringkonnakohus leidis, et lahendatud juhtumi puhul Veolia Keskkonnateenused AS kvalifitseerimine ja Prügimees OÜ pakkumise tagasivõtmise arvestamine seda eesmärki kahtluse alla ei ole seadnud. Seega pidas Tartu Ringkonnakohus PKD p 6.2.2 eesmärgiga vastuolus olevaks olukorda, kus üks isik esitab mitu pakkumist ning võtab seejärel odavama pakkumise tagasi. Nimelt nii on kaebaja käesoleva juhtumi puhul talitanud – esitanud mitme pakkumise esitamise selget keeldu rikkudes kaks pakkumist ja võtnud pakkumiste avamise järel odavama pakkumise tagasi. Seega pole kaebaja olnud Tartu Ringkonnakohtu seisukohtade järgimisel järjekindel ega saa väita, nagu oleks ringkonnakohtu jõustunud lahend andnud talle kindluse käesoleval konkursil aset leidnu lubatavuses. 15. Vastustaja ega halduskohus ei ole eksinud, leides, et kaebaja pakkumised olid alternatiivsed. Sama teenuse kohta kahe erineva hinna pakkumine on oma olemuselt alternatiivne, sest lepingut ei ole võimalik üheaegselt kahe erineva hinnaga sõlmida. Otsustusõigus, kas lubada ühe isiku poolt rohkem kui ühe pakkumise või alternatiivsete pakkumiste esitamist, on õiguse andjal. Selline otsustus sätestatakse PKD-s (

§ 15p 13). 13

(15)3-10-3332 Vaadeldava konkursi PKD-s keelati rohkem kui ühe pakkumise ja alternatiivsete pakkumiste esitamine.
  1. Otsuse nr 1 põhjendustes (I kd lk 125-126) märgitakse, et kaebaja esitas konkursile piirkondades 1, 2, 3, 4, 6, 7 ja 8 kaks pakkumist, mõlemad pakkumised olid pakkumiste esitamise tähtajal jõus ning sellest faktist tulenevalt on KEHJK kohustatud mõlemad kaebaja pakkumised lähtudes PKD p-dest 8.5 ja 8.6 tagasi lükkama; pärast pakkumiste esitamise tähtaega pakkumistest valikuline loobumine ei muuda olematuks fakti, et kaebaja esitas kaks pakkumist PKD-d rikkudes; põhjendatud on tagasi lükata pakkumised, millest kaebaja ei ole pärast pakkumiste avamise koosolekut loobunud. Otsuse resolutsiooniga lükati tagasi pakkumised, millest kaebaja ei olnud pärast pakkumiste avamise koosolekut loobunud (I kd lk 123). Kaebaja rõhuasetus, et vastustaja lükkas tagasi vaid need pakkumised, millest kaebaja ei olnud pärast pakkumiste avamise koosolekut loobunud, omaks tähtsust vaid siis, kui nõustuda kaebaja käsitusega, et antud juhul tuli PKD p-de 8.5 ja 8.6 rikkumist hinnata mitte pakkumiste esitamise, vaid pakkumiste hindamise ajahetke seisuga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu, vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kõnealuste PKD punktide rikkumist tuli hinnata pakkumiste esitamise ajahetke seisuga. Vastasel juhul ei täidaks PKD-st tulenev mitme pakkumise või alternatiivsete pakkumiste esitamise keeld oma eesmärki, milleks on muu hulgas teenuse hinnaga manipuleerimise välistamine.
  2. Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust on kohus põhjendanud mittenõustumist kaebaja käsitusega, et pärast pakkumise esitamise tähtaega pakkumise tagasivõtmisega kaasneb tagatise realiseerimine, mitte pakkumiste tagasilükkamine (vt käesoleva otsuse p 6 alap-s 5 toodud refereeringut).

§ 33

ja sellega sarnase PKD p 8.20 osas leiab ringkonnakohus, et neid sätteid ei saa vaadelda keeluna loobuda oma pakkumisest ka pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, sest ettevõtjat ei saa sundida jätkuvalt konkursil osalema, kui ta seda ei soovi. Selline tõlgendus ei ava aga olukorras, kus PKD-ga on ühe ettevõtja poolt mitme pakkumise või alternatiivsete pakkumiste tegemine sõnaselgelt keelatud, ettevõtjale võimalust esitada siiski mitu pakkumist ja pärast kõigi pakkumiste avamist asuda valima, mille juurde pakkuja jääb ja millise tagasi võtab.

  1. Apellatsioonkaebuses heidetakse kohtule ette PKD p-le 8.20 tuginemist, millele haldusaktis ei viidata. Haldusaktis tõepoolest PKD sellele punktile ei viidata, kuid haldusakti põhjendustest nähtub selgelt, et vastustaja hinnangul ei vasta olukord, kus keeldu rikkudes esitatakse mitu pakkumist ning pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva asutakse nende hulgast valikuid tegema ja enda jaoks vähem sobivatest loobuma, PKD tingimustele. PKD nägi aga muu hulgas ette, et teade pakkumise tagasivõtmise kohta on jõus, kui KEHJK saab teate enne pakkumiste esitamise tähtaega.
  2. Neil põhjustel jääb kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses kulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud samuti vastustaja enda kanda. 14

(15)3-10-3332
  1. HKMS § 92 lõigetest 7 ja 1 tulenevalt on kolmandal isikul õigus taotleda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (advokaadibüroo
  2. mai
  3. a arve nr 20021051 koos spetsifikatsiooniga ja advokaadibüroo pangakonto väljavõte). Taotletavaks menetluskuluks on esindaja kulu 897,36 €. Kulu kandmine kolmanda isiku poolt on tõendatud. Advokaadibüroo arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on haldusasja materjalidega tutvumiseks tehtud tööd 3 h ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 7 h. Sama märgitakse menetluskulude väljamõistmise taotluses, ning lisatakse, et konkreetset õigusabi osutanud (apellatsioonkaebusele vastuse koostanud) isiku, kes ei olnud seotud kohtuasja menetlusega Tallinna Halduskohtus, õigusabi ühe tunni hinnaks on 74,78€, koos käibemaksuga 89,73€. Erinevalt kaebajast ei leia ringkonnakohus, et kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulu oleks üle paisutatud või tervikuna põhjendamatu. Teenuse mahtu ja asja keerukuse astet arvestades on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga HKMS § 93 lg 5 mõttes. On õige, et põhiline osa tööst on tehtud esimese astme kohtus ning ringkonnakohtus taotletav kuluhüvitis ongi esimese astme kohtus taotletud ja välja mõistetud hüvitisest (1290,84 €) väiksem. Apellatsioonimenetluses on tehtud tööd ajaliselt rohkem ja see hõlmab ka asja materjalidega tutvumist, kuid seda kompenseerib märkimisväärselt odavam tunni hind – esimese astme kohtus 151,85 € koos käibemaksuga (II kd lk 11) ja ringkonnakohtus 89,73 € koos käibemaksuga. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama, nagu ei tohiks advokaadibüroo oma sisemist tööjaotust

ldada nii, et advokaadibüroos töötav jurist osaleb kohtus isikut esindava advokaadi menetlusdokumentide koostamisel ning seda tuleks vaadelda advokatuuriseaduse § 40 lg 3 mõttes juristi poolt advokaadibüroo vahendusel või kaudu õigusteenuse osutamisena. Kolmanda isiku esindajaks kohtus ja talle õigusteenuse osutajaks käesolevas asjas on apellatsioonkaebuse vastuse allkirjastanud ning kohtule esitanud vandeadvokaat. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.