) § 233 lg-ga 6 antud tähtajaks ei saavutanud kokkulepet maaüksuse kasutusvaldusesse andmiseks ühele taotlejatest. Koeru Vallavolikogu tegi 26.05.2005 otsusega nr 29 Järva maavanemale ettepaneku anda Kääri maaüksus OÜ Järva PM kasutusvaldusesse ja täiendas otsust 25.08.2005 otsusega nr 37 OÜ Järva PM eelistamist puudutava motivatsiooniga. Järva maavanem nõustus 30.11.2006 korraldusega nr 713 Koeru Vallavolikogu ettepanekuga anda Kääri maaüksus OÜ Järva PM kasutusvaldusesse. A. Karon vaidlustas Järva maavanema 30.11.2006 korralduse halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 15.03.2007 otsusega nr 3-07-68 jäeti A. Karoni kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2007 otsusega nr 3-07-68 tühistati Järva maavanema 30.11.2006 korraldus ja Järva maavanemale tehti ettekirjutus saata Koeru Vallavolikogu ettepanek Kääri maaüksuse kasutusvaldusega koormamise kohta OÜ Järva PM kasuks volikogule tagasi uueks arutamiseks. Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebusi ringkonnakohtu otsuse peale menetlusse.
OÜ Järva PM suudab eelduslikult paremini tagada, et maaüksus oleks võimalikult pikka aega (kogu lepinguperioodi jooksul) ning võimalikult suures ulatuses sihtotstarbeliselt ja efektiivselt kasutuses. Maaüksuse andmisel OÜ Järva PM kasutusvaldusesse ei esineks olulist muutust osaühingu põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maa suuruses; OÜ Järva PM kasutas ka otsuse tegemise ajal sama maatükki ning on suutnud seda mitme aasta vältel sihtotstarbeliselt ja efektiivselt kasutada. Seevastu maaüksuse andmisel FIE Ahti Karon kasutusvaldusesse suureneks tema poolt põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatav maa märgatavalt, mis tähendaks ilmselt senise tootmise ümberkorraldamist. Kuna OÜ Järva PM maksuvõla kohta on sõlmitud ajatatud maksegraafik, mida ta on nõuetekohaselt täitnud, loeti, et OÜ-l Järva PM maksuvõlg puudub.
sätete alusel.
kohaselt kinnitab üldjuhul põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja vallavolikogu. Juhul, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel 2
Seega teeb vallavolikogu ettepaneku (menetlustoimingu) ja lõpliku haldusakti selles menetluses annab maavanem. Kääri maaüksuse kasutusvaldusesse andmise menetlus oli jõudnud etappi, kus vallavolikogu oli teinud maavanemale ettepaneku ning maavanemal oli kohustus otsustada, kas sellega nõustuda ja anda Kääri maaüksus OÜ Järva PM kasutusse või mitte nõustuda ja saata ettepanek volikogule tagasi uueks arutamiseks. Kuigi Koeru Vallavolikogu tegi juba 30.09.2010 maavanemale ettepaneku, ei ole maavanem Kääri maaüksuse kasutusvaldusesse andmise asjas lõplikku haldusakti andnud. Puuduvad seaduslikud alused haldusakti andmisega viivitada ja menetlust mitte lõpuni viia. Menetluse lõpule viimata jätmist ja haldusakti andmata jätmist ei saa põhjendada maavanema poolt alustatud järelevalvemenetlusega, sest nimetatud järelevalvemenetlus on ebaseaduslik ja maavanemal puudub selleks pädevus. Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsus ei ole vastuolus
See säte reguleerib olukorda, kus vallavolikogu saab ise kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitada. Kääri maaüksuse puhul otsustab maa kasutusvaldusesse saaja maavanem vallavolikogu ettepanekul.
ei sätesta tähtaega maavanemale haldusakti andmiseks ega vallavolikogule ettepaneku tegemiseks.
lg-s 51 sätestatud tähtaeg ei ole õigust lõpetav ja selle ületamisel ei kaota vallavolikogu õigust vastu võtta otsust maa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise kohta. Tegemist on menetlusliku tähtajaga, mille ületamine võib kaasa tuua pretensioone või nõuded seoses viivitamisega asja lahendamisel, kuid haldusorganil on õigus ja kohustus haldusmenetlus ka pärast
Vastupidine tõlgendus on vastuolus maa- ja omandireformi praktikaga haldusorganile sätestatud tähtaegade kohta. Kääri maaüksuse osas on maa kasutusvaldusesse andmise menetlus kestnud juba 6 aastat. Vallavolikogu hilines 30.09.2010 otsuse tegemisega vaid 8 päeva. Sätte tõlgendus, mille kohaselt kaotaksid taotlejad (sh OÜ Järva PM) võimaluse Kääri maaüksust vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse saada, on selgelt ebaproportsionaalne ja taotlejate õigusi äärmiselt kahjustav. Tähtaja kehtestamisel ei olnud seadusandja eesmärgiks selline õiguste kaotamine, vaid omavalitsuste motiveerimine menetlusi efektiivsemalt ja kiiremalt läbi viia. 6. Vastustaja Järva maavanem leidis, et ta ei saanud Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsust
lg 6 alusel tagasi saata, sest see käsitleb vaid ettepaneku tagasi saatmist uueks arutamiseks. Volikogu poleks saanud seda enam teha, kuna
lg-s 51 sätestatud tähtaeg otsuse vastuvõtmiseks (mitte hiljem kui 3 kuud pärast kohtulahendi jõustumist) oli möödunud. Kuigi tähtaega ületati vaid 8 päevaga, tuleb arvestada, et vaidlused Kääri maaüksuse kasutusvaldusesse andmise üle on kestnud alates 2005. Asjaolusid on korduvalt kontrollitud ja vaidlused on taandunud üksnes otsuse motivatsioonile. Seetõttu ei näinud maavanem ühtegi mõjuvat põhjust, miks kulus volikogul otsuse vastuvõtmiseks enam kui 3 kuud. OÜ Järva PM leiab ekslikult, et
Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord“ § 10 lg 1 järgi on tegemist nimekirja kinnitamisega osade kaupa, vastavalt vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate selgumisele. Määruse § 10 lg-s 5 sätestatud vallavolikogu ettepanek ongi maa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamine osade kaupa. 7. Kolmas isik FIE Ahti Karon palus samuti jätta kaebuse rahuldamata, leides, et maavanem tõlgendas
Ka Maa-amet selgitas 26.01.2011 vastuses A. Karoni taotlusele, et pärast
lg-s 51 sätestatud tähtaja möödumist ei ole vallavolikogul õigust vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise otsust vastu võtta. Samuti ei ole nimetatud õigust ühelgi teisel haldusorganil. Maa kasutusvaldusesse andmise menetluse raames kohaliku omavalitsuse poolt tehtud eeltoimingud ei anna reeglina taotlejale õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa kasutusvaldusesse andmise leping. Viivitus Kääri maaüksuse kasutusvaldusesse andmise menetluses on tekkinud objektiivsetel põhjustel, kuna mõlemad taotlejad on kaebusega kohtusse pöördunud. 3
paragrahvi § 233 lg-ga 51, täiendus jõustus 17.12.2009.
