← Eesti

3-11-1901/43

OTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laat

) § 72 lg 3 võimaldab teatud juhtudel jätta vaatlusest ette teatamata, kuid lubatud ei ole jätta kirjalikku vaatluse korraldust üldse koostamata. Käesoleva 2

(9)maksumenetluse käigus ei ole kaebajale
  1. märtsi
  2. a ega
  3. märtsi
  4. a vaatluse läbiviimiseks koostatud

§ 72lg-s 3 nõutavat kirjalikku korraldust.

Seega ei ole Raie Ekspert OÜ-le antud võimalust kontrollida vaatluse aluseks olevaid fakte ega vaidlustada vaatluse aluseks oleva korralduse faktilist ja õiguslikku põhjendatust. Kui vaadeldaval territooriumil tegutseb mitu isikut, siis viiakse vaatlus läbi kõigi nende isikute osas ning kõigile neile peavad olema tagatud

§-s 72 nimetatud garantiid. Vaatluste õigusvastasuse tõttu on nende käigus kogutud tõendid samuti õigusvastased ja lubamatud, mistõttu tuleb kaebuse läbivaatamisel maksuotsuse õiguspärasust ja otstarbekust kontrollida neid tõendeid arvestamata.

  1. märtsi
  2. a vaatluse kohta on ametnikud andnud seletusi vaatluse toimumisest mitu kuud hiljem, so
  3. juulil
  4. a ja
  5. juulil
  6. a. Vaatluse läbiviimise ajal maksuhalduril turbabriketi osas huvi puudus ja Raie Ekspert OÜ esindajatelt selle kohta informatsiooni ei küsitud. Vaatluse käigus kogutud info hilisem täpsustamine on

§ 72kohaselt välistatud.

Maksuotsuse aluseks on muuhulgas kolmandate isikute suuliste seletuste protokollid, mille kohaselt maksuhalduri ametnikud on üksteiselt menetluse käigus seletusi võtnud. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 4. PMTK vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) Isegi kui P. Põldsaar suuliste seletuste andmisel ei teadnud, kui palju koguseliselt turbabriketti soetati, pidi ta juhatuse liikmena äriühingu töökorraldusest ning kauba tellimise tingimustest üldplaanis teadlik olema. P. Põldsaare intervjuu on

§ 59lg 1 kohaselt maksumenetluses tõendiks ja seda hinnati koos teiste tõenditega.

Kuna turbabriketti ladustati A. Ööbiku seletuse kohaselt alati Vaidasool (Lauda tee 4, Vaidasoo küla, Harjumaa), siis pidanuks ladustatud turbabrikett olema nähtav ka

  1. märtsi
  2. a ja
  3. märtsi
  4. a vaatluste ajal. Laoarvestuse kohaselt pidanuks
  5. a märtsis olema nimetatud aadressil ladustatud 135 tonni turbabriketti ning sellises koguses briketi olemasolu ei saanud vaatlust läbi viinud ametnikele märkamatuks jääda. Vaatluste käigus tehtud fotodelt nähtub, et erinevates kohtades on ladustatud suurel hulgal puitu ja küttepuid, kuid kuskil ei ole näha ladustatud turbabriketti. Kui kaebuse esitaja ei oleks kontrolliperioodil varjatult turbabriketi müügiga tegelenud, puudunuks P. Põldsaare seletustele tuginedes vajadus turbabriketti AS-st Tootsi Turvas juurde soetada. Kuivõrd turbabriketi müük on kütteperioodil suurem või vähemalt sama suur kui kütteperioodi välisel ajal, siis ei ole usutav kaebuse esitaja seisukoht, et kontrolliperioodil oli huvi turbabriketi vastu väike, kuid kontrolliperioodile järgneval ja ülejärgneval kuul märgatavalt suurem. Asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates on selge, et P. Põldsaare intervjuu illustreerib toonast suurt nõudlust turbabriketi järele ning kinnitab vastustaja järeldusi varjatud turbabriketi müügi kohta; 2) Kaebuse esitaja väited müügikõlbmatuks muutunud briketi omatarbeks kütmiseks kasutamise kohta ei vasta tõele. Isegi juhul, kui küttekeha paiknes lisaks soojakule ka töökojas, ei ole usutav, et kaebuse esitaja kasutas 2009/
  6. a talve jooksul nende kütmiseks umbes 20 tonni turbabriketti. Kuivõrd 2009/
  7. a sügis- ja talvekuudel puudusid kaebuse esitajal töötajad ning seetõttu ilmselt ka aktiivne tootmine, puudus vajadus ja mõte soojakut ja töökoda regulaarselt kütta; 3) Kaebusele lisatud kassa sissetuleku orderid, pearaamatu väljatrükk ja käibemaksudeklaratsioonid ei tõenda kaebuse esitaja väiteid, et turbabriketid müüdi kontrolliperioodile järgneval ajal. Kassa sissetuleku orderitest nähtub üksnes, et kaebuse esitaja kassasse on turbabriketi müügist rahalisi vahendeid laekunud. Olukorras, kus teised 3

