KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2011. a, Tallinn Haldusasja nu

) alusel hüvitatavaks varaliseks kahjuks. Nimetatud asja kohtukulude jaotus on ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega juba lahendatud; 2) asjas puudub kaebajale kahju tekitanud õigusvastane tegu ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada ka põhjuslikku seost või selle puudumist õigusvastase teo ja kahju vahel. Õigusvastane tegu peab olema kahju tekkimise vältimatuks põhjuseks ehk põhjustama kahju vahenditult; 3) nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamine on mitte represseerivateks meetmeteks, vaid vahendiks, mis taastab kahju tekkimisele eelnenud olukorra, milles isik oleks olnud, kui kahju poleks tekkinud. Kaebaja pole kahju kannatanud.
3. Tallinna Halduskohtu
4. märtsi
5. a otsusega jäeti M. Ti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 2

§ 7

lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamisel olulised põhjusliku seose olemasolu teo ja sellega tekitatud kahju vahel ning tingimus, et kahju ei olnud võimalik vältida kannatanu poolsete meetmetega. Tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult; 2) tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei takistanud M. Tile kantud kohtukulude väljamõistmist, kui see menetluskulude jaotust reguleerivate normide järgi olnuks võimalik. Kuivõrd kaebajale ei mõistetud menetluskulusid välja vaid seetõttu, et ta kaotas vaidluse, siis puudub igasugune alus käsitleda ühes kohtumenetluses kantud kohtukulusid vastustaja tekitatud kahjuna. Kui M. Ti arvates hagimenetluses kantud kohtukulude hüvitamata jätmine ei olnud õiguspärane, oleks tulnud M. Til esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule; 3) mis puutub mittevaralise kahju tekkimise võimalusse seoses kodu puutumatuse kui konkreetse õigushüve rikkumisega, siis erinevalt müra ja keskkonnasaaste mõjusfääri sattumisest vastutava isiku kehtestatud norme rikkuva tegevuse tulemina on kaebaja poolt kirjeldatu puhul tegemist eelkõige subjektiivse reaktsiooniga vastustaja heitlikule käitumisele, millele kodu puutumatuse mõiste laiendamine pole põhjendatud. Kaebaja ei ole füüsiliselt kodu kaotanud. Kuivõrd erastamismenetlus jätkub, on kaebajal võimalik saada uuesti ka Pardi tn 6 eluruumide omanikuks; 4) kuna seadusega tagatud õiguse kahju hüvitamisele eesmärgiks on eelkõige kahjustatud isiku seadmine olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle kahju ei oleks tekitatud, siis ei saa taotlejale hüvitist välja mõista ka üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes, nagu kaebaja on soovinud, mõjutamaks linnavalitust enam läbimõeldud käitumisele isikute eluruume puudutavate haldustoimingute tegemisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. MTi apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2011. a otsus tühistada osas, millega kohus jättis välja mõistmata mittevaralise kahju omal äranägemisel, ja uue otsusega kaebus selles osas rahuldada, samuti välja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud. Apellandi põhjendused olid järgmised: 1) kohus on vastustaja väärhaldusele hinnangu andmisel PS § 33 erinevate tõlgendamisvõimaluste puhul eelistanud PS-ga kooskõlas mitteolevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis oleks PS-ga kooskõlas. Samuti ei ole esimese astme kohus vastustaja väärhaldusele hinnangu andmisel eelistanud PS § 33 tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate PS-st tulenevate väärtuste kõige suurem kaitse; 2) kohus oleks pidanud tõlgendama PS § 33 esemelist kaitseala laiemalt ning käsitlema vastustaja väärhaldust kaebuse esitaja kodu puutumatuse rikkumisena PS § 33 mõttes, mis ühtlasi oleks andnud kaebajale õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist kodu puutumatuse rikkumise eest riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses; 3) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluses tekitatud kahju hüvitamisel ei saa kohaldada

