← Eesti

3-09-2521/64

Obsah (7)§ 40§ 1§ 34§ 39§ 15§ 2§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09

) tulenevate punktide lahtikirjutamata jätmine (

§ 40

lg 4 p-d 3 ja 4, erinevate mõjude omavahelised seosed ja piiriülene keskkonnamõju), üldsõnalisus ja rajanemine oletustele ning ebapiisavatele uuringutele. Esialgselt avalikustatud aruandes märgiti, et Viimsi valla mandriosas teadaolevalt loomastiku uuringut teostatud ei ole; loomastikku uuriti aruande koostamiseks viie päeva vältel

  1. a novembri lõpus-detsembri alguses; linnustiku uuringud viidi läbi
  2. a märtsis ja aprillis, mil suur osa pesitsejatest oli veel saabumata. Uuesti avalikustatud aruandest on need laused välja võetud, mis aga ei muuda tõsiasja, et loomastikku ja linnustikku puudutav uurimistöö on endiselt teostamata. Uuesti avalikustatud aruanne rajaneb varasemale eksperthinnangule, milles muuhulgas märgitakse, et kahjuks ei võimaldanud hinnangu andmiseks vajalike väliuuringute lühike periood teha detailseid ülevaateid erinevate rohevõrgustiku tuumalade loomastikust, sh põhjalikumat inventuuri rohevõrgustiku pisiimetajate liigilisest koosseisust ja rohekoridoride kasutamisest erinevate imetajaliikide poolt; vajalik on pikem ja põhjalikum loomastiku uuring, mis hõlmaks nii suve- kui talveperioodi, samuti kevadisi ja sügisesi (sh lindude) rändeperioode. Selliseid uuringuid ei ole teostatud. Seega rajaneb KSH aruanne ebapiisavale uurimistööle ja pigem oletustele Viimsi poolsaare linnustikust, loomastikust ja keskkonnaoludest. Vajalike alusuuringute teostamise asemel on vald keskendunud uuringute puudumise õigustamisele. Nõuetele mittevastava uuringu läbiviija kinnitus, et tema arvates on tegemist piisava uuringuga, ei kummuta tõsiasja, et planeeringukaardile joonistatud rohevõrgustiku piirjooned ja kulgemine on meelevaldsed ega rajane reaalsetele oludele. f) Aruandes sisalduvad mõisted, kriteeriumid ja hindamismeetodid on argumenteerimata ja ebaselged. g) Aruande koostajal puudus pädevus. KSH kohustuslikkus tuleneb

§ 1lg-st 2.

KSH läbiviijale – eksperdile – on sätestatud

§ 34

lg-s 3 täpsed nõuded.

§ 39lg 3 4

(26)3-09-2521 näeb ette, et KSH järelevalvaja ei kiida KSH programmi heaks, kui programmi on koostanud ekspert, kes ei vasta sama seaduse § 34 lg 3 nõuetele. Seega, kui KSH programmi on koostanud eksperdiks mittekvalifitseeruv isik, ei saa kiita heaks programmi ega ka sellele rajanevat aruannet. KSH läbiviijaks oli MTÜ Keskkonnakorraldus juhataja Sixten Kerge, kellel puudub

§ 34

lg 3 p-s 2 sätestatud kaheaastane töökogemus valdkonnas, mille keskkonnamõju isik hindas. Talle on küll väljastatud

§ 15

tähenduses keskkonnamõjude hindamise litsents, kuid KSH osas seab

ka täpsustava, kaheaastase kogemuse nõude valdkonnas, mida isik hindab. Antud juhul on selleks valdkonnaks planeerimisvaldkond, kus isik peab lisaks süvateadmistele keskkonnast ja loodusteadusest omama teadmisi ruumiplaneerimisest, maastikukujundusest jms. MTÜ Keskkonnakorraldus ei ole teostanud keskkonnamõju strateegilisi hindamisi enne 2007. a, mistõttu ei saa nimetatud MTÜ-l ega S. Kergel olla kaheaastast kogemust. Teemaplaneering on ebaseaduslik, kuna rajaneb pädevust mitteomava isiku poolt läbiviidud KSH tulemustele. Valla seisukohtadega, nagu eksisteeriks ka

„pehmem“ tõlgendus ja Harjumaa Keskkonnateenistuse kooskõlastus selle probleemi likvideeriks, kaebajad ei nõustu, leides, et keskkonnauuringute ja mõjude hindamisel ei saa teha kompromisse. Keskkonnaaudit peab olema tehtud oma ala parimate ja nõuetele vastavate spetsialistide poolt.

  1. h)Kuna Harjumaa Keskkonnateenistus kooskõlastas KSH programmi, mida ei järgitud, oleks vallal tulnud koostada uus KSH programm, mis näeb ette ulatuslikuma keskkonnaauditi läbiviimise, kooskõlastada see keskkonnateenistusega ja viia läbi uus KSH. Keskkonnaamet kooskõlastas KSH aruande alles 5. augustil 2009. a ehk ca poolteist aastat pärast viimase versiooni vastuvõtmist ja avalikustamist ning ajal, mil Teemaplaneering oli juba kuid maavanema järelevalvemenetluses. See näitab, et keskkonnaalaste uuringute, kooskõlastuste jms puhul on lähtutud formaalsetest nõuetest ning hangitud/koostatud dokumente vaid juriidilise korrektsuse huvides.
  2. i)Vallavalitsus ei esitanud volikogule üheaegselt arutamiseks planeeringulahendust ja KSH aruannet, s.t volikogu otsustas planeeringulahenduse sobivuse üle KSH aruandega tutvumata. KSH aruannet ja Teemaplaneeringut tulnuks menetleda volikogus koos ja volikogu pidanuks kaaluma ka KSH aruandes esitatud muid alternatiive, mida ei tehtud. Kuna eramaadele seatav rohevõrgustik kujutab endast olulist eraomandi piirangut (eeskätt ehitustegevusele), tulnuks vallal lisaks ekspertarvamusele tuginemisele põhistada, miks kaalub rohekoridor, haljastu, tuumala vms rohevõrgustiku osa üles maaomaniku huvi oma kinnistu hoonestada. Aruande ja Teemaplaneeringu eraldi menetlemine viitab sellele, et rohelahendused ei rajane mitte ekspertarvamustele, vaid ekspertarvamused kujundati vastavalt soovitavale planeeringulahendusele. Sellised arvamused KSH aruande näol planeeringulahendust ei legitimeeri ja eraomandi olulist riivet ei õigusta. Kaebajate taotlust viia läbi nõuetekohased keskkonnamõjude uuringud vald ignoreeris. 2) Teemaplaneeringu seletuskirjas on küll loetletud võimalikud alternatiivid kehtestatud planeeringulahendusele, kuid sisuliselt on need jäetud kaalumata. KSH aruanne võttis aluseks kolm alternatiivset arengustsenaariumi, mida analüüsiti: 1) „0“ alternatiiv – planeeringut ei kehtestata; 2) „1“ alternatiiv – planeeringu kehtestamine AS Pöyry Entec pakutud kujul; 3) „2“ alternatiiv – rohevõrgustiku konstrueerimine väljaspool eramaid (riigi- ja vallamaadel). Kui „0“ alternatiiv oli KSH läbiviijate hinnangul ilmselgelt kõige negatiivsem, siis „1“ ja „2“ alternatiivi vahe oli napilt üle 0,1 punktikoha ehk tegemist oli suhteliselt võrdväärsete lahendustega. Sellele vaatamata pole vald „2“ alternatiivi realiseerimist kaalunud. Jääb arusaamatuks, millele tugineb valla väide, et „0“ ega „2“ alternatiivid ei taga rohevõrgustiku sidusust ning Teemaplaneeringu eesmärki täidab vaid „1“ alternatiiv. Planeeringu menetleja on rikkunud diskretsiooni piire ja jätnud kaalumata rohevõrgustiku seisukohast võrdväärse, 5