(9)asjas kogutud tõendid kinnitavad, et kaebuse esitaja on turbabriketi müünud kontrolliperioodil, ei kinnita sularaha sissemakse kviitungid, et turbabrikett müüdi hiljem. Pearaamatu väljavõttest nähtuvalt on kaebuse esitaja AS-st Tootsi Turvas ostnud kaupa ka pärast
  1. a jaanuari, mistõttu on usutav, et kontrolliperioodile järgneval perioodil müüdi turbabriketti, mis oli ostetud pärast kontrollitavat perioodi. Käibedeklaratsioonidelt nähtub kaebuse esitaja kontrolliperioodi järgne käive, kuid ei nähtu, kas käive on tekkinud kontrolliperioodi jooksul või selle järgselt soetatud turbabriketi müügist. Maksuotsusega juurdemääratud varjatud käibe osas, mille kaebuse esitaja deklareeris müügitulu varjamise ilmnemisel maksude juurdemääramise vältimise eesmärgil kontrollivälisel perioodil, on äriühingul õigus esitada parandusdeklaratsioonid; 4) Maksuhalduril on õigus kasutada ühe kontrollimenetluse raames kogutud tõendeid ka teises kontrollimenetluses. Kuna Põhja-Eesti Küttepuu OÜ juriidiline aadress ja kaebuse esitaja tegevuskoha aadress kontrolliperioodil kattusid, kasutati Põhja-Eesti Küttepuu OÜ kontrollimenetluse raames ja vaatluse käigus kogutud tõendeid ka kaebuse esitaja kontrollimenetluses ja maksukohustuse kindlakstegemisel. Kuna
  2. märtsi
  3. a ja
  4. märtsi
  5. a vaatlused viidi läbi Põhja-Eesti Küttepuu OÜ osas, siis laienesid

§ 72lgs 3 sätestatud õigused Põhja-Eesti Küttepuu OÜ-le, mitte kaebuse esitajale.

  1. märtsil
  2. a läbi viidud vaatlusest on Põhja-Eesti Küttepuu OÜ-le

§ 72lg 3 kohaselt ette teatatud ja äriühingule on esitatud kirjalik korraldus.

Et mitte ohustada vaatluse eesmärki ja tuginedes

§ 72lg 3 teisele lausele, ei teatanud vastustaja Põhja-Eesti Küttepuu OÜ-le 31.

märtsil

  1. a toimunud vaatluse läbiviimisest ette. Põhja-Eesti Küttepuu OÜ-le ei ole esitatud
  2. märtsi
  3. a vaatluse põhjendamiseks kirjalikku korraldust ning hoolimata

§ 72

lg-s 3 sätestatud õigusele ei ole vastustajalt tagantjärele nõutud vaatluse kirjalikku põhjendamist.

§ 72

lg 4 teise lause kohaselt vaatluse käik ja vaatlusega seotud asjaolud protokollitakse, kuid seadus ei täpsusta, millise aja jooksul tuleb vaatluse protokoll koostada.

§ 72lg 4 ei välista otseselt vaatluse käigus kogutud info hilisemat täpsustamist.

