Obsah (9)

§ 621§ 754§ 623§ 718§ 477§ 173§ 172§ 757§ 756

2-10-67266 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2011.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2

) § 475 lg 1 p-le 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames.

§ 621

järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 754

lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. 5.

§ 623

lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita.

1. New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu 2 2-10-67266 otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni
2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja.
3. Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega, samuti puudutatud isiku seisukohaga, leiab, et Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu 14.12.2010.a otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Avaldaja on esitanud kohtule konventsiooni artiklis 4 märgitud nõutavad dokumendid. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud konventsiooni
4. artiklis loetletud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega

§-s 620, § 753 lg-s 2 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid.

1. Seonduvalt puudutatud isiku väidetega märgib kohus, et Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu 14.12.2010.a otsuse näol on tegemist vahekohtu ostusega konventsiooni
2. artikli
3. lõike tähenduses. Tulenevalt konventisooni
4. artikli
5. lõikest peaks pool, kelle kahjuks on välisriigi vahekohtus otsus tehtud, otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks esitama käesolevas asjas Eesti kohtule kinnituse (konventsiooni inglisekeelses tekstis "proof that") sama lõike alalõigetes märgitud asjaolude esinemise kohta. Praegusel juhul ei ole puudutatud isiku väited konventsiooni
6. artikli
7. lõike alalõikes nimetatud asjaolude esinemise kohta veenvad. Avaldaja esitatud materjalide põhjal tuleb pigem kahelda puudutatud isiku põhjenduste õigsuses. Puudutatud isiku väitel ei ole talle antud võimalust määrata ühte kolmest vahekohtunikust. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel 28.06.2007.a sõlmitud käenduslepingu punktis 4.4 sisalduv vahekohtu kokkulepe näeb ette võimaluse kummalegi poolele nimetada üks vahekohtunik. Avaldaja esitatud materjalide põhjal saab järeldada, et puudutatud isik ei ole vahekohtuniku nimetamise võimalust Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu regelemendi (kättesaadav arvutivõrgus )
8. artikli
9. lõikest tuleneva 10-päevase tähtaja jooksul kasutanud, mistõttu on vahekohtu esimees kooskõlas sama sättega kostja poole vahekohtuniku ise nimetanud. See nähtub eeskätt vahekohtu esindaja 12.08.2010.a kirjast (vt toimik, lk 114). Tunnustatav lahend ei ole tehtud n-ö tagaselja, nagu väidab puudutatud isik. Juba puudutatud isiku poolt käesolevas asjas esitatud kirjalikust seisukohast nähtub, et ta oli teadlik Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtus toimuvast menetlusest ning määratud istungiaegadest. See järeldub puudutatud isiku väitest, et ta oli ühe määratud istungi ajal haige ning uuele määratud istungile ei jõudnud ilmastiku tõttu (lahtiajamata teed ja auto kinnijäämine lumme). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus arvata, et puudutatud isikul ei olnud võimalust vahekohtusse esitatud hagile soovi korral vastata ning oma seisukohti avaldada. Avaldaja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on puudutatud isikule 27.10.2010.a kohtutäituri vahendusel isiklikult kätte toimetatud vahekohtu 07.10.2010.a kiri nr 5/157, milles vahekohus teavitas asja läbivaatamise kuupäevast ning selgitas puudutatud isikule (kui kostjale) tema õigusi. Sellele kirjale oli lisatud hagiavalduse koopia, vahekohtu esimehe 05.12.2010.a määruse koopia, koopia vahekohtu 12.08.2010.a kirjast nr 458/2010-1 ja vahekohtu 09.09.2010.a määrus (vt toimik, lk 39, 101-114). Lisaks on menetlusdokumentide kättetoimetamisega seonduvat ulatuslikult kirjeldatud tunnustatavas vahekohtu otsuses (vt toimik, lk 10-30). 3
10. Seonduvalt konventsiooni
11. artikli
12. lõikes sätestatuga lisab kohus, et sarnast vaidlust on võimalik lahendada vahekohtu kaudu ka Eesti õiguse kohaselt.

§ 718

normidest tulenevaid vahekohtu kokkuleppe tühisuse aluseid ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud. Samuti ei ole kõnesoleva vahekohtu otsuse tunnustamine või täitmine vastuolus Eesti riigi poliitikaga. Muud puudutatud isiku poolt käesolevas menetluses esitatud väited seonduvad Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu 14.12.2010.a otsuse sisuga, mida kohus ülalviidatud

§ 623lg-st 1 tulenevalt kontrollida ei saa.

10. Puudutatud isik on oma 29.04.2011.a kirjalikus seisukohas taotlenud asja lahendamist kohtuistungil. Seonduvalt nimetatud taotlusega märgib kohus, et vastavalt

§ 477

lgle 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Käesoleva tsiviilasja esemeks oleva avalduse lahendamiseks seaduses kohtuistungi korraldamise kohustust ette nähtud ei ole. Kohus ei pea kohtuistungi korraldamist ka vajalikuks. 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse muu hulgas määruses, millega lahendatakse hagita menetluse avaldus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Praeguses asjas on avaldaja palunud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik ei ole vahekohtu otsust vabatahtlikult täitnud ega ilmunud ka vahekohtu istungitele. Puudutatud isik on omakorda taotlenud menetluskulude avaldaja kanda jätmist.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb üldreeglina ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Käesolev kohtulahend on iseenesest tehtud avaldaja huvides. Samas on avalduse esitamise vajaduse tinginud asjaolu, et puudutatud isik ei ole Läti Kommertspankade Assotsiatsiooni Vahekohtu 14.12.2010.a otsust vabatahtlikult täitnud. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks jätta

§ 172lg 1 teisest lausest juhindudes menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

12. Vastavalt

§ 623

lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt

§ 757

lg-st 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (

§ 756lg 4).

Indrek Parrest kohtunik 4