← Eesti

2-11-36081/13

Obsah (7)§ 168§ 430§ 64§ 661§ 174§ 164§ 432

Kohtuasi 2-11-36081 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 12. detsember 2011 Kohtuasja number 2-11-36081 Tsiviilasja hind 12 600 € Tsiviilasi

§ 168lg 3).

Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused 02.08.2011 esitasid A L , EL ja A L hagi A L vastu elatise nõudes. Kohus rahuldas 13.10.2011 tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt välja elatise hagejate kasuks igaühele 200 eurot kuus alates 02.08.2010 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte 14.10.

  1. 2 Kohtuasi 2-11-36081 18.10.2011 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja pealkirja kandva dokumendi, mille sisuks oli täpselt sama vastus hagile, mille kostja esitas 28.09.2011 kohtule, mistõttu kohus jättis 21.10.2011 kaja käiguta. 9.11.2011 esitas kostja lepinguline esindaja kaja uuesti. Kohus rahuldas 17.11.2011 määrusega kaja, tühistas 13.10.2011 tagaseljaotsuse ning taastas menetluse. Asja uueks läbivaatamiseks määratud kohtuistungil
  2. detsembril 2011 jõudsid hagejate esindajad, kostja ja kostja esindaja kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled avaldasid ühtlasi, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust apellatsioonikorras vaidlustada. Kokkuleppe kohaselt kostja tunnistab 750 € suurust elatisevõlgnevust ja kohustub selle tasuma hagejate vanaema LV pangakontole võrdsetes osades alates detsembrist 2011 kuni veebruarini 2012, so kolme järjestikuse kalendrikuu jooksul igakuise osamaksega summas 250 €, milline tuleb tasuda hiljemalt kuu viimasel päeval. Peale selle tasub kostja alates jaanuarist 2012 iga hageja ülalpidamiseks hagejate vanaema pangakontole igakuise elatusrahana 100 € kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda hagejate vanaema pangakontole hiljemalt tasumisele kuuluva kalendrikuu eest selle kuu
  3. kuupäeval. Kokkuleppe kohaselt ei soovi pooled kompromissi kinnitavat kohtumäärust apelleerida. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes alaealiste laste huvidest ning hagejate esindajate, kostja ja kostja esindaja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Pooled on kohtule avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta.

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt

§ 661

lg 2 viisteist päeva.

§ 174

’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude 3 Kohtuasi 2-11-36081 rahalist suurust.

§ 174

’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174

lg 1-3 sätestatud korras.

§ 164

lg 1 kehtestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Raivo Einula 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.