Revidentide V. Kivi, T. Starkopfi ja M. Mauruse poolt antud seletused on sisuliselt

  1. märtsil
  2. a vaatluse protokolli täiendused. Kuigi revidendid on vaatluse protokolli täiendused ekslikult vormistanud kolmandate isikute seletustena, ei anna see alust maksuotsuse tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Raie Ekspert OÜ vaidlustab maksuotsust üksnes turbabriketi varjatud müüki puudutava käibe- ja tulumaksukohustuse osas (vt II kd, tl 45). Raie Ekspert OÜ leiab kaebuses, et maksuhaldur on andnud P. Põldsaare seletustele ebaõige hinnangu. Kaebuse esitaja selgitab, et vaidlusalune ca 102 tonni turbabriketti oli ladustatud Lauda tee 4 territooriumile Multilift konteineritesse. 20 tonni müügiks kõlbmatut turbabriketti kasutas kaebaja 2009/
  4. a sügise ja talve jooksul Lauda tee 4 asuva soojaku ja töökoja kütmiseks. Kaebaja müüs turbabriketi pärast kontrollperioodi veebruaris ja märtsis
  5. Müügist laekunud raha on kaebaja majandussfääri tagasi jõudnud. Samuti heidab kaebaja maksuhaldurile ette vaatluste läbiviimise nõuete rikkumist. Kohus kontrollib maksuotsuse õiguspärasust neist kaebuse väidetest lähtuvalt.
  6. Kaebaja selgituse kohaselt mahub 102 tonni turbabriketti umbes viide Multilift konteinerisse ning need turbabriketti sisaldavad konteinerid paiknesid nii kontrollperioodil kui
  7. ja
  8. märtsi
  9. a vaatluste ajal Lauda tee 4 territooriumil (II kd, tl 44). Vaatluste käigus tehtud fotodelt on näha ainult kahte punast Multilift konteinerit, millest üks on vähemalt pooleldi tühi ja teise sisu foto ei kajasta, ning üheltki fotolt ei paista, et turbabriketti oleks ladustatud ilma konteinerita (vt fotod I kd, tl 151-188).On siiski võimalik, et vaatluse käigus tehtud fotod ei 4

