← Eesti

3-09-2528/116

Obsah (5)§ 23§ 9§ 4§ 22§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-252

) § 9 lg-s 2 sätestatud detailplaneeringu (edaspidi ka DP) eesmärgid tuleb lahendada kompleksselt. Käesoleval juhul on seda nõuet eiratud. Ei ole võimalik jagada planeeritavat ala kruntideks ning määrata hoonestusala ja ehitusõigused, kui ei ole teada tehnovõrkude ja rajatiste asupaik.

ei näe ette detailplaneeringu kehtestamist osaliselt.

§ 23

lg 7 annab küll planeeringu osalise kehtestamise võimaluse, kuid selleks peavad olema põhjendatud vajadus ja planeeringu üle järelevalve teostaja (käesoleval juhul Harju maavanem) ettepanek. Käesoleval juhul on mõlemad tingimused täitmata. Kaebaja konkreetne soov on, et planeeringualale planeeritaks ühendustee Küla teelt Rahvamaja teele kas läbilaskevõimelt nende kahe teega samaväärsena või, kui see võimalik pole, siis jalgteena. ODP oli algselt õigusvastane ka planeeringuala veega varustamise osas, kuna nägi ette planeeringualale jäävate kinnistute veega varustamine kaebaja ja V. V puurkaevust; parandusega planeeringu seletuskirjas see rikkumine kõrvaldati ning ODP-ga ettenähtud veevarustuse osas kaebajal enam pretensioone pole. Jõelähtme Vallavolikogu palus jätta kaebuse rahuldamata. DP osaline kehtestamine ei ole seadusega vastuolus. Planeering kehtestati üksnes osas, mille suhtes sõlmiti planeeringust huvitatud isikutega avalikult kasutatavate teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise leping. Ülejäänud osas ei saanud DP-d kehtestada, sest vallal puuduvad avalike objektide rajamiseks vajalikud vahendid ja ka planeeringu koostamisest huvitatud isikul neid hetkel pole. Puudub ODP vastuolu

§ 9lg-2.

Terviklik planeeringulahendus on koostatud ja küsimuseks on mitte tehnovõrkude ja -rajatiste asukoht, vaid nende planeeringuga määratletud asukohta rajamise rahastamine. DP menetlemisel kaebaja esitatud märkusi ja ettepanekuid menetleti ja neile vastati. Küla tee lõpus on ette nähtud päästeteenistuse autode ümberpööramise koht. Rahvamaja teele ei pea päästeteenistus pääsema ilmtingimata Küla teelt. Kaebaja pole märkinud, mis annab talle õigusliku aluse nõuda tee rajamist üle ODP ala. Ühendustee, millest kaebaja räägib, jääb planeeringualast välja ega saa olla käesoleva vaidluse esemeks. 2

