Obsah (4)

§ 113§ 367§ 101§ 133

Tsiviilasi nr. 2-10-60986 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2011

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Avaldada käesoleva kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja AM kanda. Edasikaebamise kord Juhul, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja, on menetlusosalistel õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded). Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, täiendava otsuse tegemisel selle kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 AS-is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber

1. Hageja võib esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE; MENETLUSE KÄIK
2. 06.12.2010 esitas hageja kostja vastu hagi, milles nõuab võlgnevuse 42 198,44 krooni ja viiviste väljamõistmist kostjalt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.04.2009 liisingulepingu nr 01116831L, mille esemeks oli sõiduauto VW Passat Variant 1,9 ehitusaastaga
3. Lepingu järgi kohustus hageja andma sõiduauto lepingus märgitud perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus hagejale selle eest tasuma lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimääraks oli kokku lepitud 6 kuu Euribor + 4,60 % aastas. Lisaks on hagejal õigus arvestada viivist 0,019% päevas võlgnevuselt. 18.11.2009 sõlmisid pooled liisingulepingu lisa 1, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et lõpetavad liisingulepingu ennetähtaegselt ning kostja tagastab hagejale vara. Liisingulepingu lisa 1 kohaselt kuulus vara hageja poolt võõrandamisele ning kui vara võõrandamisest saadud summa on väiksem, kui hagejale tema poolt vara omandamisel tehtud kulutuse hüvitamata osa (sh tasumata intressimaksed) ning vara võõrandamisega kaasnevate kulude kogusumma, on kostja kohustatud hüvitama hagejale nimetatud summade vahed. Hageja võõrandas vara SAAS-ile hinnaga 50 504,16 krooni (käibemaksuta), lisaks esitas SAAS hagejale müügiteenuse eest arve summas 4 364 krooni (käibemaksuta), mille hageja tasus ära. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, seega on käesolevalt hageja nõue kostja vastu summas 42 198,44 krooni (so 2 696,97 krooni) ja lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivised menetluskuludelt kuni kohase täitmiseni.
4. 12.09.2011 on kostjale pandud teade väljaandesse Ametlikud Teadaanded ja antud kostjale tähtaeg hagile vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel hagiavalduse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast alates. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetatakse kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
6. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 696,97 eurot (so 42 198,44 krooni) ja viivised alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täitmiseni põhinõudelt 2 696,97 eurolt EKP intress + 7 % aastas. 5. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 144 p 7 kohaselt loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuivõrd 24.10.2010 tegi kohus määruse kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohta nimetatud seadusesätte alusel, mille hageja sai kätte 05.11.2010, siis tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv lugeda kohtuväliseks kuluks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja summas 80,91 eurot (so 1 265,95 krooni). Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu, mistõttu peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 479,34 eurot (so 7 500 krooni). Lisaks TsMS § 143 p-de 4 ja 5 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks muuhulgas ka menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise ja edastamise kulud ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka menetlusdokumentide kohtutäituri kaudu edastamise kulu summas 15,30 eurot ning teate avaldamise kulu väljaandes Ametlikud Teadaanded summas 6,39 eurot.

§ 133

lg 3 kohaselt (Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule) on hagejal õigus nõuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kohtunik