(9)hõlma kogu Lauda tee 4 territooriumi, seega ei saa pelgalt turbabriketi fotodelt puudumisest järeldada, et konteinereid või turbabriketti vaatluse ajal Lauda tee 4 ei olnud. Samas ei ole ka kaebaja esitanud kohtule ühtki otsest tõendit selle kohta, et turbabrikett oli nimetatud ajal tõepoolest Lauda tee 4 territooriumil. Seetõttu tuleb täiendavalt hinnata ka muid poolte väiteid ja kogutud tõendeid.
  1. Kohus märgib esiteks, et kui ca 102 tonni turbabriketti paiknes vaatluste teostamise ajal, s.o
  2. ja
  3. märtsil 2010 tõepoolest Lauda tee 4 territooriumil Multilift konteinerites, ei ole mõistetav, kuidas sai kaebaja seda turbabriketti samal ajal kasutada 2009/
  4. a sügise ja talve jooksul Lauda tee 4 asuvate hoonete kütmiseks ning
  5. a veebruaris ja märtsis ära müüa. Kaebaja ei ole sellele vastuolule mõistlikku selgitust andnud.
  6. Kuigi Raie Ekspert OÜ juhatuse liige P. Põldsaar ja osanik A. Ööbik väitsid, et turbabriketti ladustati Vaidasool (st Lauda tee 4 territooriumil), ei osanud või soovinud kumbki maksuhaldurile öelda, kus turbabrikett täpsemalt paiknes ja kas selle hoidmiseks oli mingi kindel koht. A. Ööbik vastas maksuhaldurile
  7. septembri
  8. a seletuses, et „kindlat ruumi turvase ladustamiseks ei ole, nad on alati igal pool olnud /…/ Mingit süsteemi kauba ladustamisel ei olnud /…/ Ma arvan, et hoonetes ja õues Vaidasool. Turbabrikett seisis õues taganurgas ja mõlemas hoones“ (I kd, tl 232). Seega esialgu oli A. Ööbik seisukohal, et turbabriketti ladustati nii õues kui kahes hoones ja kauba ladustamine oli süsteemitu. Kontrollaktile esitatud eriarvamuses väitis kaebaja, et turbabrikett asus Lauda tee 4 paiknevates Multilift konteinerites, kuid ei täpsustanud ka siis nende täpsemat asukohta. Kohus leiab, et kaebaja ei andnud maksumenetluses selliseid selgitusi, mille paikapidavust oleks maksuhaldur saanud vajadusel üle kontrollida. Näiteks oleks täpsemate seletuste alusel saanud Lauda tee 4 täiendava vaatluse kaudu kindlaks teha, millises territooriumi või hoonete osad on jäänud fotodele jäädvustamata, kas kaebaja väidetud asukoht on autoga ja talvel suure lumega juurdepääsetav ja seetõttu konteinerite sinna paigutamine eluliselt usutav jne. Kohtuistungi ajaks oli A. Ööbikule meenunud, et konteinerid turbabriketiga asusid selle lauda taga, mida vaatluse käigus ei pildistatud (II kd, tl 44-45), kuid kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mille alusel saaks nende väidete paikapidavust kontrollida. Kaebaja väitis kohtuistungil ka seda, et kui konteinereid läks vaja, tõsteti turbabrikett sealt välja ja pandi hoonesse (II kd, tl 45), kuid ei täpsustanud, millises fotole jäädvustamata hoones või selle osas konteineritest väljavõetud turbabriketti hoiti. Selgusetu on ka see, kui palju turbabriketti asus vaatluste ajal lisaks hoonetes paiknevale briketile endiselt viies konteineris.
  9. P. Põldsaar väitis maksuhaldurile
  10. augusti
  11. a seletuses, et turbabriketi ostuga tegeles rohkem A. Ööbik, kuid turbabriketi müügiga tegelesid mõlemad (I kd, tl 241). Seda kinnitas
  12. septembri
  13. a seletuses ka A. Ööbik (I kd, tl 232). Vastuseks maksuhalduri küsimusele, kui palju turbabriketti kontrolliperioodil osteti ja müüdi, selgitas P. Põldsaar, et turbabriketti ei saanud AS-ist Tootsi Turvas tehase remondi tõttu kogu aeg osta, kuid kaebaja oleks suutnud kogu briketi maha müüa; kui eelmine koorem oli maha müüdud ja otsustati briketti juurde osta, osteti seda AS-ist Tootsi Turvas. Kontrollperioodil osteti P. Põldsaare hinnangu kohaselt 90100 tonni turbabriketti (I kd, tl 242). Seega võib neist P. Põldsaare seletustest järeldada, et briketi mahamüümisega kontrolliperioodil probleeme ei olnud ja briketti osteti juurde, kui eelmine kogus oli otsakorral. Need P. Põldsaare seletused on vastuolus A. Ööbiku
  14. septembri
  15. a seletusega, et kontrollperioodil osteti ca 100 tonni turbabriketti, kuid maha müüdi ca 10 tonni ning ülejäänu seisis laos (I kd, tl 232). Alles siis, kui maksuhaldur selgitas, et äriühingu dokumentide kohaselt on müüdud üksnes 17-18 tonni, vastas P. Põldsaar, et ta ei mäleta seda ja ilmselt jäi osa briketti lattu ning et ta ei oska öelda, millal brikett maha müüdi (I kd, tl 242). 5
(9)
  1. Kaebuse esitaja väide, et P. Põldsaar ei osanud anda üksikasjalikke ütlusi turbabriketi ostmise ja müümise kohta, sest peamiselt tegeles sellega A. Ööbik, ei ole asjakohane. Maksuhaldur on P. Põldsaare ütlustega seonduvat käsitlenud maksuotsuse lk 3-4 ning õigesti leidnud, et P. Põldsaar pidi turbabriketi ostu ja müügiga vähemalt üldjoontes kursis olema. P. Põldsaar oli oma seletuse kohaselt vähemalt korra käinud ise Tootsi Turvase tehases; teadis tehase remondist ja asjaolust, et sel ajal tehas turvast ei müünud; oskas öelda, et turvast osteti juurde pärast seda, kui eelmine koorem oli maha müüdud; teadis turbabriketi müügihindu. Kohus ei pea ka usutavaks, et P. Põldsaarel oli võimalik turbabriketi müügiga tegeleda, kui tal polnud mingit ülevaadet, kui palju oli äriühingul konkreetsel perioodil briketti, mida sai klientidele edasi müüa. A. Ööbiku seletuse kohaselt transportisid turbabriketti klientidele nii tema kui P. Põldsaar (I kd, tl 232). Seega oleks P. Põldsaar ilmselgelt pidanud teadma ka seda, kus turbabriketti täpselt ladustati, st kust tuli turbabriketti klientidele viimiseks võtta. Lisaks nähtub P. Põldsaare
  2. mai
  3. a seletusest, et Raie Ekspert OÜ ja samas kohas tegutseva OÜ Põhja-Eesti Küttepuu töötajad tegid äriühingute kaupadel vahet, sest hunnikud olid erinevad ning P. Põldsaar selgitas töötajatele, millisest hunnikust tuleb kaupa võtta. Ka see näitab, et P. Põldsaar pidi Lauda tee 4 territooriumile ladustatud mõlema äriühingu kaupu ja nende asukohti piisavalt hästi tundma, sest oskas seda vajadusel teistele töötajatele selgitada. Kohus märgib täiendavalt, et maksuhaldur ei ole maksuotsust rajanud üksnes P. Põldsaare ütlustele, vaid toonud õigesti välja vastuolud Raie Ekspert OÜ esindajate seletustes.
  4. Kaebuse esitaja leiab, et P. Põldsaare poolt Eesti Rahvusringhäälingule
  5. jaanuaril 2010 antud intervjuu, milles P. Põldsaar väitis muuhulgas, et „Tootsist saadud kümme tonni turbabriketti saab otsa poole päevaga“, on tavapärane turundusvõte, millele ei saa rajada kaebaja maksukohustust. Kohus leiab, et maksuhaldur ei ole maksuotsust rajanud üksnes P. Põldsaare intervjuule ja sellel tõendil ei ole kaebaja maksukohustuse seisukohalt ka määravat tähtsust. Kohus märgib siiski, et P. Põldsaare intervjuu näol ei ole tegemist lubamatu tõendiga.