lg 51 järgi vallavolikogu kinnitab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja hiljemalt 01.05.2010. Kui enne 01.05.2010 vastuvõetud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise otsuse on kohus tühistanud või õigusvastaseks tunnistanud, võib vallavolikogu sama põllumajandusmaa suhtes vastu võtta nimekirja kinnitamise otsuse pärast 01.05.2010, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast kohtulahendi jõustumist. Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuses nr 53 viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-39-10 avaldati internetis Riigikohtu kodulehel 21.06.2010.
lg-s 51 sätestatud 3-kuuline tähtaeg hakkas kulgema 22.06.2010 ja lõppes 21.09.2010. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ei olnud vastustajal seaduslikku õigust otsustada ettepaneku tegemist Kääri maaüksuse kasutusvaldusesse saaja kohta. Otsuse tegemisel on vastustaja oluliselt rikkunud menetlusnormi. Maavanemale ettepaneku tegemist tuleb mõista nimekirja kinnitamisena osade kaupa vastavalt vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate selgumisele (Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määruse nr 24 § 10 lg 1). Vallavolikogu põhjendas maavanemale tehtavat ettepanekut anda Kääri maaüksus OÜ Järva PM kasutusvaldusesse ainult äriühingu huvidele ja vajadustele viidates, tuginedes faktiliselt ebaõigele asjaolule ning jättes kõrvale avaliku huvi ja asjakohase analüüsi. Otsuse p 2.2.4 sõnastusest saab järeldada, et enne taotlejate kaalumisele asumist peeti kõige olulisemaks, et tulevane kasutusvaldaja oleks võimeline kasutusvaldusesse antavat maaüksust võimalikult pikka aega ja võimalikult suures ulatuses sihtotstarbeliselt kasutama. Otsuse p-dest 2.2.7 - 2.2.11 nähtub, et mingit (arvutuslikku) analüüsi põllumaade võimalikult efektiivse kasutamise kohta ei ole tehtud ja otsus põhineb oletusel, et OÜ Järva PM, kelle kasutuses oli eelnevalt juba rohkem maad kui kaebajal, kasutab maad eelduslikult efektiivsemalt. Esitatud andmete analüüsimata jätmine ning oletuslikest ja subjektiivsetest eeldustest lähtumine otsuse tegemisel väljendab vastustaja omavoli ehk olulist diskretsiooniviga. Otsuse p-s 2.2.8 toodud põhjendus ei arvesta avaliku huviga. Arvamus, et OÜ-d Järva PM tuleks eelistada seetõttu, et Kääri maaüksuse andmisega osaühingu kasutusvaldusesse ei kaasneks mingeid muutusi, on subjektiivne ja ebaõige. Isegi, kui kaebajal tekiks vajadus täiendavate abiliste palkamiseks, mõjuks see positiivselt Koeru valla tööhõivele. Otsuse p 2.2.9 etteheide, et kaebaja ei ole läbi analüüsinud maatüki kasutamise tegevuskava, on oletuslik ja otsitud. Kaebaja vastas vastustaja 03.09.2010 kirjale 13.09.2010 ega leia, et oleks selles midagi varjanud või ebaõigeid andmeid esitanud. Kaebaja peab igati normaalseks, et kasutusvaldusesse taotletavat maatükki suudetakse harida omavahendite arvel, sest vastasel juhul puuduks mõte esitada taotlust maa kasutusvaldusesse saamiseks. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks võrrelnud kaebaja poolt kasutatava maa suurust ja käivet kolmanda isiku kasutuses oleva maa suuruse ja käibega. Kaalutlusotsuse põhjendamine oletuslike asjaoludega on ebaõige ja õigusvastane. Ainult tulevikku suunatud investeeringu põhjal maa kasutamise efektiivsuse üle otsustamine on ebaõige. Kääri maaüksuse kasutusele võtmiseks peab kaebaja vajalikuks kuni 180 000 kroonist investeeringut. Kui järgmise aasta suvi kujuneb põllumajandustootmisele ebasoodsaks, siis näiteks maakasutuse efektiivsuse seisukohalt tähendaks see seda, et väiksema investeeringu puhul oleksid ka kahjud väiksemad. Selline teadmine saabuks aga alles järgmise aasta lõpul. 4
lg 6 eelviimase lause järgi on vallavolikogul õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui vastustaja lähtus kaalutlusõiguse teostamisel
lg-s 6 etteantud eelistuskriteeriumidest ja valis uued alused taotlejate võrdlemiseks, siis pidanuks vastustaja lähtuma ka uusi võrdlusandmeid iseloomustavatest asjaoludest. Vastustaja seda teinud ei ole. Vastustaja jättis tähelepanuta maksukorralduse seaduse § 14 lg 7, mille kohaselt maksuvõlgade puudumise tõendi väljastamine ei kustuta maksuvõlga ega võta maksuhaldurilt õigust maksuvõlga sisse nõuda. Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud maksuvõlgade info kohaselt on OÜ Järva PM maksuvõlg kokku üle 2,6 miljoni krooni ja tasumisgraafikus oleva maksuvõla tasumise ajakava lõppkuupäev on 30.03.
lg 51 ei kuulu asjas kohaldamisele.