(26)3-09-2521 samas maaomanike huve oluliselt vähem piirava planeeringulahenduse kehtestamise võimaluse. 3) Vald on jätnud planeeringu seletuskirjas esinevad puudujäägid kõrvaldamata.
  1. a)Roheplaneering peaks rajanema muu hulgas keskkonnaekspertide osalusel koostatud ulatuslikele keskkonnaalastele uuringutele. Teemaplaneeringu koostajate ringi kuulusid peaasjalikult vallavalitsuse ametnikud ja neli planeerijat. Valla vastuses loetletakse mõningaid keskkonnateadlasi, kes kaudselt on olnud planeeringumaterjalide ja KSH aruande koostamise juures. Kuna neid isikuid ei ole planeeringudokumentatsioonis märgitud, võib oletada, et sisulist panust nad planeeringu koostamisse ei ole andnud.
  2. b)Teemaplaneeringu aluseks on muuhulgas kehtestamata üld- ja teemaplaneeringud (Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering; Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneering; Viimsi aleviku ja lähiala üldplaneering; Viimsi valla mandriosa üldplaneering Lapsesõbralik Viimsi; Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneering Teedevõrgustik, sõidu- ja kergliiklusteed). Seega põhistab vald roheplaneeringu lahendust alles projektistaadiumis olevate teiste planeeringulahendustega, kus huvide kaalumine on veel teostamata ja mis võivad muutuda. Rajanemine projektistaadiumis olevale planeeringule kui argumendile pole kooskõlas halduse otsuste põhistatuse nõudega.
  3. c)Teemaplaneeringu seletuskirjas puudub teave selle kohta, millises ulatuses ja milliste vahenditega toimub maakasutuse sihtotstarbe muutumisest kinnistuomanikele tekkiva kahju hüvitamine. Planeerimisseadus (PlanS) § 8 lg 8 näeb muuhulgas ette planeerija kohustuse sätestada üldplaneeringus piirangute loomise läbi tekkiva kahju hüvitamise mehhanismid (alused, põhimõtted). Teemaplaneeringu seletuskiri sisaldab vaid üldsõnalist ja kompenseerimise aluste ning põhimõtete osas selgust mitteandvat lõiku, et kui Teemaplaneeringu lõpuni realiseerimiseks koostab vallavalitsus omal initsiatiivil detailplaneeringu ja näeb sellega tulevikus ette kinnisasja kasutamise avalikul otstarbel või piirab sellega oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudab selle senise katastri sihtotstarbe järgi kasutamise võimatuks, peab kohalik omavalitsus seaduses määratud juhul kinnisasja omaniku nõudel omandama. Lisaks jääb arusaamatuks, miks kompenseerimine puudutab vaid valla initsiatiivil detailplaneeringu koostamist. Teemaplaneering muudab kaebajate kinnistu kavandatud ja ka senise kasutamise (maatulundusmaana) võimatuks ning sisuliselt välistab detailplaneeringu kehtestamise, millega võimaldataks kinnistu hoonestada. 4) Vald on rikkunud avalikustamise nõudeid. Teemaplaneeringut ja KSH aruannet ei avaldatud Randvere keskuses, Teemaplaneeringut ei avaldatud ka Kelvingi keskuses. PlanS § 18 lg 2 p 1 kohaselt korraldatakse üldplaneeringu avalik väljapanek valla või linna keskuses ja valla suuremates asulates või planeeritavas asulas. Viimsi ja Haabneeme aleviku kõrval on veel 14 küla ja 4 saart ning seega on veel külasid, kus elanike arv läheneb 14000 elanikule. Suured on ka Pärnamäe küla ja Kelving. Vallamajas ei loodud adekvaatseid tingimusi Teemaplaneeringuga tutvumiseks: kaardimaterjal oli volditud kausta vahele, võrdluseks puudus kehtiva üldplaneeringu kaart. 3. Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Vastuväited: 1) Ebaõige on väide, et Teemaplaneering piirab kaebajate kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Vesiniidu kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Maakatastri andmetel on 50 383 m2 suuruse üldpinnaga maaüksuse kõlvikuline koosseis järgmine: haritav maa 1776 m2, looduslik rohumaa 21 749 m2, metsamaa 23 092 m2, õuemaa 3080 m2 ja muu maa 686 m2. Viimsi Vallavolikogu 11. jaanuari 2000. a otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on Vesiniidu maaüksuse juhtfunktsiooniks õuemaa osas elamumaa ja 6
(26)3-09-2521 ülejäänud osas metsamaa. Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal (Vabariigi Valitsuse
  1. oktoobri
  2. a määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuste sihtotstervete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 9). Sama korra § 7 lg 4 täpsustab, et maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu arvatakse järgmised kõlvikud: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa. Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata muud sihtotstarvet, kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Teemaplaneeringu
  3. ptk „Rakendussätted“ alapeatüki 9.1 „Üldplaneeringu elluviimise majanduslikud võimalused“ kohaselt majandatakse rohevõrgustiku alal olevaid metsamaid vastavalt metsaseadusele ja kohalike kaitsealade kaitse-eeskirjadele. Maatulundusmaa sihtotstarbega avatud maastikuga aladel jätkub maa sihtotstarbeline kasutamine. Nii metsakui ka põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks täiendavaid ja piiravaid tingimusi Teemaplaneeringuga ei seata. Seoses kaebajate viitega rohevõrgustiku astmelaua ja rohekoridori tingimustele ning väitega, et rohekoridori alal ei ole võimalik tegeleda metsanduse ja põllumajandusega, kuna tagada tuleb sidusus ja puutumatu kõrghaljastus, märgib vastustaja, et sidususe all on silmas peetud killustamise vältimist ning kõrghaljastuse säilitamise all vajadust metsa majandamisel tagada metsa uuendamine raie järgselt. Metsa uuendamise kohustus ja tingimused tulenevad metsaseaduse §-dest 24 ja
  4. Eelnevast nähtub, et maaomanikul on võimalik jätkata maa sihtotstarbelist kasutamist nii põllu- kui ka metsamajandamisel ilma täiendavate piiranguteta. Astmelaud ja rohekoridor katavad kumbki ca ¼ kinnistust ning nende lõplik paiknemine selgub Teemaplaneeringu mõne jätkuprojekti (nt detailplaneeringu) menetluse raames. Väär on väide, et kaebajatel on kohustus rakendada kompenseerivaid meetmeid. Teemaplaneeringu
  5. ptk alapeatüki 9.1 kohaselt on Teemaplaneering kava, kuidas Viimsi valla rohelist võrgustikku koostöös edaspidiste planeeringutega ellu viia ja aja jooksul arendada. Rohelise võrgustiku edasine arendamine on pikaajalina protsess ning toimub koos üldplaneeringu ja üldplaneeringut täpsustavate teiste teemaplaneeringutega ning nende alusel koostatavate detailplaneeringute elluviimisega, lähtuvalt valla võimalustest ja arengukavas seatud eesmärkidest ning maaomanike huvidest koostada oma maale detailplaneering. Seega rohevõrgustiku parendamine, sh sidususe osas, saab toimuda Teemaplaneeringu jätkuprojektide raames koostöös ja kokkuleppel maaomanikega. See puudutab ka finantseerimise küsimusi. Samas on Vesiniidu kinnistul 70% ulatuses kõrghaljastus, millega on rohekoridori jaoks vajalikud tingimused sidususe seisukohast täidetud ja vajadus täiendava uushaljastuse rajamiseks puudub. Kõrghaljastuse järjepidevus ja jätkusuutlikkus metsa majandamisel tagatakse metsaseaduses sätestatud tingimustel. Eksitav on väide, justkui puuduks kaebajatel Teemaplaneeringust johtuvalt võimalus ehitustegevuseks. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ (edaspidi Ehitustingimuste teemaplaneering) kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad asuma kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. Seega reguleerivad kaebajate kinnistu hoonestamist Viimsi valla mandriosa üldplaneering koos Ehitustingimuste teemaplaneeringuga, mitte aga Teemaplaneering. Maaomanik ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus kindlasti omaniku soovil muudab üldplaneeringu järgset maakasutuse juhtfunktsiooni ning maa sihtotstarvet. Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand (PlanS § 9 lg 7). Seega ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust, et (elamu)ehitusõigust on võimalik seada maa-alale, millel puudub vastav juhtfunktsioon. Üldplaneeringu ja Ehitustingimuste teemaplaneeringu kohaselt on kaebajate kinnistu hoonestatav osa üksnes 7
(26)3-09-2521 õuemaa kõlvikuga maa-ala. Vesiniidu kinnistu õuemaa kõlvikul paikneb elamu, mille rekonstrueerimiseks on
  1. jaanuaril
  2. a väljastatud ehitusluba. Uue üksikelamu ehitamiseks õuemaa kõlvikule on väljastatud ehitusluba
  3. juulil
  4. a. Viimsi Vallavolikogu keskkonnakomisjoni
  5. mai
  6. a protokolli kohaselt peab komisjon võimalikuks detailplaneeringu algatamist kahe täiendava elamukrundi moodustamiseks olemasoleva elamu ja Muuga tee vahelisele kõrghaljastuseta alale. Sel viisil ja mahus on Vesiniidu kinnistul elavate leibkondade probleem võimalik lahendada. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust väita põhiseaduse § 32 ebaproportsionaalset riivet Vesiniidu kinnistule seatava rohekoridori näol. 2) Väär on seisukoht, et Teemaplaneering sekkub kaebajate elu- ja majandustegevusse. Kaebajad nõustuvad ka ise, et Teemaplaneering ei määra vahetult nende kinnistule uut juhtfunktsiooni, kuid arvavad ekslikult, et see toimub kaudselt, kuna muudab tulevikus maa sihtotstarbe muutmise praktiliselt võimatuks. Lisaks eespool juba selgitatule rõhutab vastustaja järgmist. Viimsi vallas reguleerib ehitusõiguse andmist Viimsi valla mandriosa üldplaneering koos Ehitustingimuste teemaplaneeringuga, mitte Teemaplaneering. Teemaplaneeringu ülesanne on vastavalt PlanS § 8 lg 3 p-dele 6 ja 7 miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine, samuti rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. PlanS § 8 lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele. PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Teemaplaneering seda õigust ära ei võta. Kehtiva üldplaneeringu muutmist sisaldava taotluse saamisel võtab kohalik omavalitsus vastu kaalutlusotsuse taotluse põhjendatuse osas. Maaomanik ei saa seejuures eeldada, et kohalik omavalitsus maakasutuse juhtfunktsiooni ja maa sihtotstarvet tingimata muudab. Seega ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust, et elamu ehitusõigust on võimalik seada maa-aladele, millel üldplaneeringu kohaselt vastav juhtfunktsioon puudub. Kuna Teemaplaneeringu kehtestamisega ei kaasnenud kaebajatele mingeid muudatusi nende kinnistu kasutamisel, ei riku ega riiva Teemaplaneering kaebajate õigusi, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. 3) Ekslik on väide, et kaebajate kinnistule planeeritud rohekoridor ei täida oma eesmärki. Rohekoridorid pole vajalikud üksnes suurimetajate rändeteedeks. Rohevõrgustiku, sh rohekoridoride eesmärk on palju laiem – bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine. Lisaks suurimetajatele elab Viimsi vallas mitmeid teisi isendeid (vt Teemaplaneeringu lisa nr 8 „Loomastik“), nagu näiteks väikeimetajad, kahepaiksed, roomajad ja linnud, kes vajavad samuti elu-, varje- ja pesitsuspaiku ning rändekoridore. Väikeste populatsioonide isolatsiooni jäämine tähendaks sisuliselt nende väljasuremist ja see tooks omakorda kaasa (elu)keskkonna mitmekesisuse vaesumise. Mida rohkem on eriilmelisi maastikke ja looduskooslusi, seda suurem on liikide (taimestiku, loomastiku, linnustiku, putukate jms) mitmekesisus. Lisaks on rohevõrgustik vajalik inimtekkeliste mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks, et aidata kaasa keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilimisele. Viimane on aluseks bioloogilisele mitmekesisusele (ökosüsteemid, elupaigad, kooslused, liigid jne), mis tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse, nagu näiteks mikrokliima kujunemine, põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringlused jms. Rohevõrgustiku koostamise metoodika on esitatud Teemaplaneeringu ptk-s 1.5 ning ptk-s 1.6 on esitatud dokumentatsioon, millest on lähtutud rohevõrgustiku sidumisel naaberomavalitsuste territooriumidega. Rohevõrgustik põhineb sidusal süsteemil. Seda kinnitab ka Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ptk 2.2.1, kus on rõhutatud, et 8
(26)3-09-2521 rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna mõjupiirkonnas; tugialasid ja koridore on kohati liialt hõredalt just Tallinna rohelise vööndi piires ja seal on möödapääsmatu vajadus rohelist võrgustikku tugevdada. Kaebajate osutatud rohekoridor ei suuna loomade rännet maja hoovi, vaid Mäealuse III maaüksuse kaudu Maardu linna territooriumile. Teemaplaneeringu kaart on koostatud mõõtkavas, kus 1 mm kaardil vastab 10 m-le looduses. Teemaplaneeringu ptk 9.1 sätestab, et Teemaplaneeringuga on jäetud võimalus rohelise võrgustiku alade täpsemaks piiritlemiseks läbi detailplaneeringute ja projektide, samuti on vajadusel võimalik täpsustada alade majandamistingimusi. Seega selgub kõnealuse rohekoridori lõplik (parim) asukoht jätkuprojektide raames. Teemaplaneeringu
  1. ptk „Keskkonnatingimuste seadmine“ p-s 10 on märgitud, et uute teede rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaaluda loomade liikumise võimaldamiseks erimeetmete (nt kiirusepiirangud, hoiatavad liikluskorraldusvahendid, võrkaed, ulukitunnel, ökodukt jne) rakendamist. KSH aruandes on loomade ristumist joonobjektidega käsitletud läbivalt. Seejuures on aluseks võetud zooloog Üllar Rammuli eksperthinnangus (KSH lisa 10) toodud soovitused (sõidukite kiiruse piiramine, infomärkide paigaldamine). Tõele mittevastav on väide, et kaebajatele pole tutvumiseks esitatud Maardu linna üldplaneeringut. Teemaplaneeringu ptk-s 1.6 „Rohevõrgustiku sidumine naaberaladega“ on nimetatud dokumentatsioon, sh Maardu linna üldplaneering, millest on lähtutud rohevõrgustiku sidumisel naaberomavalitsuste territooriumidega. Vallavalitsuse
  2. jaanuari
  3. a vastuskirjas H. Sepale on märgitud elektrooniline aadress, kus on võimalik Maardu linna üldplaneeringuga tutvuda; kirjale lisati väljavõte Maardu linna üldplaneeringu seletuskirjast, s.o Muuga aedlinna üldplaneeringu värvilisest kaardist, millelt nähtuvad rohevõrgustiku jätkukohad. T. Veersalu
  4. aprilli
  5. a e-kiri ei kinnita kaebajate väidet, et Teemaplaneering on kaebajate kinnistule seatavate kitsenduste ulatuses põhistamata. Lisaks juba märgitule, et Teemaplaneering mingeid täiendavaid kitsendusi kaebajate kinnistu osas kaasa ei too, rõhutab vastustaja, et kaebajad on viidatud kirja kontekstist välja tõstnud ühe lause ja seeläbi kirja sisu moonutanud. Kirja eesmärk on öelda, et avalikul väljapanekul on planeeringuprojekt ning lõplik planeering valmib koostöös avalikkusega. Vallavalitsus töötas läbi ja kujundas omapoolsed seisukohad nii planeerimis- kui ka KSH menetluses esitatud ettepanekute ja vastuväidete suhtes, millest osaga arvestati ja osaga mitte. Kõigile kirjalikult esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastati kirjalikult, sh kaebajatele. 4) Alusetu on väide maaomanike ebavõrdsest kohtlemisest rohekoridoride lisamisel/kustutamisel. Teemaplaneeringuga ei seata täiendavaid piiranguid juba kehtivate üld- ja teemaplaneeringutega võrreldes, mistõttu ei saa vald maaomanikke ka ebavõrdselt kohelda. Kaebuses sisalduva planeeringulahenduste muudatuste loetelu (37 nimetust) puhul märgivad kaebajad ekslikult, et rohevõrgustiku struktuurielemendid asendati elamu-, äri- ja tootmismaadega ning sellega laiendati ehitusõigust. Vastustaja kordab taas, et Teemaplaneering ei määra maakasutuse juhtfunktsioone, planeeringujoonisele on kantud üldplaneeringust tulenevad juhtfunktsioonid, sh perspektiivsed. Enne Teemaplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist korrigeeriti planeeringulahendust ning viidi see kooskõlla juba kehtivate üld-, teema- ja detailplaneeringutega. Sellest tulenevad ka kaebajate viidatud muudatused. Algselt oli ka kaebajate kinnistut läbiva rohekoridori laiuseks planeeritud 250 m, kuid planeeringulahenduse kooskõlla viimisel juba kehtivate planeeringutega vähendati rohekoridori läbimõõtu 50 meetrile. Korrigeeriti ka astmelaua nr 7 pindala, mille tulemusel vähenes oluliselt selle ulatus kaebajate kinnistul. 9
(26)3-09-2521 5) Väär on seisukoht, et KSH aruanne ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele. Vastupidiselt kaebajate väidetele on

-st tulenevad punktid piisavalt „lahti kirjutatud“. Olukorda, kus planeerimisdokumenti ellu ei viida, väljendab KSH aruandes analüüsitud „0“ alternatiiv, mille olemust on seletatud KSH aruande p-s 3.1.

§ 40lg 4 p 4 nõue on täidetud ja kajastatud KSH aruande ptk-des 8, 10 ja 11.

Kuna Teemaplaneeringu elluviimisel ei teki ühtegi

§-s 5 määratletud olulist keskkonnamõju, siis on KSH aruandes käsitletud mõjud lokaalse iseloomuga. Keskkonnamõjude omavahelisi seoseid käsitleb KSH aruande p 10.13.

(§ 46 lg 1) mõistab piiriülese keskkonnamõju all riigipiiri ületavat olulist (keskkonna)mõju, mitte kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi piiri ületavat (keskkonna)mõju, mistõttu ei pea KSH aruanne piiriülest mõju kajastama. Väide KSH aruande üldsõnalisuse kohta on paljasõnaline. KSH aruanne ei rajane oletustele ning ebapiisavatele uuringutele. Meelevaldne on ka väide, et rohevõrgustiku piirjooned ja kulgemine ei rajane reaalsetel oludel.