§ 59

lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

  1. Maksuhalduri selgituse kohaselt oli vaatluste ajendiks OÜ Põhja-Eesti Küttepuu töötajatele nn ümbrikupalga maksmise kohta teabe saamine, kuid ümbrikupalga maksmisega kaasneb reeglina ka käibe varjamine (sellest saadakse vahendeid ümbrikupalga maksmiseks), seetõttu pildistatakse taoliste vaatluste käigus alati kõiki võimalikke objekte (II kd, tl 45). Kohus möönab, et kuigi fotod ei pruugi katta kogu Lauda tee 4 territooriumi, on maksuhaldur pildistanud erinevate nurkade alt nii õues nähaolevaid objekte (hooned, küttepuud, sõidukid jne) kui siseruume. Seetõttu on usutav, et kui Lauda tee 4 territooriumil oleks vaatluste ajal olnud vähemalt 5 turbabriketiga täidetud konteinerit (maksuhalduri arvestuse kohaselt oleks pidanud turbabriketti olema veelgi enam – kokku 135 t) ning osa turbabriketti oli ladustatud ka hoonetes, oleks see maksuhalduri tähelepanu köitnud. Ei ole kuigi tõenäoline, et turbabriketi olemasolu jäi maksuhaldurile märkamatuks mõlema vaatluse ajal, eriti arvestades A. Ööbiku väiteid, et turbabriketi ladustamiseks ei olnud kindlat kohta, vaid seda hoiti „igal pool“, nii õues kui hoonetes. Eeltoodut arvestades ei veena Raie Ekspert OÜ palja- ja üldsõnalised väited kohut, et turbabrikett asus kaebaja väidetud perioodil Lauda tee 4 territooriumil.
  2. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et vaatluste käigus kogutud tõendid on lubamatud põhjusel, et nende kogumisel on oluliselt rikutud

§ 72

lg 3 nõudeid.

§ 72lg-st 3 6

(9)tuleneb, et kui tegemist pole kiireloomulise juhuga, tuleb vaatluse läbiviimisest ette teatada ning vaatluse läbiviimisel tuleb maksukohustuslasele esitada kirjalik korraldus, kuhu on märgitud vaatluse eesmärk. Praegusel juhul ei viidud aga vaatlusi läbi Raie Ekspert OÜ suhtes, sest sel ajal kaebaja suhtes veel maksumenetlust ei toimunud, vaid samal aadressil tegutseva OÜ Põhja-Eesti Küttepuu suhtes ning viimati nimetatud isiku suhtes alustatud maksumenetluse käigus. Võimalikud menetluslikud rikkumised (nt etteteatamiskohustuse mittenõuetekohane täitmine) OÜ Põhja-Eesti Küttepuu majandustegevuse koha vaatlemisel puudutavad seetõttu samuti nimetatud äriühingut, mitte kaebuse esitajat. Kaebajal ei saa eeldatavalt olla põhjendatud huvi teise äriühingu suhtes toimunud vaatluse eesmärkide ja sisu teadasaamiseks. Teise maksukohustuslase suhtes läbiviidud vaatluse tulemusel saadud tõendi kasutamine ei ole