³ lg-tes 5 ja 5¹ ning lg-s 6 on sätestatud reeglid kahte erinevat tüüpi maa kasutusvaldusesse andmise menetluseks, sõltuvalt sellest, kas taotlemist õigustatud isikuid on üks või mitu. Ühe õigustatud isikuga juhtudel tuleb menetlust läbi viies lähtuda
lg-test 5 ja 5¹ ning sel juhul on volikogu sisuliselt lõpliku otsuse langetajaks. Mitme õigustatud isikuga juhtudel tuleb menetlust läbi viies lähtuda
³ lg-st 6 ja sel juhul langetab lõpliku otsuse maavanem, volikogu teeb vaid ettepaneku. Kääri maaüksuse puhul ei saanud volikogu teha
lg-s 5 nimetatud otsust, kuna sama maad taotleb kasutusvaldusesse mitu isikut, vaid sai teha
lg-s 6 nimetatud ettepaneku maavanemale, mille alusel maavanem peab tegema maa kasutusvaldusesse andmise otsuse.
lg 51 sõnastusest ja paiknemisest seaduses nähtub, et tähtaeg on määratud vaid selle olukorra kohta, kus volikogu kinnitab maa kasutusvaldusesse saajate nimekirja (
lg 5).
ei sätesta tähtaega maavanemale maa kasutusvaldusesse andmise otsustamiseks ega volikogule ettepaneku tegemiseks. Ebaõige on väide, et ettepaneku tegemist maavanemale tuleb mõista nimekirja kinnitamisena osade kaupa. Nimetatud volikogu otsused ei ole oma õigusliku olemuse, eelduste ega tagajärgede poolest samaväärsed. Kui seadusandja tahe oleks olnud sätestada
lg-s 51 nimetatud tähtaeg ka volikogu ettepaneku tegemisele, oleks vastav säte teisiti sõnastatud ja kõnealuses paragrahvis tahapoole paigutatud. A. Karoni tõlgendus
lg-st 51 tuleneva tähtaja kohaldamise osas on vastuolus maa- ja omandireformi praktikaga haldusorganile sätestatud tähtaegade kohta. Tegemist on menetlusliku tähtajaga, mille ületamisel ei kaota volikogu õigust 5
lg-s 6 sisaldub kohustus otsustada kaalutlusõiguse alusel, keda taotlejatest eelistada maavanemale ettepaneku tegemisel. Kaalutlusõiguse kohtulik kontroll on piiratud. Vaidlustada ei saa kaalutlusõiguse sisulist teostamist. Kohus ei saa asuda kaalutlusõigust haldusorgani eest teostama. Kaebaja kaalutlusõiguse sisulist teostamist käsitlevad väited tuleb jätta tähelepanuta. Otsuse tegemisel ei esinenud menetlus- või vormivigu, otsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele, väljutud ei ole diskretsiooni piiridest ja tehtud pole ka muud sisulist diskretsiooniviga. Valla seisukohalt oli kõige olulisem, et tulevane kasutusvaldaja oleks võimeline kasutusvaldusesse antavat maaüksust võimalikult pikka aega ja võimalikult suures ulatuses sihtotstarbeliselt kasutama. See on kooskõlas ka kogu vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise võimaluse sätestamise eesmärgiga tagada vabade põllumaade võimalikult efektiivne sihtotstarbeline kasutamine. Riigikohus pidas otsuses nr 3-31-39-10 eelkirjeldatud lähtekohti õiguspäraseks. Kaalutud asjaolud on eeltoodu hindamiseks asjakohased. Kuna tegemist on tulevikku suunatud asjaolu analüüsimisega, on järeldused mingil määral hinnangulised, volikogul ei olegi teisiti võimalik otsust langetada. Efektiivse maakasutuse kriteeriumi täitmise prognoosimist ei saa iseenesest vallavolikogule ette heita. Avaliku huvina saab käsitleda eelkõige seda, et maaüksus oleks efektiivses ja sihtotstarbelises kasutuses. Andmed taotlejate poolt kasutatava maa suuruse ja maakasutuse edasiste plaanide kohta on esitatud taotlejate poolt. Tegemist on asjaoludega, mida tuleb maa sihtotstarbelise kasutuse efektiivsuse kriteeriumi täitmise hindamisel arvesse võtta. A. Karoni kohta tehtud järeldus, et kasutatava maa hüppeline suurenemine nõuab tootmise vähemalt mingil määral ümberkorraldamist ning eeldab muutuste läbimõtlemist ja tegevusplaani koostamist, tugineb tavaloogikal. Vald on ka varem A. Karonilt maa kasutamise plaanide kohta küsinud, kuid ta pole ühtegi täpsemat tegevuskava või visiooni esitanud. Kasutusvaldusesse taotletava maatüki suurus dikteerib paratamatult vajaliku investeeringu suurusjärgu ja seetõttu tuleb arvestada ka investeeringute mahuga. A. Karoni näites toodud loogikast lähtudes võiks väita, et ebasoodsate tingimustega suve hirmus võiks olla põhjendatud ka see, kui maa kasutusvaldusesse saanud põllumajandustootja ei investeeri sinna mitme aasta jooksul ühtegi eurot, kuna siis pole ka karta, et talle tekiks sellest kahju. Vastav käsitlus pole loogiline. OÜ Järva PM puhul arvestati, et ta on sama maatükki mitmete aastate vältel edukalt harinud ja majandanud. Kuigi kohtud tuvastasid, et selleks puudub praeguseks õiguslik alus (tähtajaline leping on lõppenud) ja ainuüksi sellele asjaolule tuginedes ei saa OÜ-d Järva PM eelistada, tuleb seda siiski arvesse võtta. Maatüki efektiivse kasutamisega ei ole probleeme tekkinud ka majanduslikult keerulisematel aegadel. Kääri maaüksuse faktiline kasutamine OÜ Järva PM poolt polnud otsuse tema kasuks langetamise aluseks, vaid on arvesse võetud ühe kaalutlusena. Vastasel juhul oleks tegemist diskretsiooniveaga, kuna oleks jäetud tähelepanuta tegelikkuses eksisteeriv faktiline asjaolu. Vallavolikogu võttis õigesti arvesse seda, et kuna OÜ Järva PM tootmine on mahukas, siis Kääri maaüksuse kasutamise jätkamine OÜ Järva PM poolt ei too kaasa olulisi muudatusi, mis võiks suurendada riski maatüki efektiivse kasutamisega hakkama saamisel. Arvestades, et OÜ Järva PM maksuvõlg oli ajatatud, ei saanud seda maksuvõlana arvesse võtta. Otsuses on vastavat asjaolu piisava põhjalikkusega käsitletud. 11. Kolmas isik OÜ Järva PM palub jätta kaebuse rahuldamata, leides, et otsuse langetamisel on õigesti arvestatud Kääri maaüksuse kasutamist tema poolt ja seda, et kuna OÜ Järva PM tootmine on mahukas, siis Kääri maaüksuse kasutamise jätkamine OÜ Järva PM poolt ei too kaasa olulisi muudatusi, mis võiks suurendada riski maatüki efektiivse kasutamisega hakkamasaamisel. A. Karon pole kohtule esitanud ühtegi selgitust ega tõendit, kinnitamaks oma väidet, et tema hinnangul oleks Kääri maaüksuse kasutuselevõtmiseks vajalik investeering suurusjär6
