lg 1 kohaselt võib üks lepingupool juhul, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Müügilepingu näol on tegemist vastastikuse lepinguga, millega müüja kohustub andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (
Seega tuleb asjas kindlaks teha, kas hageja on täitnud kohustuse kaup üle anda. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostjale on väljastatud saatelehed EE09112055, A-09113134, E09112058, A-09113161, A-09123173 ja A-09123179, kuhu on märgitud nii kuupäev, maksetähtaeg, viivis, hageja arvelduskonto andmed kui ka hageja ja kostja esindaja allkirjad. Kostja ei ole tõendanud, et saatelehtede koopiatel olevad andmed ei vasta tõele ning kaupa ei ole tegelikult kätte saadud. Asjaolu, et tegemist on koopiatega, ei muuda dokumentide tõenduslikku väärtust. Saatelehtede originaalid saavad ilmselgelt olla vaid kostja valduses, sest kostja 01.10.2010 ja 25.10.2010 kirjade kohaselt S.T. K OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile nähtub, et kostja on pankrotihaldurile edastanud „nõuetekohaselt allkirjastatud kauba liikumist kinnitavate saatelehtede koopiad”. Samadest tõenditest nähtub, et saatelehtede kui kauba kättesaamisest on menetlusvälistele isikutele kinnitanud ka kostja ise. Eeltoodust nähtub, et kaup on kostjale üle antud ning kostjal puudub alus arve tasumise kohustusest keelduda. Poolte vahel puudub vaidlus, et arve tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole välja toonud muid kohustusest keeldumise aluseid. Kohtuistungil väitis kostja muuhulgas, et tema ja hageja vahel ei ole müügilepingut sõlmitud. Kohus peab seda väidet otsituks ning kohtuasjas kogutud tõendid kostja väidet ei kinnita. Õigusaktid ei näe ehituskauba müügilepingule ette kohustuslikku vorminõuet, seega võib selle lepingu sõlmida ka suuliselt. Suulise lepingu olemasolu on piisavalt tõendatud nii viidatud saatelehtedega, kostja 26.11.2010 kirjaga, milles teavitatakse hagejat ekslikust ülekandest; kostja poolt menetlusvälisele isikule tehtud ülekande maksekorraldusega, mille selgituses on viidatud hageja poolt esitatud arvetele; ning kostja korduvate kirjadega S.T. K OÜ (pankrotis) esindajale 19.01.2010, 07.05.2010 ja 16.09.2010, milles kostja on selgitanud, et vaidlusalused kaubad on ostetud hankijalt. Seega on kostja väited lepingu puudumise kohta paljasõnalised.
lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 2337,23 eurot.
lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist seadusega või lepingus sätestatud määras. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras 0,5 % päevas. Hageja arved muutusid sissenõutavaks vastavalt arvel märgitud maksetähtajale, millest alates on hageja õigustatud ka viivist nõudma. Hageja on vähendanud viivise suurust põhivõla suuruseni, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 2337,23 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude nimekiri esitada asja lahendanud kohtule lahendi jõustumisest 30 päeva jooksul. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.