(10)3-09-2528 Asjakohatu on kaebaja väide ODP vastuolust Teemaplaneeringuga, mis käsitleb olemasolevate kallasradadele viivate teede sulgemist, mida oleks tarvis vältida, mitte aga uue tee rajamist, mis seejuures kallasrajale ei viigi. Kaebaja väidetud takistus läänepoolsele mererannale liikumisel tuleneb mitte vaidlusalusest ODP-st, vaid juba olemasolevatest rannaäärsetest kinnistutest ja hoonestusest. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud P. L leidis kaebuse põhjendamatu olevat ja palus jätta selle rahuldamata. Jõelähtme Vallavolikogu 12.05.2009 otsusega nr 497 kehtestati Kaberneeme külas kaebajale kuuluva Tõnise maaüksuse DP, millega eeldatavalt lahendati ka kaebaja kruntide juurdepääsuteed, tehnovarustus, servituutide vajadus jms ning arusaamatuks jääb, miks soovib kaebaja neid lahendusi vaidlusalusele ODP-le ülesandeks seada. Kapteni ja Lääne-Aksli 2 maaüksuste ja nende lähiala DP menetlemine on kestnud kuus ja pool aastat; läbi on kaalutud kõik ettepanekud/kaebused ning osadega on ka arvestatud; arvestamata jäänud ettepanekuid on põhjendatud. Küla tee on tupiktänav, mis kuni 2002. a oli ühendatud Tõusu teega, mil Vilma kinnistu omaniku esindaja suleti. Väär on kaebaja väide, et Küla tee oli läbi ODP maa-ala ühendatud Rahvamaja teega ja et Küla teelt kulges läbi DP maa-ala jalgtee randa. Jalgtee randa on ajalooliselt kulgenud üle Lääne-Aksli kinnistu (katastritunnus 24505:001:0138), mis on Tõusu tee (endise karjaajamise tee) pikendus. Seda ajaloolist teed lääneranda on arvestatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel (Jõelähtme Vallavalitsuse 15.03.1999 korralduse nr 212 punktis 3 sätestati, et Lääne-Aksli maaüksusel tuleb tagada jalgsi randa pääs). ODP ei sea täiendavaid piiranguid randa pääsemisel, sest üle planeeritava maa-ala ei ole kunagi olnud juurdepääsuteid randa, ning kuna DP alas mingeid muudatusi kallasrajale juurdepääsu suhtes ei toimu, on LKS § 35 lg 2 nõuete rikkumisele osundamine alusetu. Kaebaja on osundanud tema jaoks kõige pikemale võimalikule jalgteele randa, jättes märkimata, et mööda Tõusu teed on kaebaja majapidamisest lääneranda 400 m ja idaranda 500 m. Samuti on kaebaja eksitavalt esitanud taotletava tee lääneranda üle ODP maa-ala neli korda lühemana (kaebaja – 150 m, tegelikult 600 m) ja Rahvamaja tee kaks korda pikemana (kaebaja – 2 000 m, tegelikult 1 000 m) kui nad tegelikult on. Kaebaja ei põhjenda, kuidas ODP kehtestamisega halveneb tema jaoks prügivedu, lumetõrje ja päästeteenistuse juurdepääsu. ODP-ga luuakse tupikteeks muudetud Küla tee põhjapoolsesse tupikossa teenistusautode ümberpööramise koht, mis osaliselt lahendab Küla tee tupikteeks muutmisega kaasnenud prügi- jt autode juurdepääsu võimalusi juba olemasolevatele majapidamistele. DP-ga ettenähtud lahendus on saanud Päästeameti kooskõlastuse.

ei keela osalise detailplaneeringu kehtestamist. Vaidlusaluse otsusega kehtestatud ODP vastab

§ 9

lg-s 2 loetletud eesmärkidele – lahendab komplektselt planeeritava ala kruntideks jagamise, määrab ehitusõigused, hoonestusala, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohad ning servituutide vajaduse. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2010 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis asjas kantud menetluskulu katteks kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 59,20 eurot. Vastustaja taotluse õigusabikulude hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et Kaberneeme küla avalikku randa on juurdepääsuteed olemas.

-st ei tulene, et iga kinnisasja omanik peaks oma planeeringuga lahendama nt veealade või avalikes huvides ehitatavate teedega või nende kasutamisega seotud küsimusi. Avalike huvide kaitstus planeerimis- ja ehitustegevuses hõlmab ennekõike ühiskonna liikmetele täisväärtusliku elukeskkonna tagamist, mis aga ei tähenda, et iga detailplaneering saab ja peab lahendama küsimusi, mida peavad lahendama teised planeeringud. Kaebaja nõuab sisuliselt seda, et tema ja väidetavalt ka avalikust huvist lähtudes hakkaks P. L ehitama oma kinnistutele teed, või vähemalt peaks vald planeerima sinna teemaa, et kaebajal oleks üle kolmanda isiku kinnistu mugavam randa liikuda. 3

(10)3-09-2528 Kaebajal puudub subjektiivne õigus seda nõuda. Kinnistuomaniku õigus ehitada oma maale on hõlmatud omandi vaba kasutusõigusega (PS § 32). Kohalik omavalitsus peab