, mis sätestab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetluse, annab menetlusosalistele menetlustoimingute tegemiseks tähtajad vaid kahel juhul – avalduste esitamiseks kasutusvaldusesse taotletava maatüki kohta (lg 3) ja vallavolikogu poolt vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamiseks (lg 51).
lg 6 ei sätesta, millise tähtaja jooksul peab maavanem otsustama maa kasutusvaldusesse andmise, samuti kohaliku omavalitsuse õigusvastase otsuse tagasi uueks arutamiseks saatmise. Eeltoodud sättest ei tulene ka kohalikule omavalitsusele tähtaega maavanemale maa kasutusvaldusesse andmise et7
muutmise seaduse (RT I 2009, 61, 404) eelnõu (630 SE) seletuskirjast, milles põhjendatakse vajadust pikendada põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise tähtaega
lg-s 6 sätestatud juhul, tuleb asuda seisukohale, et seadusandja arvates laieneb nimetatud juhtumil vallavolikogu poolt maavanemale ettepaneku tegemisele samuti
lg-s 51 sätestatud tähtaeg ehk
lg 51 sätestab lõpliku tähtaja kõigi kohaliku omavalitsuse poolt põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise otsuste tegemisele. Põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetlust tuleb käsitleda ühtse menetlusena olenemata sellest, kas volikogu eeltoimingud lõpevad
Volikogu ettepanekut maavanemale võib käsitleda vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja osalise kinnitamisena, kuna Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määrusega nr 24 kehtestatud „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korras“ on volikogu ettepanekut käsitletud süsteemselt koos volikogu otsusega vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise kohta § 10 all, pealkirjaga „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamine“. Riigikohtu otsusest asjas nr 3-3-1-39-10 saab järeldada, et kuigi volikogu ettepanek maavanemale on haldusesisese mõjuga menetlustoiming, võib see muutuda lõplikuks juhul, kui maavanem sellega nõustub (p-d 22, 23). Maavanemal puudub volikogu ettepanekuga mittenõustumisel võimalus ise kasutusvaldusesse saaja võimalike kandidaatide seast välja valida. Korra § 10 lg-st 5 tulenevalt saab mitme ühte maatükki kasutusvaldusesse taotleva isiku puhul maatüki kasutusvaldusesse andmine toimuda vaid juhul, kui maavanem nõustub volikogu otsusega ehk olukorras, kus volikogu ettepanek muutub lõplikuks. Puudub mõjuv põhjus, miks tuleks volikogule põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamiseks
lg-s 51 lõplik tähtaeg seada, kuid ettepaneku tegemist maavanemale võiks volikogu menetleda piiramatu tähtaja jooksul. Sellise erisuse tegemine võib rikkuda maatükke kasutusvaldusesse taotlevate isikute õigust olla võrdselt koheldud. Mõlemal juhul võib tähtaeg saabuda enne, kui volikogu jõuab põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitada. Seega kehtib
lg-s 51 sätestatud tähtaeg vallavolikogule ka
Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse § 14 p-ga 1 täiendati
lg-ga 51, mille 28.03.2009 jõustunud redaktsiooni kohaselt oli vallavolikogul õigus kinnitada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekiri hiljemalt 01.06.2009, nimekirja kinnitamise otsuse kohtus tühistamise korral mitte hiljem kui kolm kuud pärast kohtulahendi jõustumist. Seaduse eelnõu (380 SE) seletuskirjas märgiti: „Maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks täiendatakse
lõiget 5 ja sätestatakse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise lõpptähtaeg. Eelnõu kohaselt tuleb vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirjad kinnitada hiljemalt 2009. aasta 1. juunil“. Seaduse eelnõu seletuskirjaga nähti algselt ette ka
lg 1 täiendamine eesmärgiga tagada maareformi kiirem lõpuleviimine Eesti NSV taluseaduse alusel antud maa osas. Kuigi nimetatud säte jäi seaduses muutmata, saab eelnõu seletuskirja vastavatest selgitustest järeldada 8
Eelnõu seletuskirjas märgiti: „
lõiget 1 täiendatakse eesmärgiga tagada maareformi kiirem lõpuleviimine ka Eesti NSV taluseaduse alusel antud maa osas. Nähakse ette kasutusvalduse seadmise avalduse lõpptähtaeg, mis on samane vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise tähtajaga. Praktikas on tekkinud probleeme, et Eesti NSV taluseaduse alusel maa kasutajad ei soovi maad kasutusvaldusesse vormistada, kuna sellega kaasneb kasutusvalduse tasu maksmise kohustus. Kui õigustatud isik ei esita tähtaegselt avaldust või ilma mõjuva põhjuseta ei sõlmi kasutusvalduse seadmise lepingut, lõpetab kohaliku omavalitsuse volikogu maakasutusõiguse ja talumaal asuva ehitise teenindamiseks vajalikule maale seatakse Vabariigi Valitsuse 8. novembri 1996. a määrusega nr. 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra“ kohaselt hoonestusõigus“. Järelikult saab
