MS § 367. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud
lg 1 kohaselt laenulepingud.
lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Samuti sätestab
lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata 4 jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on
Lepingute kohaselt väljastas hageja kostjale laenu kahe laenulepingu alusel kogusummas 219 355 eurot. Lepingute kohaselt kohustus kostja laenud tagastama annuiteetgraafikute alusel koos intressiga osade kaupa iga kuu. Kostja laenu kokkulepitud graafikute kohaselt ei tasunud ning kostjapoolne lepingu rikkumine seisneb laenusumma tähtaegselt tagastamata jätmises. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis AS X kostjale laenulepingute ülesütlemise erakorralise teated, millest nähtuvalt andis kostjale võlgnevuse tasumise tähtaja hiljemalt 22.10.2008.a. 22. 10.2008.a. ütles hageja kostjaga lepingud üles.
lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist juhul, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja on kohtu hinnangul õigustatud kostjalt nõudma laenude tagastamist.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.
lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja viiviste võlgnevus on seisuga 08.09.2011.a. hagejale kokku 49 524,63 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt koosneb hageja nõue muuhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest võlgnetavalt põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada alates hagi esitamisest 09.09.2011.a. Hageja palub kohtul välja mõista tasutud riigilõivu summas 6 391,16 eurot. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud 5 TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja on menetluskulu tõendava dokumendina kohtule esitanud koopia riigilõivu maksekorraldusest summas 6 391,16 eurot (tl 69). Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 6 391,16 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Annemarie Gerassimov kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.