§ 2lg-s 2 sätestatud KSH eesmärgid on antud juhul täidetud.

Tegemist on positiivset keskkonnamõju omava planeeringuga, kuna selle eesmärk on määratleda miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustiku struktuurielementide paiknemine. Teemaplaneeringu koostajaks valiti väga suurte kogemustega AS Pöyry Entec. Teemaplaneeringu koostamisel on osalenud otseselt kõigis etappides arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja Kaur Lass, maastikuarhitektplaneerijad Tuuli Veersalu ja Kerttu Kõll (diplomeeritud maastikuarhitektid, kes omavad oma erialal töötamise (sh looduse välisvaatluste tegemise) kogemust). Kõigil kolmel planeeringu koostamist nõustanud konsultandil on ka keskkonnamõju strateegilise hindamise õigus. Seega vastavad nad riiklikult tunnustatud keskkonnaeksperdi kriteeriumidele, ehkki nad ei olnud Teemaplaneeringu puhul KSH ekspertideks. KSH aruande koostajateks olid MTÜ Keskkonnakorraldus keskkonnaeksperdid Sixten Kerge ja Teet Kirss ning bioloog Roland Müür. Teemaplaneeringu koostaja ja KSH aruande koostajate vahel on toimunud koostöö kogu planeerimismenetluse kestel. Kohaliku tasandi kaitsealade moodustamisel on arvestatud bioloogiakandidaat Jaanus Paali ja akadeemik Jüri Martini loodusväärtuste ekspertiisi tulemustega (KSH aruande lisad 3-9). Loomastiku-uuringu osas on koostööd tehtud Riigimetsa Majandamise Keskusega, kellelt on saadud väljavõtted riigimetsa koosseisu kohta – sealt tulevad välja elupaigad. Metsatüübi järgi võib ja saab eeldada, milliste loomade elupaigad seal on. Samuti on eksperthinnangu Teemaplaneeringu osas andnud zooloog Üllar Rammul. Kaudselt on kaasatud olnud maakondliku rohelise võrgustiku metoodika koostajad Kalev Sepp ja Jüri Jagomägi ning Mart Külvik, kes on tunnustatud ökoloogilise võrgustiku uurija. Töö tugines nende poolt välja töötatud teaduslikule metoodikale. Ekspertalane kompetents on vastustaja hinnangul olnud kõrgel tasemel nii Teemaplaneeringu kui KSH aruande koostamisel ja seda nii teoreetilisel baasil kui ka vahetult töögrupi näol ning läbi on viidud kõik vajalikud uuringud. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Harjumaa kontori 5. augusti 2009. a kirjaga kiideti heaks Teemaplaneeringu KSH aruanne ning Harju Maavalitsuse 5. oktoobri 2009. a kirjaga kiideti heaks Teemaplaneering. Ekspert Ü. Rammul on 20. aprilli 2009. a täpsustanud (täpsustus on toodud KSH aruande lisana 10), mida ta pidas silmas oma eksperthinnangu kaebajate viidatud lõigus. KSH aruandes sisalduvad mõisted, kriteeriumid ja hindamismeetodid ei ole ebaselged ja argumenteerimata. Ebaõige on kaebajate seisukoht, et KSH aruande koostajal puudus selle koostamiseks

järgi pädevus. Vald ei ole leidnud, et eksisteerib „pehmem“

tõlgendus, vaid et KSH juhtekspert Sixten Kergel on tulenevalt

-st piisav pädevus KSH läbiviimiseks. Sama seisukohta on Keskkonnaministeerium kui

koostaja väljendanud

  1. juuni
  2. a märgukirjas Eesti Projektbüroode Liidule. Nii MTÜ Keskkonnakorraldus kui ka OÜ Alkranel võivad hinnata üldplaneeringute keskkonnamõju. Kaebajate tõlgendus

§ 34lg 3 p 2 10

(26)3-09-2521 osas on väär. Nõutava töökogemuse valdkonnana ei ole seadusandja silmas pidanud mitte planeerimist, vaid valdkonda, milles sisuliselt koostatakse strateegiline planeerimisdokument. Antud juhul on valdkonnaks looduskeskkond.

§ 38

lg 2 p 5 kohaselt on järelevalvaja ülesandeks hinnata eksperdi vastavust

§ 34

lg 3 nõuetele.

-st tulenev KSH järelevalvaja Harjumaa Keskkonnateenistus (alates

  1. jaanuarist
  2. a Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon) on aktsepteerinud eksperdi pädevust ning kiitnud KSH programmi heaks
  3. augusti
  4. a kirjaga (KSH aruande lisa nr 12) ja aruande
  5. augusti
  6. a kirjaga.

§ 39

lg 3 p 4 kohaselt järelevalvaja ei kiida KSH programmi heaks, kui programmi on koostanud ekspert, kes ei vasta

§ 34lg 3 nõuetele.

Aruanne on koostatud KSH programmist lähtudes. S. Kerge omab keskkonnaalast töökogemust alates aastast

  1. Ta omab alates
  2. juunist
  3. a ka keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsi, kuigi KSH litsentse ei vajata ja ei väljastata. Millistele faktidele tuginedes kaebajad väidavad, et Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt kooskõlastatud programmi ei täidetud, jääb selgusetuks. Ebaõige on väide, et volikogu arutas planeeringulahendust KSH aruannet nägemata. 6) Tegelikkusele ei vasta väide, et vald on jätnud kaalumata võimalikud alternatiivid planeeringulahendusele. Teemaplaneeringu koostamisel on kaalutud erinevaid võimalusi. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohevõrgustiku moodustamiseks välja töötatud metoodika alusel ning arvesse on võetud KSH tulemusi. KSH menetluses parimaks osutunud „1“ alternatiivi ja teisele kohale tulnud „2“ alternatiivi vahe ei ole hindamispunktides küll suur, kuid siiski selgelt erinev. Alternatiivide hindamisel jõuti järeldusele, et parimaks on Teemaplaneeringu lahendus, mis ainukesena loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks. Teised seda ei taga, sest alad kaotavad sidususe. Võrgustik saab aga efektiivselt toimida vaid sidusa süsteemina. Parimaks osutunud alternatiivi toetab ka zooloog Ü. Rammuli eksperthinnang (KSH lisa 10), samuti Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ptk 2.2.
  4. Teemaplaneeringu menetlemisel ei ole vahet tehtud eraomanikele, vallale või riigile kuuluvate maade vahel. Parimaks osutunud „1“ alternatiivi puhul on kokku kavandatud 2853 km2 ulatuses rohealasid, sellest eramaale jääb 39,7% ning riigimaale (sh reformimata riigimaa) ja munitsipaalmaadele 60,3%. Teemaplaneeringu lahendus on kõiki asjaolusid arvestades parim võimalik lahendus Viimsi valla rohealade sidususe tagamiseks naaberomavalitsuste rohevõrgustiku elementidega. 7) Alusetu on väide kõrvaldamata puudujääkide kohta planeeringu seletuskirjas. Vastustaja ei nõustu väitega, et kaasamata on jäetud piisaval hulgal eksperte. Väide on eespool juba kummutatud vastusega väitele, nagu oleks KSH aruanne rajanenud oletustele ja ebapiisavatele uuringutele. Eksitav on väide, et Teemaplaneeringu aluseks on üld-ja teemaplaneeringud, millest enamik on tänaseni kehtestamata. Teemaplaneeringu ptk-s 1.2 „Teemaplaneeringu alused“ on loetletud planeeringud ja dokumendid, millega teemaplaneeringu koostamisel arvestati. Koostamisel olevad teemaplaneeringud ja valla osa üldplaneeringud moodustavad kõigist arvesse võetud dokumentidest vaid väikese osa. On iseenesest mõistetav, et planeeringute omavaheliste vastuolude vältimiseks arvestatakse ka teiste, paralleelselt menetletavate planeerimislahendustega. Ennekõike on siiski tuginetud juba kehtivatele maakonna-, üld-, teema- ja detailplaneeringute lahendustele. Asjakohatu on väide, et Teemaplaneeringu seletuskirjas puudub teave selle kohta, millises ulatuses ja milliste vahenditega toimub maakasutuse sihtotstarbe muutmisest kinnistuomanikele tekkiva kahju hüvitamine. Teemaplaneeringuga ei muudeta maakasutuse juhtfunktsioone ega ka maaüksuse sihtotstarbeid. Teemaplaneeringu alusel ei toimu kinnistute (sh Vesiniidu kinnistu) senise sihtotstarbe/juhtfunktsiooni järgsete kasutusvõimaluste piiramist 11