lg-s 51 sätestatud tähtaega pidada vallavolikogu jaoks eeltoimingute tegemise õigust lõpetavaks tähtajaks. Et tegemist on eeltoimingute tegemise õigust lõpetava tähtajaga, kinnitab ka vastava tähtaja pikendamine kahel korral. Esimesel korral pikendati tähtaega kuni 01.01.2010 ja tähtaja pikendamist ajendas maareformi seaduse § 233 muutmise seaduse eelnõu (472 SE) seletuskirja kohaselt maavanemate arvamus, et kehtiv tähtaeg ei ole vajalike toimingute tegemiseks piisav. Teisel korral pikendati tähtaega kuni 01.05.2010 (kehtiv redaktsioon) ja maareformi seaduse § 233 muutmise seaduse eelnõu (630 SE) seletuskirjast võib järeldada, et tähtaega pikendati selleks, et vältida juba avalduse esitanud isikute puhul vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise menetluste lõppemist. Kui
lg-s 51 sätestatud tähtajal olnuks vaid kohalike omavalitsuste menetluste efektiivsust tagant kiirustav iseloom, puudunuks vajadus tähtaja korduvaks pikendamiseks põhjusel, et kohalikud omavalitsused ei ole põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirjade kinnitamisega lõpule jõudnud või ei pruugi seda seaduses sätestatud tähtaja lõpuks jõuda. Seetõttu ei saa nõustuda seisukohaga, mille kohaselt on haldusorganil ka pärast tähtaja saabumist õigus ja kohustus haldusmenetlus lõpule viia. Isiku õigusi lõpetavaks normiks oli ka
Viidatud normi suhtes asus Riigikohus seisukohale, et see ei anna kohalikule omavalitsusele võimalust kaaluda, kas lõpetada menetlus või mitte. Ühtlasi nõustuti ringkonnakohtu seisukohaga, et juhul, kui pärimisõiguse tunnistus jääb tähtaegselt esitamata haldusorgani süül, on isikul võimalik oma õigusi kaitsta kahju hüvitamise kaebusega (nr 3-3-1-60-09). Vastava nõude esitamine ei ole välistatud ka juhul, kui haldusorgani süül lõpeb põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetlus. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et Koeru Vallavolikogu ületas Järva maavanemale ettepaneku tegemisel
lg-s 51 sätestatud tähtaega, mistõttu tuleb lugeda Koeru Vallavolikogu poolt Järva maavanemale ettepaneku tegemine ettepaneku tegemiseks seaduses ettenähtud tähtaja ületamise tõttu õigusvastaseks. Otsust, mille tegemisel on vallavolikogu otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaega ületanud, ei ole maavanemal võimalik saata vallavolikogule tagasi uueks arutamiseks. Kuna
ega Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määrusega nr 24 kehtestatud riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord ei anna sellisel juhul maavanemale juhist menetluse tähtaja ületamise tõttu lõpetamiseks, tuleb lugeda taoline poolelijäänud menetlus
Kuna otsus on õigusvastane ainuüksi vastuvõtmise tähtaja rikkumise tõttu, ei analüüsi kohus A. Karoni väiteid seoses vallavolikogu poolt kaalutlusõiguse reeglite rikkumisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 14. OÜ Järva PM apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega tema kaebus ja jätta FIE Ahti Karon kaebus rahuldamata. Kui kohus leiab, et
lg 51 kuulub kohaldamisele, palutakse tunnistada
lg-s 6 nimetatud ettepaneku maavanemale, mille alusel maavanem peab tegema maa kasutusvaldusesse andmise otsuse.
ei sätesta tähtaega maavanemale maa kasutusvaldusesse andmise otsustamiseks ega vallavolikogule ettepaneku tegemiseks. Kohus tegi ebaõige järelduse
muutmise seaduse eelnõu (630 SE) seletuskirjast, milles viidati, et vallavolikogudele nimekirja kinnitamiseks antud tähtaega tuleb pikendada, et muuhulgas võimaldada sama maatükki taotlevatel isikutel jõuda omavahel kokkuleppele. Selgitusest ei saa järeldada, et tähtaeg on mõeldud kohaldamiseks ka
Kui taotlejad saavad omavahel kokkuleppele, saab volikogu nimekirja kinnitada ilma maavanemale ettepanekut tegemata. Järelikult toimub sisuliselt
Alles siis, kui kokkuleppe saavutamiseks antud tähtaeg on tulemuseta möödunud, kohaldub
lg-s 6 nimetatud volikogu kohustus teha maavanemale ettepanek maa kasutusvaldusesse andmise osas. Menetlus, kus ühte ja sama maad soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut, kes ei suuda omavahel kokku leppida, on eelduslikult pikem ja põhjalikum, mistõttu on põhjendatud selle menetluse erinev reguleerimine seadusandja poolt. Volikogu peab tegema sel juhul põhjaliku kaalutlusotsuse, mille ettevalmistamine võtab rohkem aega kui pelgalt nimekirja kinnitamine. Kohtu tõlgenduse puhul võib tekkida õiguslik vaakum. Kui maavanem saadab
lg 6 viimase lause alusel volikogu ettepaneku tagasi uueks arutamiseks, ei saaks volikogu tähtaja möödumise tõttu uut ettepanekut enam teha. Tähtaja kehtestamisel ei saanud selline lahendus olla seadusandja eesmärgiks, mistõttu tuleb järeldada, et
Ettepaneku tegemist maavanemale ei saa mõista nimekirja osalise kinnitamisena. Nimetatud volikogu otsused ei ole oma õigusliku olemuse, eelduste ega tagajärgede poolest samaväärsed. Kui seadusandja tahe oleks olnud sätestada
lg-s 51 nimetatud tähtaeg ka volikogu ettepaneku tegemisele, oleks säte teisiti sõnastatud ja kõnealuses paragrahvis ka tahapoole paigutatud. Kohtu viidatud nimekirja „osalise kinnitamise“ kontseptsiooni
sätetest ei nähtu. Nimekirja on osade kaupa võimalik kinnitada maa kasutusvaldusesse saajate selgumisel, kuid vallavolikogu ettepaneku tegemisel ei ole maa kasutusvaldusesse saaja veel selgunud. Isegi kui
lg-s 51 sätestatud tähtaeg kuuluks kohaldamisele, on kohus tähtaja olemust valesti tõlgendanud.