§ 7

lõikes 1 sätestatud kohustust kasutada esmaseid õiguskaitsevahendeid, või vähemalt tuleb sellist võimalikkust tunnustada väga piiratult. Seda põhjusel, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse rahuldamata jätmine ja vara tagastamata jätmine selgub lõplikult haldusaktist, millega otsustatakse vara tagastamata jätta (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus nr 3-3-1-50-07 ja Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus nr 3-3-1-39-09); 4) tagastatava vara üürnikel on võimalused omandireformi sisulise kulgemise mõjutamiseks praktiliselt olematud (Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus nr 3-3-1-34-96). Seega oleks põhjendamatu ja vastutustundetu väita, et kaebajal oli võimalik talle tekitatud kahju vältida või kõrvaldada. Seda enam, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine on muu hulgas ka vastustaja kohustuseks, kusjuures õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan (Riigikohtu
7. detsembri
8. a otsus nr 3-31-80-06); 3

§ 9

lg 1 alusel eeldab lisaks kahju tekitamise õigusvastasusele ka põhjuslikku seost haldusorgani õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel. Kui vastustaja oleks enne erastamislepingu sõlmimist kontrollinud ka Vabariigi Valitsuse

1. veebruari
2. a määruse nr 36 “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord” punktis 27 sätestatud nõude täitmist, ei oleks apellandi kodu puutumatust rikutud ning seega talle mittevaralist kahju tekitatud; 7) kaebaja on jätnud võimaliku mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohtu määrata. Mandri-Euroopa õiguskultuuris evib üldtunnustatult omaksvõetud arusaama järgi mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk mitte ainult kompensatoorset, vaid ka tõrjuvat iseloomu. Nii võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise nõue haldusmenetluse raames ületada ühelt poolt avaliku võimu kandja poolt põhjustatud väärhalduse negatiivseid tagajärgi, samuti korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis sellise väärhaldusega kaasneb; 8) kuigi hetkel on kaebaja Pardi 6 korteri nr 2 valdaja, ei ole õiguslikult ega ka emotsionaalselt võrreldavad olukorrad, kus isik kasutab oma kodu kindluses ja teadmises, et ta on saanud selle avaliku võimu poolt kontrollitud ja lõplikult lahendatud asjaoludel ning tal on õigus seda kodu vajadusel ka käsutada, olukorrast, kus tal sellist kindlust, teadmist ja õigust avaliku võimu kandja väärhalduse tõttu enam ei ole; 9) kui ka kohus peaks asuma seisukohale, et vastustaja väärhaldus ei saanud apellandi kodu puutumatust PS § 33 tähenduses rikkuda, palub kaebaja ringkonnakohtul vaagida ja kontrollida, kas selline väärhaldus võiks olla subsumeeritav PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse kaitsealasse ja käsitletav selle põhiõiguse rikkumisena. Halduskohus oleks pidanud analüüsima, kas kaebuses märgitud ja kohtuistungil kinnitust leidnud faktilised asjaolud võivad kodu puutumatuse mitterikkumise korral olla käsitatavad mõne teise kaebuse esitaja põhiõiguse või õiguse rikkumisena. Kuigi halduskohtus kaitstakse kaebuse esitaja väidetavalt rikutud subjektiivseid õigusi, ei tähenda see seda, et juhul, kui halduskohus tuvastab, et kaebuse esitaja väidetavat subjektiivset õigust ei ole rikutud, peaks halduskohus loobuma omal initsiatiivil esmajoones kaebuses toodud faktiliste asjaolude põhjal kontrollimast, kas sellised asjaolud ei võiks olla subsumeeritavad kaebuse esitaja mõne teise subjektiivse õiguse rikkumiseks. Ka hüvitisnõuete õigusliku aluse määramine tähendab nõuete kvalifitseerimist, mis on kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest (Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus nr 3-2-1-85-07); 10) kuigi

omandipõhiõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist otsesõnu ette ei näe, saaks selline kahju kuuluda siiski hüvitamisele PS § 25 alusel. Kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et käesoleval juhul ei saa kahju hüvitada ka PS § 25 alusel, tuleks kontrollida, kas riigivastutuse seaduses regulatsiooni puudumine, mis võimaldaks isikul omandireformi käigus omandireformi kohustatud subjekti poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, on kooskõlas PS-ga. 7. Pärnu Linnavalitsus palub jätta M. Ti apellatsioonkaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) PS § 33 esemelist kaitseala ei saa tõlgendada nii laialt, et see väljub õigusnormi mõttest ja eesmärgist. Kaebaja poolt välja toodud sisemist häiritust oma kodu kasutamisel ei saa käsitleda PS § 33 kaitsealasse kuuluvana; 2) PS § 33 sätestatud kodu puutumatus seisneb elementaarse elukeskkonna ja ruumilise erasfääri kaitses. PS § 33 sisaldab mitte õigust kodule, vaid õigust austusele kodu vastu. Kodu puutumatus saab seega seisneda konkreetses ja otseses teos, millega füüsiliselt tungitakse isiku kodusfääri. Ka õhusõidukite poolt müra tekitamine on konkreetne ja otsene tegevus, mis sekkub kodu puutumatusesse seeläbi, et segab vahetult ja füüsiliselt inimesel oma kodu kasutamast; 4