(26)3-09-2521 ega avalikult kasutatavaks määramist ja seetõttu ei ole ette nähtud ega kirjeldatud kompenseerimismeetmeid. 8) Teemaplaneeringu avalikustamise nõudeid ei ole rikutud ja Teemaplaneeringuga tutvumiseks olid loodud adekvaatsed tingimused. Viimsi vald on territooriumi poolest suhteliselt väike omavalitsusüksus pindalaga 73 km2, millest mandriosa moodustab ca 50 km
  1. Valla suurimateks asulateks on omavahel kokku kasvanud Viimsi ja Haabneeme alevikud, mis koos moodustavad ühtse tervikuna valla keskuse. Viimsi valla mandriosa teede- ja ühistranspordivõrk võimaldab ühendust valla keskusega. Avalik väljapanek toimus Viimsi alevikus Viimsi Vallavalitsuses, kus lisaks Teemaplaneeringu materjalidele olid olemas ka kõik muud võimalikud planeeringuga seotud materjalid, mis soovi korral olid koheselt kättesaadavad. Seinal oli teiste planeeringute hulgas ka Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kaart. Materjalidega tutvujate kasutuses oli suur laud, kus Teemaplaneeringu kaarti (paberil mõõtmetega 1 m x 1,25 m) oli võimalik tutvumiseks lahti laotada. Lisaks oli Teemaplaneeringu ja sellega seotud materjaliga võimalik tutvuda valla kodulehel. Täiendavalt saadeti tähitud postiga teade Teemaplaneeringu avalikust väljapanekust 82-le maaomanikule, kelle maadele rohevõrgustikku planeeriti, või nende esindajale. Vallavalitsus teavitas üldsust Viimsi Vallavolikogu
  2. märtsi
  3. a otsusest, millega Teemaplaneering vastu võeti ja avalikule väljapanekule suunati,
  4. märtsi
  5. a ajalehes Viimsi Teataja. Teemaplaneeringu avalikust väljapanekust teavitati üldsust
  6. märtsi
  7. a ajalehes Harju Elu ja
  8. märtsi
  9. a ajalehes Eesti Päevaleht. Vastav teade avaldati ka valla kodulehel. Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamisega Viimsi alevikus on PlanS § 18 lg 2 p 1 nõue täidetud. Lisaks kaebajate nimetatud Randvere ja Kelvingi küladele on vallas veel hulk külasid (kokku 18) ja nende kahe väljatoomine pole teistest rohkem põhjendatud. Arvestades Teemaplaneeringu ja sellega seotud dokumentatsiooni mahtu, oli praktilistel kaalutlustel avaliku väljapaneku korraldamine muudes külades raskendatud ja ebamõistlik. Avalikkuse aktiivne osalus tõendab, et kellelgi ei ole olnud planeerimismenetluses osalemine takistatud. Menetluses esitati üle 50 vastuväite, millest mitmed olid ühiskirjad. Kõik planeeringulahendusega mittenõustunud isikud on saanud esitada oma ettepanekud ja materjalidega tutvuda.
  10. jaanuarist
  11. a kuni
  12. veebruarini
  13. a toimus Teemaplaneeringu KSH aruande avalik väljapanek, mille raames oli materjali hulgas kättesaadav ka Teemaplaneering koos kõigi lisadega. Avaliku väljapaneku raames esitatud ettepanekud ja vastuväited puudutasid valdavalt Teemaplaneeringu lahendust, mitte KSH aruannet. Kõigile ettepanekutele ja vastuväidetele vastati sisuliselt. KSH aruanne avalikustati Viimsi vallamajas ja veebilehel. Teade ilmus
  14. jaanuari
  15. a ajalehes Viimsi Teataja ja
  16. jaanuaril
  17. a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks edastati teade ka kõigile Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku raames ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele.
  18. Tallinna Halduskohtu
  19. juuni
  20. a otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Kohus põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiste seisukohtadega: 1) Piirangud kaebajatele tulenevad juba Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust ja Ehitustingimuste teemaplaneeringust. Teemaplaneering ei sea täiendavaid piiranguid ehitustegevusele ega senisele maakasutusele, mis jätkub maa sihtotstarbe järgi. Kaebajad saavad taotleda nii üldplaneeringu kui ka Teemaplaneeringu muutmist detailplaneeringu kaudu. Väited, et hetkel kehtiv üldplaneering annab suuremad võimalused kaitsta õigusi konkreetse detailplaneeringu kaudu, ei ole õigustatud ka motiivil, et praktikas asi selliselt toimib. Kui praktikas on tehtud väärotsustusi, ei ole see õiguslik argument järeldamaks, et üldplaneering annab enamad võimalused ja Teemaplaneering piirab oluliselt või seab lisapiirangud elamuehitusele. Teemaplaneering ei võta ära võimalusi, mille sätestab PlanS § 9 lg
  21. 12
(26)3-09-2521 2) Väär on väide, et kaebajatel on kohustus rakendada kompenseerivaid meetmeid. Vesiniidu kinnistul on kõrghaljastus 70% ulatuses ja seega puudub täiendava uushaljastuse rajamise vajadus. 3) Ekslik on väide, et rohekoridor ei täida oma eesmärki. Rohekoridori eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine, mitte ainult suurimetajate rändeteede tagamine. Lähtutud on sidususe vajaduse tagamisest naaberomavalitsuste territooriumidega. Kaebajate osutatud koridor ei suuna loomade rännet maja hoovi, vaid Mäealuse III maaüksuse kaudu Maardu linna territooriumile. Koridori lõplik (parim) asukoht selgub alles jätkuprojektide raames. Kaebajatele on loodud võimalus tutvuda Maardu linna üldplaneeringuga. 4) Vesiniidu kinnistu astmelaua ja rohekoridori lõplik paiknemine selgub mõne Teemaplaneeringu jätkuprojekti menetluse raames. Kaebajaid huvitas asja arutamisel küsimus, kas Teemaplaneering toob kaasa takistusi loomapidamisel, sh nt elektrikarjuste kasutamisel. Teemaplaneering loomapidamist ja elektrikarjuste kasutamist ei takista. Vesiniidu kinnistu hoonestamist reguleerivad eespool viidatud planeeringud, mitte Teemaplaneering. Kinnistule on väljastatud ehitusluba uue üksikelamu ehitamiseks ja võimalikuks peetakse detailplaneeringu algatamist kahe täiendava elamukrundi moodustamiseks. Kaebajate taotlused lahendatakse detailplaneeringu menetluses. 5) Maaomanikke ei ole koheldud ebavõrdselt. Teemaplaneering üldplaneeringuga antud ehitusõigust ei muuda. Kaebajate kinnistule jääva rohekoridori läbimõõtu vähendati 250-lt 50le meetrile ning korrigeeriti ka astmelaua nr 7 pindala, millega oluliselt vähenes selle ulatus kaebajate kinnistul. Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohelise võrgustiku konstrueerimiseks väljatöötatud metoodikast lähtudes. Alusetu on väita, nagu kinnitaks maaomanike ebavõrdset kohtlemist rohekoridoride nn lisamine või nende kustutamine. Muudatuste tegemisel ei laiendatud ebavõrdselt ehitusõigusi. Teemaplaneering ei määra maakasutuse juhtfunktsioone. Enne Teemaplaneeringu vastuvõtmist korrigeeriti lahendust ning viidi see kooskõlla juba kehtivate planeeringutega. Elamumaa osas ei ole piiranguid ehitamiseks – see asub puhveralal. 6) Metsa- ja põllumaa ehk maatulundusmaa edaspidiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks Teemaplaneering täiendavaid piiranguid ei sea. Teemaplaneering ei toonud kaebajate suhtes kaasa keelatud mõjutusi ega riku nende õigusi. Kaebajatel ei saanud olla õigustatud ootust, et neile antakse võimalus hakata ehitama, kui kehtis üldplaneering ilma vaidlustatud Teemaplaneeringuta. Antud juhul on kaalutud isikute erahuvi ja avalikku huvi. Teemaplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringu seisukohad väljendavad avalikku huvi. Vald ei saa kohelda erinevalt Teemaplaneeringu raames põliselanikke võrreldes teiste elanike või ka arendajatega, omand on seaduse ees võrdne. Kaebajad saavad oma põhiseaduse §-st 32 tulenevaid õigusi endiselt kaitsta detailplaneeringu kaudu, kui neil on mõjuv põhjus ehitada. Kui kaebajate taotlus lahendatakse vastuolus seadusega, on neil õigus pöörduda kohtusse. 7) Väide, et KSH aruandes sisalduvad mõisted, kriteeriumid ja hindamismeetodid on kas ebaselged või argumenteerimata, ei ole õigustatud. Planeering määratleb miljööväärtuslikud alad, jälgib rohevõrgustiku struktuuri tegelikku paiknemist. Kaebajate vastupidine väide on paljasõnaline ja põhjendamatu. Rohelahendused tuginesid ekspertarvamustele. KSH pakub planeerimislahenduste teostamiseks vajaliku teabe ja kaalutlused. Kaebajatele on selgitatud neid huvitanud probleeme täiendavalt ka kirjalikult. Rohevõrgustik ei puuduta vaid suurulukite liikumist ja paiknemist. Aruanne käsitleb rohevõrgustikku, sh rohekoridori laiemas tähenduses, st et loodust jälgitakse bioloogilises mitmekesisuses selle säilimise eesmärgil. Eriilmelised looduskooslused koosnevad ka väikestest populatsioonidest, vastavat teemat käsitleb üksikasjalikult Teemaplaneeringu lisa nr 8 „Loomastik“. KSH on lahti mõtestatud, ta on kehtiv akt ning selle kohta on kaebajatele antud eraldi selgitused. Kaebajad on esitanud 13
(26)3-09-2521 küsimused
  1. aprillil
  2. a ja saanud vastuse
  3. jaanuaril
  4. a.
  5. veebruaril
  6. a esitasid kaebajad uued väited ja vastustaja vastas neile
  7. mai
  8. a kirjaga. Seega pole kaebajaid jäetud informatsioonita. Jõusoleva dokumendina sai KSH olla Teemaplaneeringu koostamisel arvestatav. Nagu KSH märgib, on ka Teemaplaneeringus selgitatud, kuidas keskkonnamõjude hindamise metoodika seadis kriteeriumid, et hindamisel oleks kaalutud keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke aspekte. Kriteeriume hinnati ekspertrühmas. Konkreetse metoodika alusel hindamisel saadud tulemused võttis Teemaplaneering arvesse. Kaebajad ei ole esile toonud, millele metoodika ei vasta ja et Teemaplaneering ei saaks selle metoodika valiku tõttu toimida. KSH käigus võrreldi kolme alternatiivset lahendust. Teemaplaneeringu lahendusel valiti „1“ alternatiiv, mis loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks. „0“ ja „2“ alternatiivid seda ei tagaks, kuna nende rakendustega piirdudes kaoks sidusus valla piires ja väljaspool valda. Teemaplaneeringu avaliku arutelu protokollidest nähtub, et kaebajate esindaja on saanud küsimustele vastused, mis selgitasid nii alternatiivide valikut kui ka loomade liikumist ja arvukust. Nt on
  9. veebruaril
  10. a antud selgitusi loomade kohta, selgitatud kaardimaterjalile näidates, kuidas muud alternatiivid ei taga sidusust ülejäänud Eestiga, selgitatud „1“ alternatiivi võimalust tagada sidusus ja selle eelduseid. Arutelud on toimunud ka
  11. oktoobril
  12. a,
  13. jaanuaril
  14. a ja
  15. veebruaril
  16. a. Rohevõrgustiku konstrueerimise metoodikat tutvustati nt ka
  17. veebruaril
  18. a, mil selgitati ka välitööde osatähtsust. Kaebajatel on võimalik leida haldusaktist vastused küsimustele, mille alusel kujunesid rohealad Teemaplaneeringus kehtestatud viisil. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna planeeringumaterjal on äärmiselt ulatuslik, ei saa seletuskirja lahti mõtestada ilma kaardimaterjali uurimata, samuti on asjakohane jälgida metoodika põhimõtteid ja viiteid. Teadlaste koostatud rohelise võrgustiku planeerimise metoodika sätestab põhimõtted, kuidas nn rohealad peaksid välja nägema ja paiknema, et tagada toimiv struktuur. Astmelauad peavad asuma üksteisest teatud kaugusel ja olema teatud suuruses, et nad toimiksid; rohekoridorid peavad süsteemi toimimiseks olema teatud pikkuse ja laiusega. Metoodikas toodud parameetrite piires on planeerijal võimalus valida suurused, mis tagavad objektiivselt vajaliku ja võimaldavad süsteemil toimida. Kaalumisvõimaluste piires tegi vastustaja vajalikel juhtudel muudatusi. Muudatusi tehti menetluse kestel ka siis, kui võrdluses teiste planeeringutega ilmnes, et ala on tegelikkuses juba elamuala või määratud selliseks alaks. Seega ei saa nõustuda väitega, et Teemaplaneering ei arvesta KSH andmetega ning KSH või Teemaplaneering ei ole põhjendatud ega kontrollitav. Vastustaja on viidanud planeeringutele, millega oli vaja arvestada (Harju maakonna teemaplaneering, Tallinna või Viimsi vallaga piirnevate teiste valdade asjakohased, sh koostamisel olevad planeeringud), et tagada rohealade ökoloogiline sidusus ja süsteemne toimimine. Vastustaja on põhjalikult selgitanud Jõelähtme valla ja Maardu linnaga seotud sidususe küsimust. Teemaplaneering seab ka üheks eesmärgiks, et sellele tuginevalt saab kavandada edasisi tegevusi, seades eeltingimused jätkuprojektide kaudu funktsioneerivate rohekoridoride loomiseks. „1“ ja „2“ alternatiivide vahe ei ole suur, kuid kaalumise tulemusena on jõutud järeldusele, et teised alternatiivid ei loo efektiivset ja sidusat süsteemi. „1“ alternatiivi valimise põhjuseks on asjaolu, mille toob välja Ü. Rammuli eksperthinnang (KSH aruande lisa nr 10) ja Harju maakonna teemaplaneeringu ptk 2.2.
  19. Viimsi poolsaar on liialt väike, et tagaks iseseisvalt ja isoleeritult suuremate maismaaloomade populatsiooni, mistõttu ongi eriti oluline rohekoridoride kaudu tagada sidusus, selle sidususe tagamine on eriti oluline Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore tuleb Tallinna rohelises vööndis tugevdada. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et puuduvad roheplaneeringu aluseks vajalikud nõuetekohased keskkonnauuringud. Loomade elupaikade osas on arvestust pidanud ja materjali eraldanud Riigimetsa Majandamise Keskus. Ekspert Ü. Rammul on täpsustanud
  20. aprillil
  21. a, et ta ei ole soovinud
  22. detsembri
  23. a eksperthinnangus märkida muud, kui et detailset ülevaadet ei saanud ta lühikese ajaperioodi jooksul anda, see tuleb teha 14
(26)3-09-2521 jätkuprojektide raames, et teostada seiret ja hinnata Teemaplaneeringu toimimist muutuvas ajas. Siis saab täpsemat teavet loomastiku liigilisest koosseisust ja alade kasutamisest liikide poolt. Teemaplaneering ongi uuringute aluseks. Kaebajad on andnud hinnangule väärtõlgenduse, sest silmas peeti vajadust kasutada planeerimisdokumenti kui arenevat ja jätkuvat projekti. Teemaplaneeringut koostati heal metoodilisel alusel, kasutati piirkonna ja looduskeskkonda puudutavat avalikku teavet, sh Eesti Looduse InfosüsteemKeskkonnaregistri andmebaasi, loomastiku uuringuid. Juba olemasolevad andmed ei vajanud täiendavat väliuuringut. Harjumaal läbi viidud uuringud, samuti EL läbi viidud rohevõrgustiku ja liike puudutavad uuringud ja juhendmaterjalid on äsjased uuringud, mis võeti arvesse. Eesti planeerimispraktika ei eelda üldplaneeringu tasandil planeeringu koostamiseks detailseid uuringuid, kui tegemist pole inimesi ja keskkonda oluliselt negatiivselt mõjutavate objektidega. Loomastiku uuring on läbi viidud piisaval tasemel. Kohaliku tasandi kaitsealade moodustamisel arvestati bioloogiakandidaat J. Paali ja akadeemik J. Martini loodusväärtuste ekspertiisi tulemusi. Loomastiku uuringu osas on tehtud koostööd Riigimetsa Majandamise Keskusega, kellelt on saadud väljavõtted riigimetsa koosseisu kohta – sealt tulevad välja elupaigad. Metsatüübi järgi saab eeldada, millised elupaigad sel asuvad ja millised loomad seal elavad. 8) Seoses KSH aruande koostaja pädevusega märgib kohus, et KSH aruannet ei ole palutud tühistada, KSH järelevalvaja on eksperdi pädevust aktsepteerinud, programm ja aruanne on heaks kiidetud. KSH aruande kehtivuse juurde tagasipöördumine pole asjakohane. Siiski pole vastustaja selgitused S. Kerge pädevuse osas valed. Kaebajate tõlgendus

§ 34lg 3 p 2 osas on väär.