lg-s 51 sätestatud tähtaja näol on tegemist menetlusliku tähtajaga ja kui haldusorgan seda ületab, võib see kaasa tuua pretensioonid või nõuded seoses ebaseadusliku viivitamisega asja lahendamisel, kuid haldusorganil on igal juhul õigus ja kohustus haldusmenetlus ka pärast
Haldusorganil on tähtaja ületamisel eriline kohustus esimesel võimalusel vajalikud otsused vastu võtta. Kohtu toodud näited pole asjakohased, kuna need käsitlevad taotlejale, mitte haldusorganile antud tähtaegu. Kui taotleja jätab mingi toimingu tähtaegselt tegemata ning sellega kaotab õiguse toimingut teha ja menetlust jätkata, on selline asjaolu taotleja kontrolli all ja taotleja risk. Seetõttu ei ole ka tähtaja õigust lõpetav iseloom taotleja suhtes ebaõiglane. Samas ei saa taotleja kontrollida seda, et haldusorgan teeks tema kohustuseks olevad toimingud tähtaegselt, mistõttu ei saa haldusorganile antud tähtaeg olla samasuguse õigust lõpetava mõjuga.
lg-s 51 sätestatud tähtaeg lisati seadusesse eesmärgiga kiirendada maa kasutusvaldusesse andmise menetlust ja muuta menetlus efektiivsemaks. Seega on menetlustähtaeg sätestatud eesmärgiga kaitsta taotlejaid olukorra eest, kus haldusorgan viivitab menetluse läbiviimisega ja rikub sellega taotlejate õigusi. Kohtu seisukoht, et tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, toob taotlejale kaasa ebaproportsionaalselt rängad tagajärjed. Menetlusosalisel puudub igasugune efektiivne võimalus tagada oma õiguste kaitse ja saavutada olukord, kus haldusorgan viib menetluse lõpuni seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Isegi, kui taotleja esitaks kohtule kaebuse
lg-s 51 sätestatud 3-kuulise tähtaja jooksul taotlusega kohustada haldusorganit menetlust lõpule viima, ei oleks võimalik jõuda jõustunud kohtuotsuseni selle tähtaja sees. Kui taotlejale endale sätestatud tähtaja rikkumisel on asjakohane viide võimalusele kahju hüvitamist 10
lg-s 51 sätestatud piirang, mille kohaselt ei ole pärast teatud tähtaja möödumist enam võimalik maa kasutusvaldusesse andmise menetlust lõpule viia, on vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Menetlust lõpetav tähtaeg teeb menetluse lõpuleviimise teatud hetkest alates võimatuks ja tähtaja rikkumise sanktsioonid omavad antud juhul mõju eelkõige taotleja õigustele, mistõttu haldusorgani motiveerimine selle kaudu, et taotleja kaotab oma õiguse maad kasutusvaldusesse saada, ei ole kohane lahendus. Kõikidel reaalses elus ette tulla võivatel juhtudel ei ole nimetatud abinõu eesmärgi saavutamiseks sobiv. Selline õigust lõpetav tähtaeg ei ole ka vajalik, eesmärki kiirendada menetlust ja muuta see efektiivsemaks on võimalik saavutada ka menetlusliku tähtajaga. Abinõu ei ole ka mõõdukas, kuna
lg-s 51 sätestatud tähtaja järgimata jätmise tagajärjeks taotleja jaoks on see, et ta kaotab võimaluse maad kasutusvaldusesse saada, kusjuures taotlejal puudub igasugune efektiivne võimalus tagada, et haldusorgan sätestatud tähtaega järgib, mistõttu isiku õiguste riive on maksimaalselt intensiivne.
