lg 1 p 5 kohaselt kasutatakse registris olevat informatsiooni vangistusseaduses ettenähtud otsuste tegemiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks on see, et vangla võib nende ebaõigete sissekannete alusel luua endale kaebajast julgeoleku huvides ebaõige ettekujutuse ning teha kaebaja edaspidisel paigutamisel valesid otsuseid ja järeldusi, kuna vanglad lähtuvad nii paigutamisel kui ka isiku täitmiskava koostamisel just nendest sissekannetest. Kaebaja esitas Tallinna Vangla 11.05.2011 vastuse nr 1-13/16695-1 peale vaide, mis jäeti 06.06.2011 vaideotsusega nr 1-13/21717-1 rahuldamata. 1 2. Kohus, kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-st 11 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Vastavalt HKMS § 7 lg 1 on halduskohtusse pöördumise õigus isikul, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 11 lg 31 p 5 tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Nimetatud paragrahvi alusel tagastatakse kaebus üldjuhul siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saanud ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. 2.1 Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevusetuse peale, mis kaebuse kohaselt väljendus kaebaja taotluse kustutada kinnipeeturegistrist ebaõiged andmed kaebajaga seotud intsidentide kohta rahuldamata jätmises. Seega on käesolev kaebus esitatud kaebaja õiguse omada enda kohta kinnipeeturegistris tõeseid andmeid kaitseks. Riiklik kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register (kinnipeeturegister) on vangistusseaduse (
) § 51 lg 1 alusel loodud andmekogu, mille pidamise üheks eesmärgiks vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega nr 246 vastu võetud riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamise ja registri pidamise põhimääruse (Põhimäärus) § 4 lg 1 p 1 on vanglatele ja arestimajadele pandud ülesannete täitmiseks töödelda kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmeid.
lg 1 p 5 kohaselt kasutatakse vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute käitumise kohta registrisse kantud andmeid vangistusseaduses ettenähtud otsuste tegemiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks. Põhimääruse § 24 kohaselt kantakse kinnipeeturegistrisse ka kinnipeetavaga toimunud intsidendid. Isiku õigused andmesubjektina on sätestatud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) 3. peatükis. Nii sätestab IKS § 21 lg 2 p 3 andmesubjekti ühe õigusena nõuda kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud. Riigikohtu 15.09.2010 lahendis nr 3-3-1-46-10 on halduskolleegium asunud seisukohale, et IKS § 21 lg 2 p 3 välistab sõnaselgelt andmesubjekti õiguse nõuda tema kohta kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist, kui andmed on kogutud seaduse alusel. Kuna kinnipeeturegistrisse kantud andmed on kogutud seaduse alusel (
koostoimes põhimäärusega), ei ole kinnipeetaval seega õigust nõuda tema kohta eelnimetatud andmekogusse kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. 2.2 IKS § 21 lg 1 on sätestatud andmesubjekti õigus nõuda oma isikuandmete töötlejalt ebaõigete isikuandmete parandamist. Taolise nõude esitamise õigus eeldab andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega.
lg 2 kohaselt on kinnipeeturegistris olevad andmed ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele. Samuti sätestab Põhimääruse § 4 lg 2, et kinnipeeturegistri andmed on ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole õiguslikku tähendust. Põhimääruse § 38 lg 1 kohaselt on kinnipeeturegister piiratud juurdepääsuga. Põhimääruse § 42 lg 2 sätestab, et Justiitsministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet võivad kinnipeeturegistrist teabenõude alusel väljastada andmeid isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt on kinnipeeturegistri andmete kohta päringu tegemise õigus riigiteenistujal, kohaliku omavalitsuse teenistujal, kohtutäituril ja notaril seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Nähtuvalt eeltoodud paragrahvidest ei näe õiguslik regulatsioon ette kinnipeeturegistri andmete väljastamist andmesubjektile ning seetõttu puudub kinnipeetaval ka õigus nõuda registrisse kantud andmete parandamist. Samale seisukohale asus Riigikohus 15.09.2010 lahendis nr 3-3-1-46-10, märkides, et kinnipeetaval ei ole õigust pääseda juurde kinnipeeturegistris tema kohta olevatele andmetele, sest kinnipeeturegistrile on piiratud 2 juurdepääs ja andmeid väljastatakse isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus. Kuna andmete parandamise nõudmine eeldab, et kinnipeetaval oleks juurdepääs tema kohta tehtud kandele, ei saa ta nõuda nende andmete parandamist, mis pole talle saanud õiguspäraselt teatavaks. Daimar Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.