§ 15

lg 1, mille kohaselt isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Sellise kuriteo toimepanemist maakohtuniku poolt ei ole tuvastatud. 5

§ 15

lõikes 1 sätestatud piirangu eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus.

1. Hoone tagastamine, millega kahju kaebusest nähtuvalt tekitati, oli jõustunud halduskohtu
2. oktoobri
3. a otsuse nr 3-08-635 kohaselt õigusvastane. Küll aga ei saa nimetatud õigusvastane tegu piirata, nagu halduskohus õigesti märkis, kaebaja õigust kodu puutumatusele: kaebaja polnud korralduse andmise ajal eluruumi omanik ning omandiõiguse muutmine vara tagastamise teel ei võtnud kaebajalt ära eluruumis elamise õigust, eluruumi selleks õigustamata isikud ei tunginud ning eluruumi kasutamist ei muudetud ka muul viisil – erinevalt apellandi viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtus lahendatud kohtuasjast, kus õhusõidukite tekitatud müra põhjustas eluruumi kasutamisele ulatuslikke piiranguid – ebamugavamaks. Halduskohtu otsuse põhjendused selles osas on kooskõlas seisukohtadega, mis on väljendatud teoses „Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne“,
4. trükk, 2008, lk
5. Kodu puutumatuse eesmärk on kaitsta inimese elukeskkonda, mis on väljaspool avalikku sfääri, avaliku võimu või teiste isikute lubamatute sekkumiste ja mõjutuste eest. Käesoleval juhul ei ole ühtegi sellist piirangut apellandile seatud.
6. Apellant esitas kohtumenetluses väiteid ka seoses linnavalitsuse viivitamisega vara erastamise või tagastamise otsustamisel. Ringkonnakohus ei pidanud neid väiteid kaebuse aluseks ülalviidatud määruses ning kaebust ei ole hiljem muudetud. Ringkonnakohtu arvates ei saa sellega seoses kohtule ette heita ka selgitamiskohustuse täitmata jätmist, sest linnavalitsuse tegevus pärast eluruumide erastamise lepingute tühisuse tuvastamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist kuni vara tagastamise nõude lahendamiseni ei olnud sedavõrd pikk, et asuda seisukohale, et menetlust ei viidud läbi mõistliku aja jooksul.
7. Ringkonnakohtu arvates ei saa kahju hüvitamise nõuet põhjendada ka omandiõiguse piiranguga.

§ 9

lg 1, mille kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral, seda ei võimalda. Piirang ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka põhiseadusega vastuolus ning apellandi taotlus sätte põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ei ole põhjendatud. Juba maakohtu otsusest, millega tuvastati erastamislepingute tühisus, nähtuvalt ei pidanud maakohus hagi rahuldamata jätmise aluseks omandiõiguse ebaproportsionaalset piirangut. Vara apellandi omandist tagasinõudmist ei saa, nagu ringkonnakohus ülal selgitas, pidada kahju hüvitamise nõude aluseks. Olukorras, kus apellant vara tagastamise otsustamisele eelnevalt ei olnud vara omanik, ei saa asuda seisukohale, et tema omandiõigust oleks piiratud, liiatigi sellisel määral, et õigustada mittevaralise kahju hüvitamist. Arvesse tuleb võtta sedagi, et kaebajal oli võimalik esitada vara tagastamise korralduse tühistamise nõue. Mistahes õigusvastase haldusaktiga tekitatud ebamugavust ei saa pidada piisavaks, et õigustada mittevaralise kahju hüvitamist. 14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb jätta apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata. 6