3-10-3165/10

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3165 Otsuse kuupäev

1. aprill 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi R. Ee kaebus Viru Vangla 18.06.2010 käskkirja nr 6-3/1279D tühistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 07.04.2011 Menetlusosalised Kaebaja: R. E /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/. Resolutsioon Jätta R. Ee kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 16.05.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 18.06.2010 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/1279-D (tl 7-9), millega määrati kinnipeetav R. Eele vangistusseaduse § 67 p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks.
4. 02.12.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R. Ee kaebus (tl 1-6), milles paluti käskkiri tühistada. Kaebaja leidis, et pole tööle määramisest keeldunud, kuid tervislik seisund ei võimaldanud sel päeval tööd teha. Seda põhjendas ta väidetega, et tal on juba ammu hooti alaseljas valud, päev enne tööle määramist käis ta arsti juures ning talle määrati ravi ja täiendav arstlik kontroll.
5. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 35-36) ei nõustutud kaebusega, paluti seda mitte rahuldada ega peetud kaebaja väidet töötamise võimatuse kohta tõeseks. Vangistusseaduse § 37 lg 1 ja 3, § 38 lg 1 ja põhiseaduse § 29 tuginedes märgiti, et kinnipeetaval on üldjuhul kohustus töötada ning väideti, et arsti poolt ei ole kaebajal töövõimetust tuvastatud. Seejuures viidati meditsiiniosakonna juhataja poolt tööle määramise käskkirjale antud kooskõlastusele ja tervisekaardi andmete alusel koostud õiendile.
6. Kohtuistungil jäi R. E kirjalikult esitatu juurde. Ta kinnitas, et ei otsi õigustavaid vabandusi, sel päeval oli selg tõesti haige ning lisas, et seljavalu ei võimalda teatud asendis olla. Veel väitis kaebaja, et enne tööle määramist arsti juures käies, ei vaevunud see teda küsitlema ja andis vaid mingisuguse kreemi ja pipraplaastri. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud paludes vastavas taotluses (tl 41) kaebust ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Vaidlustatud Viru Vangla käskkirjas (tl 7-9) on R. Eele vangistusseaduse § 67 p 1 ja § 37 lg 1 toetudes süüks pandud seda, et 18.05.2010 keeldus ta graafiku järgselt S10 osakonnas koristamast. Kaebaja ise pole käskkirjas kirjeldatut seletuskirjas (tl 11), vaides (tl 13-16) ja kohtuistungil (tl 43) sisuliselt eitanud, kuid peab oma käitumist sel päeval valutanud selja tõttu õigustatuks.
8. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama ja juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on neis kehtestatud, et töökohustusest on vaba kinnipeetav, kes ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Vanaduspensioni saamiseks vajalikku ikka mittejõudnud täiskasvanud isiku puhul eeldatakse, et ta on võimeline töötama ning vastupidise peab tuvastama üldjuhul vastav meditsiiniline komisjon või kinnipeetava suhtes vangistusseaduse § 37 lg 3 kohaselt arst. Seaduseandja sellist nõuet ei saa aga mõista nii, et igale kinnipeetavale tuleb enne tööle määramist teha arstlik läbivaatus. R. Ee tööle vormistamise on kooskõlastanud meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitnud ametiisik (tl 38) ning sama ametikoha täitja on allkirjastanud hiljem ka meditsiiniosakonna õiendi (tl 37), mille kohaselt pole R. E tervisekaardi andmetel tööst vabastatud. Asjaolu, et kaebaja käis tööle määramise käskkirja (tl 10) vormistamise päeval arstile seljavalu kurtmas (tl 12), võib kinnitada vaid seda, et ta arvas end olevat ajutiselt töövõimetu. See aga saanuks Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 5 lg 1 p 5 kohaselt olla üksnes töökohustuse ajutise peatumise aluseks ning tulnuks vangla tervishoiutöötajate poolt tuvastada. Käesoleval juhul ei ole arst R. Ee alaliselt ega ajutiselt töövõimetuks tunnistanud, eelnevalt juba märgitu kohaselt on tema tööle määramine meditsiiniosakonnaga kooskõlastatud ning võimatust töötada ei nähtu ka hilisemast arstil käigust (tl 19). Mitte iga valuaisting või ebamugavustunne ei pruugi veel töövõimetust tähenda. Koristamist ei peeta füüsiliselt raskeks ja sellega seonduvaid töid saab teha ka valutava seljaga, kui valida selleks sobiv asend. Seda, et liikumine on seljavalu puhul näidustatud, kinnitab kaebaja enda poolt kaebusele lisatud tõendi (tl 20) võimlemist soovitav märge.
9. R. E ise ei ole esitanud vaidlustatud käskkirjale mingeid menetlus- või vorminõuetest tulenevaid etteheiteid (tl 43). Ka kohtutoimikusse esitatu võimaldab järeldada, et tema puhul on kõik olulisemad vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’ tulenevaid nõuded järgitud. Karistatule on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 11), karistus on määratud ettenähtud tähtaja ja pädevuse piires ning seda on käskkirjas (tl 7-9) süüteo asjaoludest ja karistatu seletustest lähtuvalt üksikasjalikult ka põhjendatud. Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 lubab vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale kuni 45 2 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine nii kaebaja rikkumise asjaolusid, kui tema isikut ega ole ülemäärase raskusega.
10. Eeltoodud järeldustel jääb R. Ee kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 24) vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3