3-11-2382/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2382 Haldusasi R.U. kaebus Rae Vallavolikogu kohustamiseks vaadata läbi R.U. vaie Rae Vallavolikogu 09.08.2011 otsuse nr 252 „Jüri alevikus Võsa tn 26a, Jüripõllu, Jürimetsa ja Võsa tn 15a maaüksuste munitsipaalomandisse taotlemine“ tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON
3. Jätta R.U. kaebus läbi vaatamata halduskohtusse pöördumise õiguse ilmselge puudumise tõttu.
4. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele e-posti teel. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates kohtumääruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluskäik
5. 07.10.2011 saabus Tallinna Halduskohtule R.U. kaebus Rae Vallavolikogu kohustamiseks vaadata läbi R.U. vaie Rae Vallavolikogu 09.08.2011 otsuse nr 252 „Jüri alevikus Võsa tn 26a, Jüripõllu, Jürimetsa ja Võsa tn 15a maaüksuste munitsipaalomandisse taotlemine“ tühistamiseks. Kaebuse esitaja leidis, et vastustaja on vaide läbivaatamata jätmisega ja selle tagastamisega rikkunud haldusmenetluse sätteid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 78 kohaselt tuleb haldusorganil olukorras, kus vaie ei vasta HMS § 76 sätestatud nõuetele, aidata isikut puuduste kõrvaldamisel või anda isikule 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vaide tagastamise kirjas oli vastustaja viidanud vaides esinevatele puudustele, kuid ei olnud andnud vaide esitajale võimalust puuduste kõrvaldamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ka jõudis vastustaja vaiet sisuliselt menetlemata järeldusele, et kaebuse esitajal puudub vaide esitamise õigus.
6. Tallinna Halduskohtu 26.10.2011 kohtumäärusega jättis kohus R.U. kaebuse käiguta selleks, et kaebuse esitaja selgitaks täiendavalt, milliseid tema õigusi on vaide tagastamisega rikutud. 1 Kuivõrd HKMS ei võimalda isikute esindatust üheaegselt nii kaebaja kui vastustaja poolel, pidi kaebuse esitaja selgitama, kas ta osales vallavolikogus vaidega vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel või mitte ning pidi võimalusel esitama ka otsuse hääletuse ja enda vallavolikogu liikmeks oleku kohta tõendid. Ühtlasi pidi kaebuse esitaja põhjendama, kuidas rikub vaidemenetluses vaidlustatud otsus kaebuse esitaja õigusi sõltumata maa munitsipaalomandisse jätmise menetluse lõpptulemusest.
7. 11.11.2011 seisukohas selgitas kaebuse esitaja, et tema omandis olev kinnistu katastritunnusega nr xxxxxxxxxxxx piirneb vahetult maaga, mida munitsipaalomandisse taotletakse ning vastustaja on rikkunud tema õigusi sellega, et ei ole selgitanud välja, kas munitsipaalomandisse taotletavatel maadel on võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Juhul, kui kaebuse esitaja omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal, mida taotletakse munitsipaalomandisse, ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, oleks kaebuse esitajal võimalik erastada maad liitmiseks kaebuse esitaja omandis oleva kinnistuga. Kuna nimetatud asjaolu on jäänud välja selgitamata, on otsus vastuolus seadusega ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Nimetatud asjaolu oleks pidanud olema fikseeritud otsuses, kuna sellest sõltub lõppakti andmine. Ühtlasi selgitas kaebuse esitaja, et ta registreeriti Rae Valla valimiskomisjoni 22.10.2009 otsusega nr 11 Rae Vallavolikogu liikmeks. Kaebuse esitaja osales Rae Vallavolikogu 09.08.2011 istungil, millel võeti vastu vaidlustatud otsus, kuid hääletamisel ta ei osalenud. Kaebus on esitatud eraisiku õiguste kaitseks ning vaidlustatud otsus rikub kaebuse esitaja õigusi sõltumata maa munitsipaalomandisse jätmise menetluse lõpptulemusest.
8. Tallinna Halduskohtu 14.11.2011 kohtumäärusega võttis kohus menetlusse R.U. kaebuse ning kohustas vastustajat esitama kohtule kirjaliku seisukoha koos asjakohaste tõenditega.