§ 4

lg 2 p-st 2 tulenevalt tagama huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, kuid kohalik omavalitsus ei pea eemal asuva kinnistu omaniku soove realiseerima, kui selleks puudub võimalus ja õiguslik alus. Vajadus lahendada küla liiklusküsimused üldises plaanis ja avalikes huvides ei puuduta vaidlusalust planeeringut. Volikogu otsus ei ole õigusvastane asjaolu tõttu, et planeering ei arvesta kaebaja soovi rajada tema või siis väidetavalt avalikes huvides uus tee üle P. Li kinnistute. Kaebajale kuuluv Tõnise kinnistu ei piirne vahetult planeeringualale jäävate kinnistutega ning kaebaja puhul pole tegemist naaberkinnistu omanikuga. Seega ei ole A. Kiisi näol tegemist piirinaabriga, kelle subjektiivseid õigusi võiks ODP rikkuda. Kaebaja on ekslikult käsitlenud P. Lil tekkinud probleemi juurdepääsuõiguse küsimuses avalikult kasutatavale teele nii, et see küsimus peaks hõlmama kaebajal tekkinud probleemi nn juurdepääsuõiguses rannale. Detailplaneering hõlmab väiksemat osa valla territooriumist ega saa lahendada neid küsimusi, mis tuleks lahendada valla üldplaneeringutega, so uute teede ehitamist nt randa pääsemiseks. ODP vastab

§ 9lg 2 loetletud eesmärkidele.

Kaebaja viidatud

§ 9

lg 2 p-dest 4, 7 ja 16 nähtub, et sättes loetletud ülesanded (p 4 – tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras, p 7 – tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine, p 16 – muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal) seonduvad detailplaneeringuga siis, kui sellega sellised tingimused seatakse. Kaebaja pole tõendanud, et vaidlusalune ODP kehtestatakse nende eesmärkide saavutamiseks, mis peaks lahendama juurdepääsu randa. ODP-ga hõlmatud maa-ala ei asu rannal ega kaldal ning kohalikule omavalitsusele ega kolmandale isikule ei tulenenud LKS-kohustust lahendada ODP-ga kaebaja ligipääsuküsimust randa. Kaebaja tuginemine LKS § 36 lg-le 12 on ekslik ning samadel põhjendustel on asjakohatu ka kaebaja tuginemine Teemaplaneeringule. Planeeringualale jäävate kinnistute kaudu saaks mitte randa, vaid Rahvamaja teele, mille ääres paiknevad teiste isikute kinnistud, ja randa jõudmiseks tuleks ületada need kinnistud. Nende kinnistute hõlmamine vaidlusalusesse planeeringusse ei ole aga objektiivselt võimalik, sest P. Li huvides algatatud planeering ei seondu nende kinnistute omanike huvide ja õigustega ja märgitud kinnistute omanikud ei soovinud planeeringu koostamist oma kinnistutel. Kaebaja juurdepääs kallasrajale on tagatud nii Rahvamaja teelt kui ka piki Tõusu teed üle Lääne-Aksli maaüksuse (Jõelähtme Vallavalitsuse 15.03.1999 korraldus nr 212). Asjaolu, et kaebaja kunagi randa lühemat teedpidi sai, ei tähenda, et tal ka pärast maa reformimist on õigus üle võõra kinnisasja liikuda. Vastavalt AÕS § 155 lg-le 3 määratakse eratee avalikuks kasutamiseks seaduses sätestatud korras. Kohalikul omavalitsusel ei ole õigust ega kohustust jätta detailplaneeringut kehtestamata, kui kinnistute omanikud ei ole saavutanud kokkulepet tee kasutamise osas. Kolmanda isiku P. Li väitel on ta 25.04.2010 esitanud Harju Maakohtule avalduse ODP-ga hõlmatud Kapteni kinnistule avalikult teelt juurdepääsu määramiseks ja juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks. Kapteni kinnistult avalikult kasutatavale teele kas Küla või Rahvamaja teed pidi jõudmine ei puuduta aga kaebaja õigusi, sest kumbki tee ei kulge üle kaebajale kuuluva Tõnise (240505:001:0954) kinnistu.

ei nõua DP kehtestamisel naaberkinnistu omaniku (kelleks kaebaja ei ole) nõusolekut planeeringule, see on vajalik vaid detailplaneeringu menetluse lihtsustatud korra kasutamisel (

§ 22lg 1).

Kaebuse väidetest ei selgu, kuidas rikub kaebaja õigusi see, et eriteenistuse autodel on Küla tee tupikus talvisel ajal väidetavalt raske ümber pöörata; pealegi vastustaja ja kolmanda isiku selgitustest nähtuvalt on planeeringuga kavandatud ümberpööramise platsi, tuletõrje veevõtukoha, vee-, elektri-, side ja kanalisatsioonitrasside ning tänavavalgustuse rajamine. Asjaomastest asutustest on vajalikud kooskõlastused saadud. 4

(10)3-09-2528 Kaebaja õigusi ei saa rikkuda asjaolu, et planeering näeb ette veega varustamise OÜ Loo Vesi puurkaevust. Tähendust ei oma, et vastav torustik on veel välja ehitamata.