Seadusandja ei ole töökogemuse all pidanud silmas töökogemust planeerijana, vaid töökogemust valdkonnas, milles koostatakse strateegiline planeerimisdokument. Antud juhul on valdkonnaks looduskeskkond. S. Kergel on keskkonnaalane töökogemus aastast 2001. MTÜ Keskkonnakorraldus võib hinnata üldplaneeringute keskkonnamõju. Lisaks nähtub

rakendussätetest, et KSH ei ole vajalik, kui planeering on algatatud enne selle seaduse sätestamist. Vald otsustas KSH siiski tellida, et vältida kahtlusi Teemaplaneeringu õiguspärasuses. S. Kerge on pädev ekspert. 9) Vastustaja esitas andmed spetsialistide kohta, kes osalesid Teemaplaneeringu koostamisel. Teemaplaneeringu koostamine toimus koostöös arhitektuuri- ja planeerimisosakonna töötajatega (K. Lass, T. Veersalu, K. Kõll), tegemist on maastikuarhitekti haridusega isikutega. KSH aruande koostamisel osalesid keskkonnaeksperdid (S. Kerge, T. Kirss), bioloog (R. Müür). Uurimistöid koostasid kõrge erialase kvalifikatsiooni ja teaduskraadiga isikud (J. Paal, J. Martin, Ü. Rammul, K. Sepp, J. Jagomägi, M. Külvik). Materjale loomade elupaikade kohta eraldas Riigimetsa Majandamise Keskus. Kaebajaid huvitanud lõigu kohta eksperthinnangust on Ü. Rammul selgitanud

  1. aprillil
  2. a. Spetsialistid saavad seisukoha esitada ka varasematele uuringutele ja seiretele. Spetsialistide tase peaks kaebajaid veenma, et kaasatud olid oma ala parimad. Teemaplaneeringu koostajaks oli kogemustega AS Pöyry Entec. Teemaplaneeringus märgitakse, et täpsemad seireuuringud järgnevad juba lähtudes Teemaplaneeringust, mis on edaspidise töö aluseks. Kui kaebajad leiavad, et eksperte oli vähe, on see nende subjektiivne arusaam, mida kohtule esitatud tõendid ei kinnita. Iga uuringu teostanud isik otsustab ise, kas ta teeb töö välivaatluse alusel või kogub muul viisil andmeid. Oluline on, et vastav teemalõik saab asjakohase põhistuse, kusjuures jätkuprojektid aitavad teemat edasi arendada. 10) Kaebajate väide Teemaplaneeringuga kahju tekitamisest ei leidnud kinnitust. 11) Väide, et volikogu arutas planeeringulahendust KSH aruannet nägemata, on tõendamata. 15

(26)3-09-2521 12) Väide kehtestamata planeeringutele tuginemisest ei anna alust lugeda Teemaplaneeringut põhjendamatuks. Nii koostatud kui koostamisel olevate planeeringutega arvestamine tagab planeeringute järjepidevuse ja sidususe, et välistada nende omavahelisi vastuolusid. 13) Asjaolu, et kaardimaterjal esitatakse korrektselt voldituna kausta vahel, ei saa rikkuda kellegi õigusi ega ole õigusvastane. Kui üldplaneeringu kaart asus püsiva eksponaadina seinal, tuleb see lugeda kättesaadavaks dokumendiks. Materjal oli avalikustatud valla veebilehel, planeeringust teavitati 82 maaomanikku tähitud postiga, üldsust teavitati avalikust väljapanekust ajalehe kaudu. Planeeringu vallavalitsuses avalikustamisega ei ole PlanS § 18 lg 2 p 1 rikutud. Pealegi pole mõistlikku põhjust, miks peaks sedavõrd ulatuslikku materjali avalikustama külades. Kaebajate menetluses osalemine ei olnud takistatud, neile pole teada ka isikuid, kelle vastuväited jäänuks arutamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Hilja Sepa ja Aivar Sepa apellatsioonkaebustes paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada Viimsi Vallavolikogu 13. oktoobri 2009. a määrus nr 22 tervikuna või alternatiivselt tühistada määrus Vesiniidu kinnistu osas ning kohustada vastustajat täiendavalt kaaluma Vesiniidu kinnistu osalist või täielikku välistamist rohevõrgustikust. Apellatsioonkaebuste põhjendused: 1) Planeeringulahendusega seatav omandiõiguse piirang ning Vesiniidu rohevõrgustiku astmelaua, koridori ja puhveralana määratlemine on põhistamata. kinnistu
  1. a)Vesiniidu kinnistule näeb Teemaplaneering kogu kinnistu ulatuses ette rohevõrgustiku loomise. Kinnistu põhjapoolne osa on määratletud rohekoridori astmelauana. Lisaks läbib kinnistut 50 m laiune rohekoridor. Kokku jääb astmelaua ja rohekoridori alla ca pool 5 ha suurusest kinnistust ehk ligi 2,5 ha. Muus osas on kinnistu määratletud puhveralana. Teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud maakasutus- ja ehitustingimuste osas piirangud. Vesiniidu kinnistust ca poole ulatuses (astmelaua ja rohekoridori alal) on tulevikus Teemaplaneeringust johtuvalt ehitustegevus täielikult keelatud. Lisaks pole rohekoridori alal võimalik tegeleda metsanduse või põllumajandusega, sest tagada tuleb sidusus ja puutumatu kõrghaljastus. Muule osale kinnistust – puhveralale – sätestab Teemaplaneering samuti hulga ehitusõiguse ja maakasutuse piiranguid.
  2. b)Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et tegemist ei ole realistliku rohekoridoriga. Rohekoridor lõppeb kinnistu hoovis. Sealt edasi kulgeb vaid perspektiivne rohekoridor (ehk tulevikus võibolla tekkiv), mille kaudu peaksid Viimsi loomad kulgema mööda Muuga teed Maardu asulasisestele teedele ja tänavatele. Lisaks rohekoridori toimimise ebarealistlikkusele on see vastuolus ka Viimsi valla menetletavas teemaplaneeringus „Viimsi valla teedevõrgustik; sõidu ja kergliiklusteed“ märgituga, et takistada tuleb loomade sattumist tiheasustusega aladele ja selleks on kavas luua ka Muuga tee äärde loomade liikumist takistavad eraldusribad (p 4.1.1.3, III kd lk 44), olles seega vastuolus valla seisukohtadega, mis puudutavad rohevõrgustiku ja teedevõrgu puutepunkte. Rohekoridori ülesandeks on sidususe tagamine rohevõrgustiku tuumalade, astmelaudade ja haljastute vahel. Planeerimismenetluse kestel antud vastustaja vastustest ja ka kohtuotsusest jääb arusaamatuks, milliste alade sidususe tagab Vesiniidu kinnistut läbiv koridor, kuna see lõpeb mitu katastriüksust enne Maardu linna piiri taluõuel ja kulgeb edasi perspektiivsena, ja isegi kui mõnel loomal õnnestukski Maardu piirini jõuda, tuleks edasi kulgeda mööda asulasiseseid asfalteeritud teid. Seega jättis kohus tähelepanuta kaebajate väited sidususe puudumise ja rohekoridori eesmärgipäratuse ning 16
(26)3-09-2521 planeerimisdiskretsiooni rikkumise kohta valla poolt kaebajate sellekohaste väidete tähelepanuta jätmisel. c) Alusetu on väide, et Teemaplaneering ei mõjuta kaebajate õigusi. Planeeringuga piiratakse oluliselt maa senise juhtfunktsiooni muutmist tulevikus. Kohtu seisukoht subjektiivsete õiguste riive osas on sõnaohter, laialivalguv ja pigem deklaratiivne kui põhistav. Kaebajad jäävad seisukohale, et vaidlustatud Teemaplaneering piirab oluliselt nende õigust kinnistut soovitud suunas kasutada, sest Teemaplaneeringust tulenevate piirangute tõttu on tulevikus Teemaplaneeringu muutmiseta välistatud rohekoridori ja astmelaua ala juhtfunktsiooni muutmine millekski muuks kui „rohelisemaks“ ehk kaitsemetsaks, kaitsehaljastuse reservmaaks, haljasalamaaks jne (Teemaplaneeringu p 2.2.2.5). Kui enne Teemaplaneeringu kehtestamist oleks vastustajal tulnud põhistada, miks ei saa Vesiniidu kinnistu juhtfunktsiooni muuta äri- või elamumaaks (arvestades asjaolu, et Muuga tee teisele poolele, Vesiniidu kinnistu vastu, on tulevikus planeeritud elamuarendus, olnuks see suhteliselt keeruline), siis pärast Teemaplaneeringu kehtestamist tugineb vastustaja oma argumentatsioonis Teemaplaneeringule – maa on rohevõrgustiku ala ja sellest johtuvalt saab juhtfunktsioon ja sihtotstarve olla „roheline“ või „veelgi rohelisem“. Lisaks ütleb Teemaplaneering otsesõnu, et sellega kaasnevad maakasutusele piirangud, nähes p-s 2.1 ette, et kui detailplaneering koostatakse rohevõrgustiku alal kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgse arendustegevuse realiseerimiseks, siis tuleb rohevõrgustiku alal maad omaval omanikul detailplaneeringus arvestada ka Teemaplaneeringus jt teemaplaneeringutes sätestatud maakasutusõigust piiravate tingimustega. Seega on asjakohatu väide, et Teemaplaneering ei mõjuta kaebajate õigusi. Teemaplaneering sisuliselt välistab tulevikus kinnistul poole ulatuses detailplaneeringu kehtestamise, mis võimaldaks sinna hoonestuse rajamise. Enne Teemaplaneeringu kehtestamist oli see võimalus olemas, nagu kinnitavad naaberkinnistutel toimunud arengud. Asjakohatud on vastustaja ja kohtu seisukohad, et Teemaplaneering ei too kaasa senise maakasutuse osas mingeid muudatusi. Teemaplaneeringu p-dest 2.2.1 ja 2.2.2.5 nähtuvalt kehtestab Teemaplaneering tegelikkuses tavalisele metsamaale, mis on haaratud rohevõrgustikku, maastikukaitseala režiimi. Põliste valla elanikena pooldavad kaebajad igati keskkonna, milles on elanud nende esivanemad ja milles elavad nad täna ise, säilitamist ja kaitsmist, kuid see ei saa toimuda kitsalt osa maaomanike arvelt. Vald ei kohtle maaomanikke võrdselt, muutes põlise talukoha sisuliselt looduspargiks ja samas planeerides vaid mõnekümne meetri kaugusele üle Muuga tee ca 31 ha-le tiheasustusega uue elamurajooni (Viimsi Vallavolikogu 19. jaanuari 2010. a otsusega nr 4 vastu võetud lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks, III kd lk 79-81). Valla varasem ulatuslik praktika üldplaneeringus toodud maatulundusmaa sihtotstarbe muutmisel detailplaneeringu läbi väikeelamumaaks või ärimaaks loob kaebajatele õiguspärase ootuse taolise võimaluse suhtes. Teemaplaneeringuga piiratakse praktika jätkumise tõenäosust rohevõrgustikku kuuluvate alade suhtes märkimisväärselt, sest Teemaplaneeringu üks eesmärke on suunata varasemast konkreetsemalt üldplaneeringu tasemel maakasutuse otstarvet. Samas, erinevalt üldplaneeringust, ei puuduta Teemaplaneering kõiki Viimsi valla maaomanikke, vaid ainult neid, kelle kinnistud on rohevõrgustikku hõlmatud. Seega varasemale praktikale rajanev õigustatud ootus, et ka tulevikus on võimalik detailplaneeringu kaudu üldplaneeringus toodud maa sihtotstarvet igas suunas muuta, on Teemaplaneeringuga hõlmatud maaomanike osas riivatud. Seega on asjakohatu ka kohtu seisukoht, et Teemaplaneeringu kehtestamine ei muuda võimatuks PlanS § 9 lg-st 7 tuleneva õiguse kasutamist. See ei muutu võimatuks, küll aga vähetõenäoliseks. Isegi kui valla varasem ulatuslik praktika ei tekita kaebajatele õiguspärast ootust, piirab Teemaplaneering nende võimalust taotleda tulevikus maale muud sihtotstarvet kui näiteks kaitsemetsamaa või haljasmaa. See võimalus on omandipõhiõiguse juurde kuuluv õiguslik hüve, mida piiratakse. See hüve ei pruugi olla võrdväärne kehtestatud detailplaneeringule rajaneva õiguspärase ootusega, kuid siiski on tegemist kaitstava hüvega. 17
(26)3-09-2521 Kaebajad ei nõustu kohtu seisukohaga, et nende õigust riivab vaidlustatud Teemaplaneeringu asemel Ehitustingimuste teemaplaneering, mille kohaselt saab ehitustegevus toimuda vaid vastava sihtotstarbega maal. Ehitustingimuste teemaplaneering ei sätesta ühtegi piirangut, mille alusel oleks kaebajate kinnistu juhtfunktsiooni muutmine millekski muuks kui „rohelisemaks“ välistatud. Need piirangud sätestab vaidlustatud Teemaplaneering. Kui need kaks teemaplaneeringut oleksid ühes dokumendis, ei tooks kaebajate õiguste riivet kaasa mitte see, et elamuehituse osas deklareeritakse iseenesest mõistetavat (elamuehitus saab toimuda vastava sihtotstarbega alal), vaid see, et kinnistu „värvitakse roheliseks“ ja välistatakse vähemalt poole ulatuses tulevikus juhtfunktsiooni ja sihtotstarbe muutmine muuks kui „roheliseks“. Mida kohus pidas silmas maaomanike võrdse kohtlemise vajaduse ja seeläbi kaebajate kinnistu Teemaplaneeringusse haaramise vältimatuse all, jääb arusaamatuks. Rohevõrgustikku ei ole lülitatud ligi kolmandikku Viimsi valla kinnistutest, sh nt planeeritavat elamupiirkonda Vesiniidu kinnistu vastas üle Muuga tee (12 kinnistut), mille osas on erinevalt Vesiniidu kinnistust rohekoridori kulgemine märgitud perspektiivsena. Kui kohtu hinnangul tuli Vesiniidu kinnistu lülitada rohevõrgustikku maaomanike võrdseks kohtlemiseks, peaks see kohalduma ka Teemaplaneeringu mõjualast väljas olevate maade omanikele. Seega on alusetu kohtu seisukoht, et Teemaplaneering ei mõjuta kaebajate õigusi.
  1. d)Teemaplaneering ei rajane üldiselt, veel vähem Vesiniidu kinnistu osas reaalsetele uuringutele. Kohus on jätnud kaebajate väite tähelepanuta ja on keskendunud vastustaja tegevuse õigustamisele. Olukorras, kus uuringute puudumisele rajanevalt on põhistatud planeerimisdiskretsiooni riivet (planeerijal puudus teave selle kohta, kus ja mil viisil peaks rohevõrgustik kulgema, kuna ta ei teinud selleks reaalseid uuringuid), jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et uuringuid saab teostada ka hiljem. Põhjalikud uuringud on hädavajalikud rohevõrgustiku ühe või teise lahenduse legitimeerimiseks. Käesoleval juhul on rohevõrgustiku kujundamisel lähtutud hoopis sellest, millise maa-ala osas on hoonestusõigusega detailplaneering tehtud ja mille osas mitte. Omandiõiguse oluliseks piiramiseks peaks olema ratsionaalne põhjendus – ülekaalukas avalik huvi, mis seda nõuab. Uuringud, mis võimaldaksid otseselt järeldada, et nimelt Vesiniidu kinnistu on vaja haarata rohevõrgustikku ning just sellises ulatuses, puuduvad. Asjakohatu on kohtu väide, et kaebajad võinuks nõuda vastustajalt välja „musta töömaterjali“, sest kaebajad on viidanud uuringute puudulikkusele alates Teemaplaneeringu avalikust väljapanekust ning vald asus töömaterjali olemasolust rääkima alles kohtumenetluse ajal, esitamata selle olemasolu kohta tõendeid. Seega on halduskohus jätnud tähelepanuta kaebajate väite, et vastustaja jättis teostamata Teemaplaneeringu aluseks olevad uuringud, mistõttu on planeerimislahendus põhistamata.
  2. e)Teemaplaneeringu aluseks olev KSH aruanne on koostatud selleks pädevust mitteomava isiku poolt. Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt aruande heakskiitmine ei kinnita S. Kerge pädevust ning