9. 02.12.2011 kohtule saabunud seisukohas palus Rae Vallavolikogu tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, kuidas tema poolt vastustajale etteheidetud asjaolud rikuvad konkreetselt tema subjektiivseid õigusi. Kuivõrd kaebaja õigusi ei saa rikkuda ainuüksi asjaolu, et tema naaberkinnisasjal on algatatud maa munitsipaalomandisse taotlemise menetlus, jättis vastustaja õigesti kaebaja vaide läbivaatamata. Ka ei olnud Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise korras“ sätestatud menetluskorra kohaselt kohalikul omavalitsusel vastava menetluse algatamise etapis iseenesest kohustust võtta menetlustoimingus kirjalikku seisukohta munitsipaalomandisse taotletava maa iseseisva kinnisasjana kasutatavuse suhtes. Ka kuuluvad otsustamisel tähtsust omavad asjaolud vastavalt Maa munitsipaalomandisse andmise korra § 7 lõikele 1 hindamisele ja kontrollimisele asjas lõplikku otsust tegeva haldusorgani poolt. Asja otsustav haldusorgan hindab sisuliselt taotluse vastavust MaaRS asjakohastele sätetele. Kohalik omavalitsus ei saa munitsipaalomandisse taotlemise menetlust algatades teha ise otsustaja jaoks ette siduvalt kindlaks asjas olulisi asjaolusid, mistõttu on väär kaebaja väide, et otsus rikub kaebaja õiguseid sõltumata maa munitsipaalomandisse andmise menetluse lõpptulemusest. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, millest lähtudes saaks väita, et maa ei saa kuuluda põhimõtteliselt munitsipaliseerimisele. Ka ei ole kaebaja sellistele asjaoludele viidanud. Vaidlusaluste maaüksuste osas ei ole kaebaja ega muu isik esitanud erastamise ega tagastamise avaldusi ning on selge, et tegemist ei ole selliste maaüksustega, missuguste osas ei saaks moodustada iseseisvalt kasutatavaid kinnisasju. Ka osales kaebaja Rae Vallavolikogu 09.08.2011 istungil ning oli päevakorrapunkti 8 ehk otsuse hääletamise ajal volikogu istungil ning andis „erapooletu hääle“. Kaebaja ei esitanud otsuse menetlemise ega hääletamise ajal volikogus mitte ühtegi asjakohast vastuväidet ega eriarvamust. Kaebaja ei taandanud ennast KOKS § 17 lg 5 alusel hääletamiselt ega vaidlustanud ka Rae valla põhimääruse § 23 lõike 18 kohaselt hääletamistulemusi. Ka ei esitanud kaebaja vaidlusaluse otsuse eelnõule vastuväiteid eelnõu 2 menetlemise ajal Rae Vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjonis, mille liikmeks ta on. Kuna kaebaja osales vaidlusaluse küsimuse arutelul volikogu koosseisus, ei saa ta olla korraga nii vastustaja kui kaebaja koosseisus. Asjaolu, et kaebuses ja vaides toodud seisukohad õigusterikkumise osas erinevad, viitab sellele, et kaebaja õiguste rikkumise väide on ilmselgelt otsitud. Kohtu seisukoht
10. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 23 lg 3 p 1 alusel. HKMS § 23 lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud.