Kui tõlgendada
lg-s 51 sätestatud tähtaega õigust lõpetava tähtajana, siis puudub taotlejal efektiivne võimalus kaitsta oma õigust menetluse lõpule viimisele. Isegi, kui taotleja esitaks kohtule kaebuse
lg-s 51 sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul taotlusega kohustada haldusorganit menetlust lõpule viima, ei oleks võimalik jõuda jõustunud kohtuotsuseni selle tähtaja sees. Seega ei saa taotleja kuidagi kaitsta end selle eest, et haldusorgan ei vii menetlust läbi tähtaja jooksul, mille tulemusena taotleja kaotab võimaluse maad kasutusvaldusesse saada. Järva maavanemal on kohustus haldusmenetlus lõpule viia ja anda haldusakt menetluse lõpetamise kohta. Isegi juhul, kui
lg-s 51 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, ei saa maa kasutusvaldusesse andmise menetlus tähtaja saabudes lihtsalt lõppeda. Kui Järva maavanemale on vallavolikogu poolt ettepanek tehtud, kuid maavanem leiab, et menetlust jätkata ei saa, peab maavanem andma menetluse lõpetamiseks välja haldusakti. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 43 sätestab menetluse lõppemise alused, milleks on haldusakti teatavakstegemine, taotluse tagasivõtmine, taotluse läbivaatamata jätmine või haldusakti adressaadi surm või lõppemine, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. Ühtegi sellist menetluse lõppemise alust antud juhul ei esine. Kohtu seisukoht, et tähtaja saabumisel tuleb lugeda poolelijäänud menetlus iseenesest lõppenuks, ei tugine seadusele ja jätab menetlusosalise õiguslikult ebamäärasesse olukorda, mis rikub menetlusosalise õigusi. Kohus ei analüüsinud, kas vaidlustatud otsus on kaalutlusõiguse teostamise osas õiguspärane. OÜ Järva PM jääb selles osas varem esitatud seisukohtade juurde. 15. Järva maavanem palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja leiab, et
Riigi üldine huvi on viia maareform, sh maa kasutusvaldusesse andmise menetlused, lõpule. Tähtaja sätestamine aitab kaasa menetluste lõpuleviimisele, sundides kohalikke omavalitsusi oma tegevust antud küsimuses kiirendama, mis oli ka seadusandja eesmärk. Üksikul juhul omavalitsuse poolne ülesannete täitmata jätmine ei tähenda piirangu kui abinõu ebasobivust. Piirangu seadmine on vajalik, kuna juhul, kui menetluse mittetähtaegsel lõpuleviimisel ei ole sisulisi tagajärgi, ei motiveeri see omavalitsusi oma ülesandeid tingimata täitma. Piirang on mõõdukas. Omavalitsuse poolne seaduse mittejärgimine menetluse tähtaja puhul 11
alusel kasutusvaldusesse saamise õiguse kaotamiseni taotleja poolt, kuid isik võib sama maa saada kasutusse või omandisse muul alusel. Antud juhul lõppeb poolelijäänud menetlus
Koeru Vallavolikogu oli jõudnud oma ettepaneku otsusena vastu võtta. Kui maavanem oleks koheselt andnud menetlust lõpetava korralduse, oleks samaaegselt olemas olnud näiliselt kehtiv volikogu otsus, mis on vastuolus maavanema korraldusega. Maavanema poolt menetluse lõpetamise korralduse andmine oli nii ebavajalik kui ka ebaotstarbekas. Maavanem oleks võinud anda menetluse lõpetamise korralduse ja alustada riigivaraseadusest lähtuvat maaüksuse kasutusse andmise või võõrandamise menetlust, kuid hilisem võimalik menetlustoimingute tagasipööramine oleks aeganõudvam kui lõpliku kohtulahendi äraootamine. Kohtul ei pidanud vaidlustatud otsuse sisulist õigsust analüüsida, kuna otsus ei ole õiguspärane
16. FIE Ahti Karon palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, märkides, et ainuüksi
lg 51 grammatilisest tõlgendamisest saab järeldada, et tegemist ei ole menetlustähtajaga, vaid materiaalõigusliku tähtajaga, mille ületamise tagajärjeks on kasutusvaldusesse andmise menetluse lõppemine kõigi nende vabade põllumajandusmaade osas, mille kohta seaduses sätestatud tähtajal kohalike omavalitsuste volikogud ei ole kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitatud või ettepanekut kasutusvaldusesse saaja kohta maavanemale teinud. Isegi kui volikogu ettepanek oleks maavanemale tehtud tähtaegselt, ei anna maa kasutusvaldusesse andmise menetluse raames kohaliku omavalitsuse poolt tehtud eeltoimingud reeglina taotlejale õiguspärast ootust, et temaga sõlmitakse maa kasutusvaldusesse andmise leping. Kuna nimekirja kinnitamisest ei teki isikul veel subjektiivset õigust nõuda, et maa kasutusvaldusesse andmist korraldav maavanem sõlmiks isikuga vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise lepingu, siis
§-s 233 lg-s 51 sätestatud piirang – seada maa kasutusvaldusesse andmise eeltoimingutele lõplikud tähtajad – ei riiva apellandi õigusi ja vabadusi.
lg-s 51 seatud lõplikud tähtajad maa kasutusvaldusesse andmise eeltoimingutele on seadusandja poolt püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kui 22.06.2010 kuni 21.09.2010 oli Koeru Vallavolikogul õigus teha eeltoiminguid Kääri maaüksuse kasutusvaldusesse andmiseks, siis pärast 21.09.2010 seda õigust enam polnud. Järva maavanemal puudus mistahes õigus või kohustus mingi akti andmiseks või toimingu sooritamiseks Kääri maaüksuse kasutusvaldusesse andmise kohta pärast 21.09.2010. Kääri maaüksuse kasutusvaldusesse andmise menetlus lõppes eeltoimingute faasis 21.09.2010, kuna Koeru Vallavolikogu ei teinud selleks ajaks Järva maavanemale
lg-s 51 sätestatud tähtaja möödumist teha Järva maavanemale
lg 6 alusel ettepaneku vaba põllumajandusmaa (Kääri maaüksuse) kasutusvaldusesse andmiseks ehk kas
lg-s 51 ette nähtud tähtaeg kehtib vallavolikogule ka maavanemale
19.