§ 34

lg 3 p 2 ei pea silmas mitte keskkonnaalast pädevust, vaid hinnatava objekti – mõjutuse – valdkonnas tegutsemise pädevust. Vastasel juhul ei suudaks hindaja reaalset mõju looduskeskkonnale hinnata, kuna tal puuduks arusaam mõjutuse olemusest, antud juhul planeeringu tähendusest. Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et S. Kerge ei täitnud

§ 34

lg 3 p 2 nõudeid, mistõttu on Teemaplaneering lisaks alusuuringute puudulikkusele rajatud ka selleks pädevust mitteomava isiku auditile. f) Eeltoodu näitab, et Teemaplaneering tervikuna ja seejuures Vesiniidu kinnistu rohevõrgustikku määramine on põhistamata. Kaebajad viitavad Riigikohtu lahenditele 3-3-142-02, 3-3-1-37-04, 3-3-1-87-08 ja 3-3-1-54-03 ning leiavad, et vastustaja pidanuks konkreetselt põhistama, miks kõne all olev ja just selles ulatuses planeeritud rohevõrgustiku lahendus aitab kaasa Viimsi valla, Maardu linna ja Jõelähtme valla rohevõrgustiku toimimisele. Seda eriti olukorras, kus rohekoridor muutub mingist hetkest „perspektiivseks“, sumbub taluõuele ja kulgeb Maardu piirilt edasi mööda asfaltteid. Vastuseid neile küsimustele 18

(26)3-09-2521 ei ole kaebajad vallalt ega kohtult saanud. Põhistatud pole, kuidas takistaks kitsama rohekoridori või väiksema astmelaua olemasolu rohevõrgustiku toimimist. Kohus on jätnud tähelepanuta väited, et Teemaplaneering ei rajane reaalsetele looduskeskkonna uuringutele ja KSH aruande koostas ebapädev isik. Teemaplaneering ei rajane rohevõrgustiku koostamisekstoimimiseks vajalikele algandmetele, vaid kujutab endast ametnike koostatud hoonestusõiguse piiramise planeeringut, kus rohevõrgustikku sattumise peamiseks aluseks on hoonestusõigust lubava detailplaneeringu puudumine. Vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebajate põhjendatud huvi neile kuuluvat kinnistut mõistlikus ulatuses hoonestada ja halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebajate sellekohased seisukohad ja väited. 2) Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et alternatiivsed planeerimislahendused on jäetud kaalumata. Kaebajad märgivad taas, et vald ei ole teostanud ainsatki uuringut, mis annaks aluse väita, et „2“ alternatiiv poleks toiminud. Vastustaja ei ole toonud välja asjakohaseid, ennekõike looduskeskkonna uuringutele tuginevaid hindamiskriteeriume, mis annaks aluse eelistada „1“ alternatiivi „2“ alternatiivile. 3) Kaebajad on jätkuvalt ka seisukohal, et avalikustamise nõudeid on rikutud. Teemaplaneering ja KSH aruanne avaldati vaid Viimsi alevikus asuvas vallamajas. Vastavalt PlanS § 18 lg 2 p-le 1 tulnuks Teemaplaneering ja KSH aruanne panna välja ka valla suuremates asulates ehk Haabneemes, Randveres, Püünsis ja Pärnamäel, mida ei tehtud. Tegemist on olulise planeerimismenetluse rikkumisega, sest tegemist on Viimsi valla kõigi maaomanike huve puudutava planeeringuga ning tõenäoliselt minetasid paljud neist võimaluse planeerimismenetluses kaasa lüüa pelgalt seetõttu, et avalikustamise reegleid eirati. Avalikustamise nõude eiramise osas on tegemist populaarkaebusega, mille alusel palutakse tühistada Teemaplaneering tervikuna. Kaebajatele jääb arusaamatuks, millele tuginedes luges kohus Teemaplaneeringu üksnes Viimsi alevikus asuvas vallavalitsuse hoones avalikustamisega PlanS § 18 lg 2 p 1 nõuded täidetuks. Sätte sõnastus on üheselt arusaadav ja see nõuab üldplaneeringu avaldamist ka suuremates asulates. Kuna Randvere ja Püünsi külas asuvad Viimsi alevikust suhteliselt kaugel, tulnuks Teemaplaneeringu materjalid avalikustada ka seal. Omaette küsimus on Pärnamäe küla ja Haabneeme aleviku Viimsi alevikuga kokkukasvamine. Kohus pole selgitanud, mida selle all silmas peetakse. Järgnevate teemaplaneeringute puhul on vald pidanud vajalikuks materjalide avalikustamist ka teistes suuremates asulates lisaks Viimsi alevikule, mööndes seega, et pelgalt vallamajas planeeringu avalikustamine ei ole seadusega kooskõlas. Kaebajate hinnangul tulnuks Teemaplaneering avalikustada kõigi nimetatud asumite keskustes. Kohus on asunud avalikustamise osas põhjendamatule seisukohale, jaatades valla õigusvastast praktikat, mis on tõenäoliselt jätnud sadu või tuhandeid valla elanikke ilma võimalusest kaasa rääkida ja seista oma õiguste eest planeeringute menetlemisel. 6. Vastustaja vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, õigesti hinnanud tõendeid ja ei ole rikkunud kohtumenetluse norme. Vastustaja ei ole rikkunud kaebajate õigusi ja kohus on seda ammendavalt põhjendanud. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. 2) Ebaõige on väide, et planeeringulahendusega seatav omandiõiguse piirang on põhistamata ja rohekoridor ei täida oma eesmärki, sumbudes suletud hoovi. Kaebajate kinnistu hoonestamist reguleerib Viimsi valla mandriosa üldplaneering koos Ehitustingimuste teemaplaneeringuga, mitte Teemaplaneering. Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine saab olla üksnes põhjendatud vajadusest tulenev erand vastavalt PlanS § 9 lg-le 7. Seega ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust, et (elamu)ehitusõigust on võimalik seada maa-alale, millel puudub vastav juhtotstarve. 19
(26)3-09-2521 Teemaplaneeringust tulenevalt on kaebajatel võimalik jätkata maa sihtotstarbelist kasutamist nii põllu- kui metsamajandamisel. Seda on otsuses selgitanud ka halduskohus. Kaebajad viitavad üldplaneeringu teemaplaneeringule „Viimsi valla teedevõrgustik; sõidu- ja kergliiklusteed“ (Teede teemaplaneering), mis justkui kinnitaks nende väiteid, et tuleb takistada loomade pääsu tiheasustusaladele. Teede teemaplaneering on menetluses olev planeering, mis on eskiisi staadiumis, s.o volikogu ei ole seda veel vastu võtnud. Tegemist on tööversiooniga, milles sisalduvat esialgset infot (nii teksti kui kaardimaterjali osas) veel täiendatakse ja täpsustatakse ning integreeritakse teiste koostamisel olevate üldplaneeringutega. Kaebajate osutatud lause on Teede teemaplaneeringu seletuskirja p-st 4.1.1.3 juba eemaldatud ja punkti on ka muus osas muudetud. Ka uus redaktsioon ei pruugi olla lõplik. Seetõttu pole kaebajate viide asjakohane. Põhja Regionaalse Maanteeameti
  1. veebruari
  2. a vastuskirjas H. Sepale märgiti muu hulgas, et rohekoridori ja kõrvalmaantee nr 11254 Muuga ristumises nad olulist konflikti vähese liiklussageduse tõttu ei näe, ning oht, et metsloomad juhitakse läbi rohekoridori raudtee ja maantee ristmikule, vajab täpsustamist Teemaplaneeringu seletuskirjas. Vastustaja kordab selgitusi, et kaebajate osutatud rohekoridor ei suuna loomade rännet maja hoovi, vaid Mäealuse III maaüksuse kaudu Maardu linna territooriumile, samuti halduskohtus juba rõhutatut, et rohekoridorid ei ole vajalikud üksnes suurimetajate rändeteedeks. 3) Puudub alus väita, et Teemaplaneering ei rajane reaalsetele uuringutele, ja kinnistute, sh Vesiniidu kinnistu, rohevõrgustikku lülitamine on põhistamata. Kohus ei ole jätnud kaebajate väidet tähelepanuta ja on vastanud küsimusele, kas vald on põhistanud kaebajate kinnistu lülitamist rohevõrgustikku. Kohus käsitleb küsimust nt otsuse p-s 33, märkides muu hulgas, et Teemaplaneeringu koostamise aluseks on spetsiaalselt rohevõrgustiku konstrueerimiseks välja töötatud metoodika. Metoodikat pole keegi vaidlustanud ega välja toonud, et seal oleks midagi valesti. Vastustaja lisab, et Teemaplaneeringu ptk 2.1 kohaselt tuleb täpne maa-ala kasutuselevõtt ja konkreetse rohevõrgustiku elemendi paiknemine täpsustada detailplaneeringus. Üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud katastriüksuse piire, sest need võivad muutuda – kaardil olevaid katastriüksuse piire tuleb seetõttu käsitleda taustainfona ja need võivad muutuda lähtuvalt varem kehtestatud üld- või detailplaneeringute alusel tehtavatest maakorralduslikest toimingutest. Eelnevast nähtub, et tulenevalt PlanS põhimõtetest (planeeringute hierarhia ja sellest tulenev täpsusaste) ei toimu planeerimine kinnistu piiri täpsusega mitte üldplaneeringu, vaid alles detailplaneeringu tasandil. Vastustaja on nii planeerimismenetluses kui ka kaebustele vastates selgitanud, et Teemaplaneering on koostatud spetsiaalselt rohelise võrgustiku konstrueerimiseks välja töötatud metoodika „Roheline võrgustik“ alusel (kättesaadav Siseministeeriumi kodulehel). Rohevõrgustik koosneb erinevatest elementidest, kus igal elemendil on lisaks üldeesmärgile (bioloogilise mitmekesisuse alalhoidmine) oma põhifunktsioon. Rohevõrgustiku konstrueerimisel on lähtutud juba kehtivatest üld-, teema- ja detailplaneeringutest, metoodikast ning looduslikest eeltingimustest funktsioneeriva süsteemi saavutamiseks. Mida rohkem on eriilmelisi maastikke ja looduskooslusi, seda suurem on liikide mitmekesisus. Näiteks paljude liikide (eriti suurimetajate) varjealad asuvad metsas, kuid peamised toitumisalad niitudel. Lisaks on rohevõrgustik vajalik ennetamaks ja leevendamaks inimtekkelisi mõjusid, et aidata kaasa keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilimisele. Kogu rohevõrgustiku ideoloogia põhineb sidususel, sest võrgustik võimaldab isendite rände, mis omakorda on aluseks ökoloogilisele tasakaalule, sh populatsioonide elujõulisusele. Nagu märgitud, viidi Teemaplaneeringu menetluse käigus sisse muudatusi ka kaebajate kinnistu osas – rohekoridori läbimõõtu vähendati 250 meetrilt 50-le ja korrigeeriti astmelaua nr 7 pindala. Ka nende muudatuste sisseviimine lükkab ümber kaebajate väite, et Teemaplaneering ei rajane tegelikel uuringutel, pole kaalutletud ja on nende kinnistu osas põhistamata. Vastustaja kordab halduskohtus väljendatud seisukohta, et kompetents Teemaplaneeringu 20
(26)3-09-2521 koostamiseks on olnud kõrgetasemeline ning kõik vajalikud uuringud on läbi viidud üldplaneeringu tasandi planeeringu koostamiseks vajalikus mahus ja täpsusega, ning selle seisukoha aluseks esitatud selgitusi. 4) Erinevalt kaebajate väidetust ei ole alusetu kohtu seisukoht, et Teemaplaneering ei mõjuta kaebajate õigusi. Ühelt poolt on kaebajatel võimalik jätkata maa sihtotstarbelist kasutamist kooskõlas üldplaneeringujärgsete juhtotstarvetega ja neil ei saa olla õigustatud ootust üldplaneeringu muutmiseks ja ehitusõiguse seadmiseks. Teisalt ei võta Teemaplaneering ära õigust üldplaneeringu, sh Teemaplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu muutmine ehitusõiguse seadmiseks saab toimuda volikogu kaalutletud otsuse alusel ja keeldumine on halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav. Ka halduskohus on otsuse p-s 26 põhjendanud, miks ei saa kaebajatel olla õigustatud ootust kinnistu sihtotstarbe muutmiseks tulevikus ja miks ei oma tähtsust, kas ja kuidas on praktikas väidetavalt toimunud üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemine. Kaebajad viitavad Teemaplaneeringu p-s 2.1 märgitule, et kui detailplaneering koostatakse rohevõrgustiku alal kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgse arendustegevuse realiseerimiseks, siis tuleb rohevõrgustiku alal maad omaval omanikul detailplaneeringus arvestada ka Teemaplaneeringus ja teistes teemaplaneeringutes sätestatud maakasutusõigust piiravate tingimustega. Viide on käesoleva vaidluse kontekstis asjakohatu, sest kõnealuses punktis räägitakse detailplaneeringu koostamisest Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgse arendustegevuse realiseerimiseks. Kaebajate kinnistul puudub viidatud üldplaneeringust tulenev ehitusõigust/arendustegevust võimaldav juhtotstarve, mida oleks kuidagi piiratud. Kaebajad märgivad ekslikult, et Teemaplaneering kehtestab tavalisele metsamaale maastikukaitseala režiimi. Teemaplaneeringu viidatud p-s 2.2.2.5 märgitakse: „Väljaspool maastikukaitsealasid on soovitatav /…/“. Seega on tegemist soovituse, mitte kohustusega. Kaebajate viide Viimsi Vallavolikogu 19. jaanuari 2010. a otsusega nr 4 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine: Muuga tee, Nahka 2 ja raudtee III vaheline ala Metsakasti külas (kinnistud Nahka 3, Kaevu II, Sadula II, Sadula III, Rannaniidu I, Liiva II, Paraspõllu, Soone I, Mäealuse III, Aleksandri ning Lille)“ algatatud detailplaneeringu lähteülesandele ei ole asjakohane. Asjaolud ei ole võrreldavad. Vesiniidu kinnistust üle Muuga tee, sh viidatud detailplaneeringu alal, jätkub rohekoridor. Menetletava detailplaneeringu lähteülesande kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks rohekoridoride asukohtade lõplik määratlemine. Seega on detailplaneering kooskõlas Teemaplaneeringu ptk-ga 9.1, mis näeb ette, et Teemaplaneeringuga on jäetud võimalus rohelise võrgu alade täpsemaks piiritlemiseks läbi detailplaneeringute ja projektide, samuti on vajadusel võimalik täpsustada alade majandamistingimusi. Viidatud detailplaneering on kooskõlas ka Viimsi Vallavolikogu 8. aprilli 2008. a otsusega nr 27 vastu võetud ja avalikustatud Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringuga. 5) Väär on väide, et KSH aruande on koostatud selleks pädevust mitteomav isik. KSH juhtekspert S. Kergel on piisav ja otseselt