11. Kõigepealt jääb kohus
12. oktoobri 2011 määruses toodud seisukoha juurde, mille kohaselt ei saa vaide tagastamine kaebuse esitaja õigusi rikkuda juhul, kui on ilmselge, et isikul puudus õigus vaiet esitada ehk otsus, mille peale vaie esitati, ei riku ilmselgelt kaebuse esitaja õigusi. Seetõttu analüüsib kohus järgnevalt seda, kas kaebuse esitaja õigusi võiks rikkuda Rae Vallavolikogu
13. augusti
14. a otsus nr. 252 „Jüri alevikus Võsa tn. 26a, Jüripõllu, Jürimetsa ja Võsa tn. 15a maaüksuste munitsipaalomandisse taotlemine“. Riigikohus leidis 06.03.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-94-06, et otsus maa munitsipaalomandisse taotlemiseks ei ole haldusakt, sest sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata haldusvälise isiku õigusi. Haldusväliseid isikuid mõjutava maa munitsipaalomandisse andmise otsuse langetab alles maavanem (või Vabariigi Valitsus – vt Vabariigi Valitsuse
15. juuni
16. a määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ § 2). Samuti ei ole maa munitsipaalomandisse andmise taotluse näol tegemist eelhaldusaktiga, millega tehakse siduvalt kindlaks maa munitsipaalomandisse andmise tingimusi ja asjaolusid, otsuses sisaldub vaid valla tahteavaldus maa munitsipaalomandisse saamiseks (p 8). Riigikohtu seisukoha järgi on maa munitsipaalomandisse taotlemise otsus menetlustoiming maa munitsipaalomandisse andmise menetluses (p 9) ja selle iseseisev vaidlustamine kohtus ei ole reeglina võimalik. Erandina võib menetlustoimingut vaidlustada siis, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane, või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (p 10). Käesoleval juhul peab kaebuse esitaja vaide tagastamist õigusvastaseks põhjusel, et vastustaja oleks pidanud andma talle võimaluse puuduste kõrvaldamiseks või aitama puudusi kõrvaldada. Kaebuse esitaja peab Rae Vallavolikogu 09.08.2011 otsust nr 252 enda õigusi rikkuvaks põhjusel, et Rae Vallavolikogu ei ole otsuse tegemisel selgitanud välja, kas taotletava maa osas on võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ning juhul, kui iseseisvalt kasutatavate kinnisasjade moodustamine ei ole võimalik, tekiks kaebuse esitajal kui piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga.
17. Maareformi seadus (MaaRS) § 22 lg 12 sätestab, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Maa erastamisel käesoleva lõike alusel määratakse erastamishind maa ostueesõigusega erastamisega samadel alustel ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse poolt MaaRS § 22 lg 12 alusel 22.02.2007 vastu võetud määruse nr 50 „Maa erastamise kord“ (edaspidi Kord) § 1 kohaselt reguleerib määrus „Maareformi seaduse“ § 22 lõikes 12 sätestatud eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (edaspidi kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa), 3 erastamist liitmiseks piirneva(te) kinnisasja(de)ga, tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele muul „Maareformi seaduses“ sätestatud alusel ning et see maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele. Seega võib vaidlusaluste maatükkide munitsipaalomandisse jätmise lõplik otsus tõepoolest välistada maatükkide liitmise kaebuse esitaja kinnisasjaga ning kaebuse esitaja õigusi rikkuda, kuid seda ei saa teha otsus maa munitsipaalomandisse taotlemiseks. Maa munitsipaalomandisse taotlemise otsusest ei saa veel teha lõplikku järeldust vaidlusaluse maa Rae valla munitsipaalomandisse andmise kohta. Ka on vastustaja õigesti märkinud, et kohalikul omavalitsusel ei ole vastava menetluse algatamise etapis kohustust ega ka seaduslikku alust võtta menetlustoimingus kirjalik seisukoht munitsipaalomandisse taotletava maa iseseisva kinnisasjana kasutatavuse suhtes. Seetõttu on kaebuse esitaja väited olulisest menetlusveast menetluse algstaadiumis ennatlikud. Ka ei ole kaebuse esitaja esitanud asjakohaseid põhjendusi selle kohta, kuidas võiks menetlustoiming tema õigusi rikkuda sõltumata menetluse lõpptulemusest.
18. Ühtlasi ilmneb vastustaja poolt kohtule esitatud tõenditest, et kaebuse esitaja Rae Vallavolikogu liikmena ei taandanud end kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lg 5 alusel hääletamiselt ega esitanud Rae Vallavolikogus 09.08.2011 otsuse nr 252 vastuvõtmise kohta vastuväiteid, vaid jäi otsuse vastuvõtmisel erapooletuks. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et kaebuse esitaja vallavolikogu liikmena otsuse vastuvõtmisel ei osalenud. Vallavolikogu liikme erimeelsused kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kohase täitmise üle tuleb lahendada KOKS-is sätestatud alustel. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal on füüsilise isikuna võimalik oma õigusi kaitsta vaidlustades lõplikku otsust maa munitsipaalomandisse andmise kohta. Seega ei ole kaebuse esitaja õigused vaide tagastamisega ilmselgelt rikutud, kaebus kohtule on esitatud ennatlikult ning tuleb jätta läbivaatamata halduskohtusse pöördumise õiguse ilmselge puudumise tõttu. Kuna kohus jätab kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv HKMS § 84 lg 4 p 3 alusel tagastamisele. Tiina Pappel kohtunik 4