§ 59lg 1 kohaselt keelatud.

Kuna kaebaja majandustegevuse koht kattus OÜ Põhja-Eesti Küttepuu majandustegevuse kohaga, võis vaatluse läbiviimine teoreetiliselt küll kaebaja õigusi riivata (nt põhiseaduse § 33 sätestatud valduse puutumatust), kuid sellisele rikkumisele ei ole kaebaja tuginenud maksumenetluses ega tugine ka kohtumenetluses. Kohus märgib siiski, et kui maksuhaldurile on teada, et samas tegutsemiskohas tegutseb mitu äriühingut, oleks hea halduse põhimõttega kooskõlas teavitada vaatluse läbiviimisest ka neid äriühinguid, kelle õigusi võib vaatluse läbiviimine riivata. Asjaolu, et maksuhaldur seda praeguses menetluses ei teinud, ei muuta vaatluse käigus kogutud tõendeid siiski lubamatuks ega too kaasa maksuotsuse tühistamist.

  1. Kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et 20 tonni müügiks kõlbmatu turbabriketi kohta tehti mahakandmisaktid ja ilmselt ka saatelehed, kuid möönis, et ühtki raamatupidamisdokumenti ei ole maksuhaldurile ega kohtule selle kohta esitatud (II kd, tl 44). Seega on kaebaja väide, et kasutas 20 tonni turbabriketti Lauda tee 4 asuvate hoonete kütmiseks, tõendamata. Kaebaja kohtuistungil esitatud vastuväide, et neid tõendeid ei ole temalt küsitud, on ainetu. Nii maksu-, vaide- kui kohtumenetluses on vaieldud turbabriketi varjatud müügi üle ning maksuhaldur on olnud järjekindlalt seisukohal, et turbabriketi ärakütmine ei ole tõendatud. Seetõttu ei saanud tõendite esitamise kohustus jääda kaebajale arusaamatuks. Kaebaja esindajate väited 20 tonni turbabriketi ärakütmise kohta on ka vastuolulised. A. Ööbik väitis kohtuistungil, et tema ja P. Põldsaar töötasid iga päev Lauda tee 4 territooriumil ning ruumide kütmine oli selle tõttu vältimatult vajalik (II kd, tl 44). See on vastuolus P. Põldsaare
  2. augustil 2010 antud seletusega, mille kohaselt kontrollitaval perioodil tööd eriti polnud, P. Põldsaar iga päev tööl ei käinud ning viibis kontrolliperioodil vahepeal ka välismaal (I kd, tl 241). Vaidlust pole selles, et
  3. a oktoobrist kuni kontrollperioodi lõpuni kaebuse esitajal töötajaid ei olnud (töötajatele tehtud väljamakseid ei ole deklareeritud). Kaebaja ei ole andnud mõistlikke selgitusi, millist tööd A. Ööbik ja P. Põldsaar kahekesi Lauda tee 4 väidetavalt tegid, mille tõttu oli kogu sügise ja talve jooksul vaja iga päev kütta mõlemat hoonet, kas hooneid köeti päevad läbi jms. Lisaks on kaebaja märkinud, et kütteks kasutati lisaks turbabriketile ka omatoodetud puidujääke (I kd, tl 5 ja II kd, tl 44). Seetõttu ei ole kohtul võimalik anda hinnangut isegi sellele, kas kütmise vajadust ja muu küttematerjali kasutamise proportsiooni arvestades on 20 tonni turbabriketi kasutamine Lauda tee 4 hoonete kütmiseks 2009/
  4. a sügise ja talve jooksul üldse eluliselt usutav.
  5. Raie Ekspert esitas maksuhaldurile
  6. septembril 2010 kontrolliperioodi järgse müügi kinnituseks kassa sissetuleku orderid, pearaamatu väljatrüki ja käibemaksudeklaratsioonid ning leiab, et see kinnitab vaidlusaluse turbabriketi müümist veebruaris ja märtsis
  7. Kohus märgib, et need dokumendid üksi ei tõenda, et tegemist oli nimelt vaidlusaluse turbabriketi müügiga, sest kaebaja on turbabriketti soetanud ka kontrolliperioodi järgselt. Kohus kordab, et kui turbabrikett müüdi maha tõepoolest
  8. a veebruaris ja märtsis, pole mõistetav, kuidas sai see brikett olla
  9. ja
  10. märtsil
  11. a toimunud vaatluste ajal endiselt Lauda tee 4 7