§ 23

lg 7 lubab detailplaneeringu kehtestamist osaliselt ja ettepaneku selleks võib teha igaüks, mitte üksnes maavanem, nagu leiab kaebaja. Kohalik omavalitsus on leidnud, et selleks on käesoleval juhul olemas mõjuv põhjus (kõik huvitatud isikud ei olnud detailplaneeringu kehtestamise tingimustega nõus ning detailplaneeringujärgsete teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise leping on sõlmitud 29.07.2009 lepinguga nr DP-68/09 planeeringuala osa kohta) ning kohtul pole alust teistsugusele seisukohale asuda. Kaebaja ei selgita, miks viidatud põhjused mõjuvad pole. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Ain Kiis palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on asjaolude hindamisel teinud faktivigu, hinnanud tõendeid vääralt ning kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. P. L on erastanud ostueesõigusega ulatusliku maa-ala Kaberneeme küla läänepoolses küljes, mis põhja suunas külgneb mererannaga ja mis jääb küla suuremate teede Küla tee ja Rahvamaja tee vahelisele alale. Kuni erastamiseni ja mõni aeg pärast seda kasutasid külaelanikud olemasolevaid jalgradu mereranda minekuks, kuid praeguseks on P. L need jalgrajad likvideerinud. P. Li erastatud maa-alal kulges ühendustee Küla teelt üle LääneAksli 2 maaüksuse (katastritunnus 24505:001:0121) kinnistule Privatum (katastritunnus 245005:001:0473) ja sealt üle Lääne-Aksli 1 kinnistu (katastritunnus 24505:001:0037) Rahvamaja teele. Lääne-Aksli 2 maaüksusele, kus kunagi kulges ühendustee, on ebaseaduslikult ehitatud elamu. Enne

  1. a, so hajaasustuse tingimustes, kui detailplaneeringu koostamine ei olnud veel kohustuslik, laskis P. L moodustada oma maa lõunapoolsesse ossa eraldi väikese kinnistu Lääne-Aksli 1 (katastritunnus 24505:001:0037), mis külgneb Rahvamaja teega, ja üle selle kinnistu suubus Küla teelt ühendustee Rahvamaja teele. Ühendustee oli fikseeritud ka Maa-ameti kaardiserveris ja on seda ka praegu. Lääne-Aksli 1 kinnistu müüs P. L edasi ja uus omanik ehitas krundile elamu ja hiljem ka abihoone otse ühendusteele. Ehitusloa andmisega abihoone ehitamiseks avalikus kasutuses olevale teele ja sellest tingitud avaliku eratee likvideerimisega rikkus Jõelähtme Vallavalitsus seadust. Tänaseks on Kaberneeme külas kõik kolm tähtsamat teed tupikteed ja seetõttu on külateedel liiklemine äärmiselt komplitseeritud. Sõidukid on korduvalt lumme kinni jäänud ja polnud võimalik linna tööle sõita. Lumekoristustehnika kasutamine kitsastel kiviaedadega ääristatud tupikteedel on äärmiselt keeruline; raskendatud on päästeteenistuse tegevus, postiteenistus ja prügivedu aga kohati päris võimatu. Maakonna üldplaneeringuga (kehtestati
  2. a) määrati Kaberneeme küla tiheasustusalaks; elanike arv külas on oluliselt kasvanud ja oluliselt rohkem on ka hoonestust, teedevõrk on aga ehitustegevusega seoses pidevalt vähenenud. Küla ja Rahvamaja teid ühendav ühendustee oli nendega samaliigiline ja avalikus kasutuses. Kõik enne maareformi avalikus kasutuses olnud teed peavad olema ka pärast maade erastamist/tagastamist avalikus kasutuses ning tähtsust pole sellel, kas selline tee on riiklikusse teeregistrisse kantud. Avalikus kasutuses olnud tee muutub pärast maa erastamist küll erateeks, kuid uus omanik ei saa sellel teel liiklemist takistama hakata. Kohtuotsus on ebakonkreetne, raskesti jälgitav ega vasta kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Kohtuotsuses on tsiteeritud arvukalt Riigikohtu lahendeid, kuid jäetud tähelepanuta, et vaidlusaluse planeeringu menetlemisel on neis lahendites nimetatud põhimõtteid rikutud. Kohus leidis meelevaldselt, et kaebaja subjektiivseid õigusi pole rikutud, kuid oma seisukohta ei põhistanud. See seisukoht pole ka õige, sest erastamiseelsel ajal kasutas kaebaja planeeringualal asuvaid avalikus kasutuses olnud teid, vaidlusaluse planeeringu kehtestamisega on ta aga sellest õigusest lõplikult ilma jäetud. 5