-st tulenev pädevus KSH läbiviimiseks. Vastustaja kordab halduskohtus esitatud seisukohti ja lisab, et

§-st 31 nähtuvalt ei ole strateegilised planeerimisdokumendid ainult planeeringud. Kaebajate loogika kohaselt peaks ka arengukavade, programmide ja strateegiate keskkonnamõju hindama planeerimisvaldkonna hariduse ja töökogemusega isikud, mis ei saa olla seaduse mõte. 6) Tegelikkusele mittevastav on väide, et alternatiivseid planeerimislahendusi ei ole sisuliselt kaalutud. Vastustaja kordab halduskohtus esitatud seisukohti. Parimaks on Teemaplaneeringu lahendus, mis ainukesena loob eeldused rohevõrgustiku toimimiseks. Teised alternatiivid ei taga rohevõrgustiku toimimist (vt KSH aruande lisa nr 1 „1. alternatiivi kaart“ ja lisa nr 2 „2. 21

(26)3-09-2521 alternatiivi kaart“), sest alad kaotavad sidususe, rohevõrgustik saab aga efektiivselt toimida vaid sidusa süsteemina. Kaebajad ei ole alternatiivide võrdlemiseks kasutatud metoodikat vaidlustanud. Halduskohus on piisavalt põhjendanud kaebajate väidete ekslikkust. 7) Vastustaja ei ole rikkunud avalikustamise nõuet ja kohus on seda ammendavalt põhjendanud. Seetõttu pole alust ka populaarkaebuse rahuldamiseks. Vastustaja kordab halduskohtus esitatud seisukohti. Valla suurimateks asulateks on omavahel kokku kasvanud Viimsi ja Haabneeme alevikud, lisaks on Viimsi alevikuga sisuliselt kokku kasvanud ka Pärnamäe küla. Halduskohtule esitatud kaebustes väideti, et Teemaplaneering tulnuks avaldada ka Kelvingi ja Randvere keskustes, jättes samas põhjendamata, mille alusel on valla territooriumil asuvast 18-st külast valitud just need kaks. Selge põhjendus ei tulene ka apellatsioonkaebusest, kusjuures Kelvingi küla asemel on nüüd nimetatud juba Püünsi küla, kus kaebajate arvates tulnuks planeering avaldada. Dokumentatsiooni mahtu arvestades oli avaliku väljapaneku korraldamine muudes väiksemates külades raskendatud ja ebamõistlik, ka puudus selleks üldjuhul sobiv koht. Seepärast informeeriti lisaks ajakirjandusele ja valla kodulehele võimalikke asjast huvitatuid veel tähitud kirjade massilise saatmisega.
  1. Hilja Sepa ja Aivar Sepa
  2. oktoobril
  3. a esitatud täiendavad seisukohad: Vesiniidu kinnistu on üks 27-st Randvere põlistalukohast. Naaberkinnistuteks olnud haljastud jäeti rohevõrgustikust välja ja neile on ca 31 ha ulatuses planeeritud uuselamupiirkond. Üle Muuga tee on algatatud detailplaneering, mis näeb ette intensiivse kinnisvaraarenduse. Nimetatud detailplaneering on Viimsi valla üldplaneeringut muutev, sest hetkel on tegemist maatulundusmaaga (põllumajandusmaa). Kuna ka kaebajate kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa, on tegemist võrreldavate objektidega. Vald teostab planeerimisdiskretsiooni läbipaistmatult ja kohtleb maaomanikke ebavõrdselt. Jääb arusaamatuks, miks vald on otsustanud ühel juhul maatulundusmaa rohevõrgustikku kaasata ja teisel juhul mitte; miks sidususe tagamise ettekäändel on haaratud rohevõrgustikku 100% põlisest talukohast ja naabruses tühjana seisev haljastu on jäetud rohevõrgustikust välja; miks kaebajate kinnistul ehitusõigust piiratakse (ettepanek moodustada krundid soisel kõrghaljastuseta maal), samas kui naaberkinnistutele on planeerimisel 31 ha ulatuses uusehitisi. Rohevõrgustiku just sellisena rajamise otsuse aluseks peaks olema faktidele rajanev uuring, mida ei eksisteeri. Kaebajad mõistavad sidususe ja loodusliku mitmekesisuse olulisust ning sedagi, et haljastud ja metsad on võrgustiku toimimiseks olulised, kuid miks on selle toimimiseks hädavajalik just Vesiniidu kinnistu ja mitte näiteks 31 ha kõrval asetsevat niitu, jääb arusaamatuks. Valla planeerimisotsustused jäävad arusaamatuks ka Ehitustingimuste teemaplaneeringu valguses (p 5.4), mille kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks aeglustada uuselamupiirkondade teket ja soodustada väljakujunenud elupiirkondade arengut. Valla pakutud kruntimislahendus Vesiniidu kinnistul ei arvesta tegelikkusega. Kõrghaljastuseta maa, millele vald viitab, on soine ja aastaringselt vee all olev maa, mille kasutamine elupaigana pole mõeldav. Ligikaudu 5 ha suurusest kinnistust on see pea ainus koht, kuhu ei ole võimalik elumaja ehitada, mistõttu on valla kompromiss sisutühi. Ehitustingimuste teemaplaneering lubab ehitada ka kõrghaljastusega aladel (valdav osa Vesiniidu kinnistust on just kõrghaljastusega). Kui vald ei pea mõeldavaks kruntide loomist kõrghaljastusega alale, tuleneb see rohevõrgustiku kulgemisest, mistõttu on arusaamatu valla väide, et Teemaplaneering ei sea kaebajatele omandi kitsendusi.
  4. Vastustaja
  5. juuni
  6. a vastus kaebajate täiendavatele seisukohtadele: 22
(26)3-09-2521 Vald ei ole teostanud planeerimisdiskretsiooni läbipaistmatult, kohelnud maaomanikke ebavõrdselt ega jätnud kaebajate naaberkinnistuid rohevõrgustikust välja. Vastustaja kordab seisukohta, et kaebajate viide Viimsi Vallavolikogu
  1. jaanuari
  2. a otsusele nr 4 ei ole korrektne ega asjakohane. Asjaolud pole võrreldavad. Vesiniidu kinnistu puhul tuleb lähtuda Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust, viidatud menetletava detailplaneeringu puhul aga Viimsi Vallavolikogu
  3. aprilli
  4. a otsusest nr 21 „Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringu kehtestamine“, millega menetletav detailplaneering on kooskõlas. Alal, kus menetletakse kaebajate viidatud detailplaneeringut, rohekoridor jätkub. Lähteülesande kohaselt on selle detailplaneeringu üheks eesmärgiks rohekoridoride asukohtade lõplik määratlemine. Seega on menetletav detailplaneering kooskõlas Teemaplaneeringu ptk-ga 9.
  5. Samuti on menetletav detailplaneering kooskõlas Ehitustingimuste teemaplaneeringuga (sh selle p-ga 5.4), kuna on vastavuses Äigrumäe küla, Laiaküla küla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneeringuga. Teemaplaneering ei sea kaebajate omandile kitsendusi. Nende kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ning vastavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule (maa-alal ei menetleta hetkel ühtegi ehitusõigusi määravat üldplaneeringut) on Vesiniidu maaüksuse juhtotstarbeks õuemaa osas elamumaa ja ülejäänud osas metsamaa. Õuemaale on väljastatud ehitusluba nii üksikelamu rekonstrueerimiseks kui ka uue üksikelamu püstitamiseks. Kaebajad ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus kindlasti muudab nende soovil üldplaneeringu järgset maakasutuse juhtfunktsiooni ja maa sihtotstarvet metsamaa osas. Vesiniidu kinnistu kontekstis pole kohane viidata Ehitustingimuste teemaplaneeringu nõudele tagada kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel vähemalt 30% krundi ulatuses kõrghaljastuse säilimine, sest kõnealune säte reguleerib elamuehitust kõrghaljastusega aladel, mis asuvad üldplaneeringuga määratud elamualadel, s.o elamumaa juhtotstarbega aladel. Käesoleval juhul on kõrghaljastusega ala metsamaa juhtfunktsiooniga ning sellele alale ei ole rohekoridori funktsioneerimise tagamiseks võimalik elamuid rajada. Vesiniidu kinnistu olemasoleva elamu ja Muuga tee vahelise kõrghaljastuseta ala kuivendamise võimalused tuleb selgitada välja detailplaneeringu menetluses. Teemaplaneeringu koostamise aluseks olnud metoodika on toodud Teemaplaneeringu seletuskirja ptk-s 1.5 „Metoodika rohevõrgustiku käsitlemisel“. Teemaplaneering on üldplaneeringu tasandi planeering, on koostatud üldplaneeringu täiendamiseks ja sellega reserveeritakse rohelise võrgustiku alasid terve valla huvides nii, et võrgustiku süsteem vastaks metoodilistele nõuetele. Teemaplaneeringus on lähtutud looduskeskkonnast ja varem koostatud planeeringutest. Planeeringumenetlus on läbi viidud vastavalt PlanS nõuetele, mida kinnitab ka Harju Maavalitsuse heakskiit. Kaebustes toodud peamised väited lükkab ümber ja vastustaja seisukohti kinnitab ka Riigikohtu
  6. mai
  7. a otsus nr 3-3-1-21-11, millega jäeti Tallinna Halduskohtu
  8. juuni
  9. a otsus asjas nr 3-09-2740 muutmata.
  10. Hilja Sepa ja Aivar Sepa
  11. juunil
  12. a esitatud täiendavad seisukohad: Valla otsus Vesiniidu kinnistule määratud roherežiimi osas on põhistamata. Kohus rõhutas üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlemise erandlikkust, kuid vald pole näinud probleemi algatada Vesiniidu kinnistu vahetus naabruses paiknevatel kinnistute kokku ca 31 ha suurusel alal üldplaneeringu muutmist, et hoonestada põllumaad. Ala on jäetud välja Teemaplaneeringust, kuigi just see ala oleks sobiv loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks. Valla kaalutlused ühe või teise maatüki rohevõrgustikku lülitamisel/mittelülitamisel jäävad arusaamatuks. Põhiõiguste riivet ei saa sisustada argumendiga, et isegi on vastu tuldud ja vähendatud rohekoridori läbimõõtu 250-lt 50-le meetrile. Kuna Vesiniidu kinnistu on ise ca 23