(9)asuvates Multilift konteinerites, nagu kaebaja on väitnud. Kaebaja vastuolulised selgitused vähendavad oluliselt nimetatud raamatupidamisdokumentide usaldusväärsust. Kaebaja väidete ja tõendite usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et kaebaja muutis
  1. a veebruari ja märtsi käibedeklaratsioone vahetult enne maksuhaldurile
  2. septembril 2010 tõendite esitamist. Kuni
  3. septembrini 2010 oli kaebaja deklareeritud käive väiksem täpselt turbabriketi arvete võrra (vt maksuotsuse lk 11-12).
  4. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et maksuotsus on turbabriketi müügi varjamise osas piisavalt põhjendatud. Kaebaja raamatupidamisdokumendid ei ole omavahel kooskõlas ning kaebaja esindajate selgitused turbabriketi ostu, müügi ja ladustamise kohta on ebamäärased ja vastuolulised. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses tõendeid, mis lükkaks maksuotsuse järeldused veenvalt ümber. Seetõttu nõustub kohus maksuotsuse järeldusega, et Raie Ekspert OÜ on varjanud kontrollitaval perioodil turbabriketi käivet.
  5. Käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1 sätestab, maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Käibemaksu määramise aluseks olevat hindamismetoodikat ei ole kaebaja otsesõnu vaidlustanud ja seetõttu kohus sellel ka pikemalt ei peatu. Seega tuleb kaebuse esitajal tasuda käibemaksu vastavalt maksuotsuses ja selle lisas toodud arvestusele.
  6. Maksuotsuse kohaselt tuleb Raie Ekspert OÜ varjatud turbabriketi käive ja sellele lisatud käibemaks lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Sellelt tuleb TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tasuda tulumaksu, sest tegemist on väljamaksetega, mille kohta kaebajal puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid. Kaebaja arvates on tegemist topeltmaksustamisega, sest turbabriketi müügist saadud vahendid on pärast kontrolliperioodi lõppu äriühingu majandussfääri tagasi jõudnud. Kaebaja tugineb kohtu arusaamise kohaselt TuMS § 54 lg-le 6, mis sätestab muuhulgas, et kui langevad ära § 51 lg 2 p-des 3-5 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvestus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Kohus nõustub kaebajaga, et kui turbabriketi müügist saadud vahendid on tõepoolest kaebaja majandussfääri tagasi jõudnud, on tal õigus oma maksuarvestust korrigeerida ja taotleda tulumaksu tagastamist. Kohus on aga eespool selgitanud, miks kaebaja väited ja tõendid selle kohta, et turbabrikett müüdi tegelikult veebruaris ja märtsis 2010, ei ole usaldusväärsed. Kaebuse esitaja saab maksuotsuse sundtäitmise vältimiseks esitada maksuhaldurile täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse turbabriketi müügist saadud raha on äriühingu majandussfääri tagasi jõudnud, kuid pärast maksuotsuse kättetoimetamist esitatud tõendid kontrolliperioodist hilisemate perioodide kohta ei saa maksuotsuse õiguspärasust mõjutada ega olla maksuotsuse tühistamise aluseks. Vastustaja märgib õigesti, et kontrolliperioodist 8
(9)hilisemasse perioodi deklareeritud käibe osas võib kaebaja esitada vajadusel ka parandusdeklaratsioonid.
  1. Kõike eespool toodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud maksuotsus on lõppjäreldustes õige ja selle tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
  2. HKMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda. Monika Laatsit 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.