(10)3-09-2528 Kohus märkis, et kaebaja kinnistu ei külgne planeeringualaga. See kohtu järeldus on ebaõige. Kaebaja on mitte üksnes planeeringuala piirinaaber, vaid talle kuuluv Eivanurga maaüksus (katastriüksus 24505:001:0957) jääb Küla tee alla ja seega jääb kaebajale kuuluv maa planeeringualasse. P. L on esitanud kohtusse haginõude Küla tee omanike vastu servituudi nõudes, kuid kaebaja vastu ei ole haginõue suunatud, sest vallavalitsuse ettepanekul moodustas kaebaja oma Küla tee alla jäävast kinnistuosast eraldi üldkasutatava transpordimaa, andes sellega avalikkusele ja ka P. Lile õiguse kasutada oma maad liiklemiseks. Ka vett saab P. L kaebaja kaevust ja veetrassist. Seega kasutab P. L kaebaja maad liiklemiseks ja vee saamiseks ja see ei toimu pariteetsetel alustel. Vaidlusalune haldusakt seadustab planeeringualal enne maa erastamist asunud avalikus kasutuses olnud teede likvideerimise, võtab sellega kaebajalt ära võimaluse neid teid kasutada ja järelikult rikub vaidlusalune haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduse diskretsioonivead on käesolevas asjas ilmselged. Tähelepanuta on jäetud väga olulised aspektid: - Lääne-Aksli 1 kinnistu moodustamine avalikus kasutuses olevale teele ja selle hoonestamine likvideeris väga vajaliku külatee ja olukord vajab taastamist; - toimingud ühendustee kaotamiseks toimusid P. Li huvides; - planeeringualale jäävale Lääne-Aksli 2 maaüksusele on ehitatud kaks ebaseaduslikku elamut, millest üks on ehitatud endise ühendustee kohale ja teine vahetult selle kõrvale, omavoliline ehitamine on jäme seaduse rikkumine ja kaudselt riivab see kõigi külaelanike kaasa arvatud kaebaja huve, selle maa-ala osas planeeringumenetlus küll jätkub, kuid liikluskorralduse seisukohast on tarvis planeeringuala käsitleda ühtsena; - detailplaneeringuala on ranna ja kalda piiranguvööndis, kusjuures Kapteni 1 maaüksus (24505:001:0o98) külgneb mererannaga, maaüksuse piirist edasi on vaid ehituskeeluvööndi piir, veekaitseala ja kallasrada; kohtu seisukoht, et LKS § 36 lg 2 ei kuulu antud juhul kohaldamisele, on ekslik, LKS § 36 lg 2 on imperatiivne norm ja seadusandja ei ole selles sätestatud nõude rakendamist seadnud sõltuvusse kinnisasja vahetust külgnemisest või kokkupuutest kallasrajaga; - ei ole arvestatud sellega, et Kaberneeme küla on tiheasustusala, kus teedevõrk ei vasta juba ammu vajadustele, detailplaneeringu ülesandeks muude ülesannete kõrval on ka tänavate maaalade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine TeeS-s sätestatud korras (

§ 9

lg 2 p 4); - detailplaneeringu osaline kehtestamine on võimalik vaid põhjendatud vajaduse korral maavanema ettepanekul (