(26)3-09-2521 esialgse rohekoridori laiune, ei olnud selle vähendamine vastutulek, vaid paratamatu käik. Põllumajandustootmiseks või metsakasvatuseks kasutatavale maale on seatud rohekoridor ja astmelaud. Rohekoridor on otseselt suunatud vaid selle säilitamisele. Kaebaja abikaasa Hillar Sepp on aastaid viljelenud põllumajandussaaduste tootmist – ta tegutses aastatel 1990-1997 talupidajana ja hiljem FIE-na. Normaalne metsamajandustegevus ning maatulundusmaa otstarbekohane kasutamine näeb ette ka raided, sh lageraided. Rohekoridor on absoluutne kitsendus ka maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks, sest vähegi mahukam raie on keelatud - see tooks kaasa rohekoridori katkemise, sest kõrghaljastuse taastumine on pikaajaline protsess. Kuna rohekoridoris tuleb tagada metsloomade liikumistee, on see tõsine kitsendus kariloomade pidamisel ja ka kõrghaljastusega ala kasutamisel metsakarjamaana. Talu maaüksuse omanikud soovivad edendada kariloomade pidamist. See eeldaks turvalist aeda, vältimaks hulkuvate koerte ja analoogse ebasoovitava elemendi liikumist. Aed piiraks aga ka metsloomade liikumist. Seega on kaebajate võimalusi maad sihtotstarbeliselt kasutada oluliselt piiratud – loodud on täiendavad piirangud metsamajanduse edendamiseks ning takistatud on kaitset vajavate kariloomade pidamine. Valla väide, et piirangud soovitud kohta elamute püstitamiseks tulenevad elektriliini kaitsevööndist, mitte Teemaplaneeringust, ei vasta tõele. Kaitsevöönd on liinist kummalegi poole 10 m, mis on maaüksuse pindala suhtes kaduvväike osa. Teemaplaneering on ebaproportsionaalselt jõuline. Seda enam on vajalik, et planeering rajaneks tõenditepõhisele argumentatsioonile. Tõenduspõhiseks vundamendiks pidanuks olema KHS ja selle läbiviimisel valminud aruanne. Aruanne pakub kolm alternatiivi, mille vahel valiku tegemist pidanuks vald olulises ulatuses põhistama. Vald pole esitanud ekspertrühma tööprotokolle, millest nähtuks hääletanud eksperdid ning poolt- ja vastuargumendid. Vald pole ise kaalutlust läbi viinud või on seda teinud puudulikult. Kuidas nägi kohtu osutatud metoodika ette selle, et ainult Vesiniidu maaüksuse puhul nähti ette isegi elamumaa juhtotstarbega õueala rohevõrgustikku lülitamine (näiteks Länneaia tee 10 puhul see nii ei ole), pole selge. Iga piirang peab olema motiveeritud. Järelikult pole metoodika adekvaatne, et viia läbi laiaulatuslik Teemaplaneering ning piirangute võrgu seadmine maaomanikele. Jääb arusaamatuks, millele rajaneb kohtu seisukoht, et KSH koostaja oli pädev. Vald on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebajate maaüksuse puhul jäeti olemasolev elamu rohealade sisse, kuid teisi elamuid, mis asusid 100% maatulundusmaa alal, joonistati kaardimaterjalile puutumatutena valgele alale (nt Länneaia tee 10). Motiveerimatult on välja jäetud kaebajate naabrusesse 31 ha ulatuses loodav uus elamupiirkond. Kinnisvaraarendus näeb seal muuhulgas juba ette 50 m laiuse perspektiivse rohekoridori alale elamukruntide planeerimise. 10. Vastustaja 1. juuli 2011. a vastus täiendavatele seisukohtadele: Vastustaja rõhutab veelkord, et Teemaplaneering ei sea kaebajate omandile kitsendusi. Esitades Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi 4. märtsi 1998. a kandeotsuse, võinuks kaebajad korrektsuse huvides informeerida kohut ka sellest, et 26. märtsi 2008. a kandeotsusega on Vesiniidu Talu seoses H Sa surmaga äriregistrist kustutatud. Seoses elektriliini kaitsevööndiga, mis kaebajate väitel võimaldaks sellest eemale jäävale lagedale alale ehitada, märgib vastustaja, et ta ei püüa vastupidiselt kaebajate arvamusele kaitsevööndiga õigustada rohevõrgustiku määramist. Liin jookseb läbi lagendiku keskelt, sellest kahele poole jääb kaitsevöönd. Igal juhul oleks vaja maha võtta puid, samuti oleks vaja maha võtta puid lagendikuni tee rajamiseks. Uue argumendina toovad kaebajad esile, et vastustaja ei ole esitanud materjale, milliseid kriteeriume kaaluti ja kuidas ekspertide hindepunktid ekspertrühmas jagunesid, ega esitanud protokolle. Kaebajad ei ole neid varem planeerimisega kohtumenetluses küsinud ja pealegi on kriteeriumid kirjas KSH aruande ptk-s 11 24
(26)3-09-2521 (koondtabel lk 83). Samas ptk-s on ka metoodika, mille alusel kriteeriume ja alternatiive võrreldi. Seda on piisavalt käsitlenud oma otsuses ka halduskohus. Väär on väide, et vastustaja ei ole esitanud tõendeid, et S. Kerge oli pädev ekspert. Kohus on põhjendanud, millistele asjaoludele kohtu järeldus tugineb. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebuste väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuste rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud ka kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus on otsust ka piisavalt põhjendanud. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebajate väiteid sidususe puudumise ja rohekoridori eesmärgipäratuse kohta. Asjaolu, et vastustaja selgitused ja kohtu põhjendused kaebajaid ei veena, ei tähenda, et vastustaja ja kohtu seisukohad rohevõrgustiku sidususe ja eesmärgipärasuse kohta on valed. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
  3. Teemaplaneeringust tulenevate piirangutena on kaebajad nimetanud takistuste loomist kinnistule elamute ehitamiseks, samuti piiranguid kasutada kinnistut maatulundusmaana, s.o tegeleda põllumajanduse ja metsakasvatusega. Kaebajad tõid ringkonnakohtus esile, et ka üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtotstarbega õuemaa on haaratud rohevõrgustikku puhveralana. Ringkonnakohtu hinnangul tulenevad piirangud rohekoridori ja astmelauale elamute rajamiseks Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust, Ehitustingimuste teemaplaneeringust ja Teemaplaneeringust nende koostoimest. Puhveralale elamute rajamise piirangud tulenevad aga üksnes Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust ja Ehitustingimuste teemaplaneeringust, sest Teemaplaneering puhveralale elamute rajamist ei keela (p 2.2.2.4). Samas väitsid kaebajad ringkonnakohtu istungil, et nad ei soovigi rajada elamuid rohekoridori ega astmelauale, vaid puhveralale. Selleks Teemaplaneering kaebajatele takistusi ei tee. Võimalusi üldplaneeringu ja Ehitustingimuste teemaplaneeringu muutmiseks tuleb otsida neid planeeringuid muutva detailplaneeringu menetlemise kaudu. Kinnistu kasutamise jätkamiseks maatulundusmaa sihtotstarbel, s.o põllu- ja metsamajandusega tegelemiseks Teemaplaneering takistusi ei tee. Väide, nagu seaks Teemaplaneering tavalisele metsamaale maastikukaitseala režiimi, ei ole tõene. Ringkonnakohtu istungil märkisid kaebajad, et planeerivad hakata tegelema põhjapõdrakasvatusega, mis eeldab kinnistu tarastamist 2 m kõrguste taradega. Ringkonnakohus möönab, et rohekoridori paiknemise tõttu kinnistul võib koridori läbi lõikavate tarade püstitamise võimalus viisil, et ka koerad läbi ei mahu, olla problemaatiline. Samas on põhjapõdrakasvatuse soovi näol tegemist asjaoluga, millega kohus arvestada ei saa, sest kohus ei tee kaalutlusotsust kohaliku omavalitsuse asemel, vaid kontrollib, kas planeeringudiskretsiooni on teostatud õiguspäraselt. Kuna alles ringkonnakohtus esile toodud spetsiifilisel viisil põllumajanduse arendamise sooviga ei saanud vastustaja menetluse käigus arvestada, ei saa tegemist olla kaalutlusveaga kaebajate huvide kaalumisel. Kuna üksnes Teemaplaneeringust tulenevad võimalikud piirangud kaebajatele nende omandi kasutamisel 25
(26)3-09-2521 on minimaalsed, tuleb jagada seisukohta, et avalik huvi rohealade säilimiseks ja sidusa rohevõrgustiku loomiseks kaaluvad kaebajate erahuvid üles. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajate õigust võrdsele kohtlemisele ei ole vaidlustatud haldusaktiga rikutud. Kaebajate korduvalt rõhutatud väited ca 31 ha suuruse ala planeerimise edasiste arengute kohta ei ole vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel asjakohased. Üle Muuga tee rohekoridori kulgemine Teemaplaneeringu kohaselt jätkub ning kaebajate olukorda ei kergendaks kuidagi see, kui rohealaks oleks määratud kõnealune ala muul viisil ja ulatuses.
  1. Kaebajate apellatsioonkaebuses korratud väidet, et Teemaplaneering ei rajane reaalsetele uuringutele, on kohus vastupidiselt apellatsioonkaebuses leitule käsitlenud põhjalikult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
  2. Ka S. Kerge pädevust eksperdina on kohus käsitlenud piisava põhjalikkusega. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. detsembri
  4. a otsuses haldusasjas nr 3-09-2740 käsitles ka ringkonnakohus sama Teemaplaneeringu puhul S. Kerge vastavust

§ 34lg-s 3 sätestatud nõuetele ning leidis, et S.

Kerge oli pädev keskkonnamõju hindamist juhtima. Samal seisukohal on ringkonnakohus ka käesolevas asjas.

  1. Kaebajate väitel pole vald teinud ühtegi uuringut, mis annaks aluse väita, et „2“ alternatiiv poleks toiminud ja rõhutavad taas looduskeskkonnauuringute puudumist, mis annaks aluse eelistada „1“ alternatiivi. KSH aruande p-s 3.3 (II kd lk 10) selgitatakse „2“ alternatiivi kohta järgmist. Nagu lisast 2 (vt kaart, II kd lk 66) on näha, kaob „2“ alternatiivi rakendamisel ära rohevõrgustiku sidusus, kuna rohekoridorid, mis ühendavad riigi- ja valla maadel paiknevaid tuumalasid, on kadunud. Võimalus on küll luua tuumalasid väiksemas mahus ja isegi mõningaid nende omavahelisi ühendusi Viimsi valla piires, kuid mitte väljapoole valda. Nii vastustaja kui kohus on põhjendatult osutanud vajadusele tagada rohevõrgustiku sidusus.
  2. Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et Teemaplaneering tuleks tühistada PlanS § 18 lg 2 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise tõttu, sest Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimus üksnes valla keskuses, kuid ei toimunud vallasuuremates asulates või külades. Ringkonnakohus osutab, et sama küsimust on sama Teemaplaneeringu puhul käsitlenud põhjalikult Riigikohus
  3. mai
  4. a lahendis nr 3-3-1-21-11 ning jõudnud lõpptulemusena järeldusele, et kuigi Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamisel on rikutud PlanS § 18 lg 2 p 1, ei olnud tegemist rikkumisega, mis mõjutaks lõppotsust ja tooks kaasa vaidlustatud määruse tühistamise. Käesoleva asja arutamisel ei ole esile toodud asjaolusid, mille tõttu tuleks ringkonnakohtul asuda Riigikohtu omast erinevale seisukohale.
  5. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebuse esitajate kasuks, mistõttu jäävad kaebajate apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 92 lg 1 alusel nende endi kanda. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 26

(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.