lg 5 näeb ette: „Enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamist on vallavolikogul õigus nõuda taotlejalt põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente. Kaebusi võib huvitatud isik esitada kümne päeva jooksul, arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Vallavolikogu lahendab huvitatud isikute kaebused, kinnitab nimekirja ja esitab selle maavanemale. Vallavolikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta isikuid, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.“ 12
lg 51 kehtib alates 17.12.2009 järgmises redaktsioonis: „Vallavolikogu kinnitab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja hiljemalt
lg 6 näeb alates 28.03.2009 kehtivas redaktsioonis ette: „Üks isik võib käesoleva paragrahvi alusel kasutusvaldusesse saada kuni 250 ha vaba põllumajandusmaad, mille koosseisu võib maakorraldusnõuetest tulenevalt kuuluda kokku kuni 15 ha metsamaad. Kui käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud piirmäära piires ei jätku taotlusi kõigile kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kasutusvaldusesse antavatele vaba põllumajandusmaa maatükkidele, võib vallavolikogu otsustada anda ühe isiku kasutusvaldusesse rohkem kui 250 ha maad, võimaldades kõigil taotlejatel esitada täiendavaid taotlusi. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldus seatakse ühe isiku kasuks. Kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui maavanem ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab, et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane, saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks.“ 20. Halduskohus märkis õigesti, et
§-st 233 ei tulene kohalikule omavalitsusele tähtaega maavanemale vaba põllumajandusmaa maa kasutusvaldusesse andmise ettepaneku tegemiseks ja
lg 6 ei sätesta, millise tähtaja jooksul peab maavanem otsustama maa kasutusvaldusesse andmise või kohaliku omavalitsuse õigusvastase otsuse tagasi uueks arutamiseks saatmise. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt
lg-s 51 sätestatud tähtaeg kehtib vallavolikogule ka
Seisukohta, et
lg-s 51 sätestatud tähtaeg kehtib vaid
lg-s 5 sätestatud olukordades, toetab
Apellant märgib õigesti, et kui seadusandja tahe oleks olnud sätestada
lg-s 51 nimetatud tähtaeg ka vallavolikogu ettepaneku tegemisele, oleks vastav säte teisiti sõnastatud ja kõnealuses paragrahvis tahapoole paigutatud.
lg-s 6 sätestatud olukordi, vaid
lg-s 5 sätestatud olukordi, kus kohalik omavalitsus peab enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamist ja selle maavanemale esitamist lahendama huvitatud isikute kaebused. Ka
muutmise seaduse eelnõu (630 SE) seletuskirjas on tähtaja pikendamise põhjendamisel esile toodud vaid olukordi, mis eelnevad kohaliku omavalitsuse poolt vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamisele. Kuna menetlus, kus vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmise otsustamine toimub kohaliku omavalitsuse ettepanekul maavanema poolt, on eelduslikult pikem ja põhjalikum, on põhjendatud selle erinev reguleerimine seadusandja poolt. Samas näeb sellist olukorda reguleeriv
lg 6 viimases lauses ette maavanema õiguse saata ettepanek, millega ta ei nõustu või mida ta ei pea õiguspäraseks, tagasi vallavolikogule uueks arutamiseks. Kui nõustuda halduskohtu
lg-te 51 ja 6 tõlgendamisega, ei oleks maavanemal enam võimalik vallavolikogu ettepanekuga mittenõustumisel või leides, et otsus on õigusvastane, saata ettepanekut vallavolikogule tagasi uueks arutamiseks. Selline lahendus ei saanud olla tähtaja kehtestamisel seadusandja eesmärgiks. 22. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga ka selles, et vallavolikogu poolt maavanemale ettepaneku tegemist (
lg 6) võib käsitleda nimekirja kinnitamisena osade kaupa (
233 lg 5). Apellant leiab õigesti, et nimetatud vallavolikogu otsused ei ole oma õigusliku olemuse, eelduste ega tagajärgede poolest samaväärsed. Nimekirja on osade kaupa võimalik kinnitada maa kasutusvaldusesse saajate selgumisel, kuid vallavolikogu ettepaneku tegemisel ei ole maa kasutusvaldusesse saaja veel selgunud. 23. Ringkonnakohus leiab, et
lg-s 51 sätestatud tähtaja näol on tegemist menetlusliku tähtajaga, mitte vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetluses vallavolikogu poolt eeltoimingute tegemise õigust lõpetava tähtajaga, nagu leidis halduskohus. Juhul, kui seadusandja tahe oleks olnud kehtestada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetluse läbiviimise lõpptähtaeg või kohalikule omavalitsusele tähtaeg maavanemale ettepaneku tegemiseks, oleks pidanud see olema selgelt sätestatud. Samuti oleks tulnud näha ette eraldi regulatsioon, kuidas viia menetlus lõpuni olukorras, kus maavanem otsustab pärast
lg-s 51 sätestatud tähtaja möödumist saata ettepaneku kohalikule omavalitsusele tagasi uueks arutamiseks, kuid seda ei ole tehtud. 24. Arvestades lisaks eeltoodule ka seda, et halduskohtu otsuses viidatud seaduse eelnõude seletuskirjadest ei nähtu, et oleks tõstatatud küsimust kõnealuses menetluses maavanemate motiveerimise vajadusest, ei saanud ringkonnakohtu arvates seadusandja eesmärgiks
lg-s 51 tähtaja kehtestamisel olla õiguste kaotamine, vaid kohalike omavalitsuste motiveerimine menetlusi efektiivsemalt ja kiiremalt läbi viima. Ringkonnakohtu arvates ei saa ka tähtaja pikendamisest kahel korral teha järeldust, et tegemist on vallavolikogu jaoks eeltoimingute tegemise õigust lõpetava tähtajaga. Juhul, kui käsitleda
lg-s 51 sätestatud tähtaega vallavolikogu jaoks eeltoimingute tegemise õigust lõpetava tähtajana, ei oleks selline piirang, mille kohaselt ei oleks pärast teatud tähtaja möödumist enam võimalik maa kasutusvaldusesse andmise menetlust lõpule viia, proportsionaalne ja kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Apellant märgib õigesti, et menetlust lõpetav tähtaeg teeb menetluse lõpuleviimise teatud hetkest alates võimatuks ja tähtaja rikkumise sanktsioonid omavad antud juhul mõju eelkõige taotleja õigustele, mistõttu haldusorgani motiveerimine selle kaudu, et taotleja kaotab oma õiguse maad kasutusvaldusesse saada, ei ole kohane lahendus. 25. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et Järva maavanemal on võimalik Kääri maaüksuse vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse andmise menetlus lõpule viia. Samas sõltub Järva maavanema poolt välja antava haldusakti sisu Koeru Vallavolikogu 30.09.2010 otsuse nr 53 õiguspärasusest. Asudes ringkonnakohtu hinnangul ekslikule seisukohale, et nimetatud otsus on õigusvastane ainuüksi vastuvõtmise tähtaja rikkumise tõttu, ei analüüsinud 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.