§ 23

lg 7), sellise põhjendatud vajaduse kohta puuduvad selgitused nii haldusaktis kui ka kohtuotsuses, ODP kehtestamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla asjaolu, et mitte kõik planeeringualale jäävate kinnistute omanikud olid DP-ga nõus; maavanem ei ole planeeringu osaliseks kehtestamiseks ettepanekut teinud ja puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et volikogu oleks maavanemat planeeringu osalisest kehtestamisest teavitanud. DP koostamise/menetlemise käigus esitati hulgaliselt vastuväiteid, mis jäeti valdavas osas arvesse võtmata. Riigikohtu lahendite järgi tulnuks sellist planeerimisotsust hoolikalt põhjendada. Vaidlusalune haldusakt ei sisalda mingeid põhjendusi. Kohus põhjendas kaebaja planeerimismenetluses esitatud ettepanekutega mittearvestamist sellega, et kaebaja ei ole planeeringuala naaberkinnisasja omanik. Kuna kaebaja seda on, siis on kohtu see põhjendus ebaõige. ODP-l on küll Päästeameti kooskõlastus, kuid on alus eeldada, et päästeametnik andis planeeringule kooskõlastuse eeldades, et Küla tee ja Rahvamaja tee vaheline ühendustee on reaalselt olemas, nagu Maa-ameti kaardiserverist nähtub. Algselt oli vaidlusalune detailplaneering õigusvastane ka planeeringuala veega varustamise osas, kuid parandusega detailplaneeringu seletuskirjas seaduserikkumine kõrvaldati ning selles osas enam vaidlust üles ei jäänud. Kohtuotsuse mahukad põhjendused veevarustust/veetrasse/puurkaevu puudutavas osas on seega ülearused. 6

(10)3-09-2528 Jõelähtme Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vaidlusalune haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja diskretsioonireeglite vastu pole haldusorgan eksinud. Kohtumenetluses ei leidnud tuvastamist varasemalt mere äärde jalgradade kulgemine üle kolmandale isikule kuuluva maatüki ega kolmanda isiku poolt selliste jalgradade likvideerimine. Asjakohatu ja eksitav on apellandi käsitlus ühendusteest Küla tee ja Rahvamaja tee vahel. Sellise ühendustee varasem eksisteerimine/puudumine ei ole puutumuses vaidlusaluse ODP-ga. Käesoleval ajal seda teed pole, milline asjaolu tuvastati ka tsiviilasjas nr 2-10-19243 teostatud paikvaatluse käigus. Kaebajal puudub õiguslik alus kolmanda isiku maaüksusel liiklemiseks, sh ka jalgsi üle maatüki minemiseks, mistõttu ODP-ga ei saanud seda olematut õigust piirata. Lääne-Aksli 1 kinnistu ei asu detailplaneeringu alal ning Lääne-Aksli 2 kinnistu ei jää ODP ala piiridesse, ja isegi kui jääks, ei saaks kaebaja käesolevas asjas vaidlustada sellele kinnistule ehitiste püstitamist, mis ei ole toimunud vaidlusaluse planeeringu alusel. LKS § 36 lg-st 2 ei tulene kaebajale õigust teiste omanike maa läbimiseks, vaid üksnes õigus kallasraja kasutamiseks. ODP-ga hõlmatud maaüksused asuvad kaldast eemal ning kaebaja viidatud Kapteni 1 kinnistu kõige merepoolsemast tipust jääb rannani otsejoones 70 meetrit. Kaebaja viidatud Teemaplaneeringus on probleemiks peetud rannateede sulgemist, kuid DP alal ei asu rannateid ega ole neid ODP-ga suletud.

§ 9lg 2 p 4 räägib tänavatest. Kõnealuse planeeringu alale jäävate teede näol pole tegemist tänavatega Tee

S § 6 tähenduses, lisaks ei asugi DP-ga hõlmatud kolmanda isiku maal teid, mille puhul saaks rääkida nende avalikku kasutusse määramisest, ning uute teede rajamist selle normi alusel nõuda ei saa. Samuti on eratee avalikuks kasutamiseks määramine võimalik vaid kokkuleppel teeomanikuga.

§ 23

lg-st 7 ei tulene takistust detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks ka siis mitte, kui järelevalve teostaja pole selleks vastavat ettepanekut teinud. Detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks oli ka põhjendatud vajadus, mida on selgitatud nii vaidlusaluses otsuses kui ka kaebusele esitatud vastuskirjas. Detailplaneering on tervikuna koostatud ja selle osaline kehtestamine planeeringulahendust ei mõjuta. Kaebaja avaldas oma seotust vaidlusaluse planeeringuga Tõnise kinnistu kaudu ega viidanud kordagi Eivanurme kinnistule. Seetõttu on asjakohatu etteheide, et kohus on eksinud planeeringuala piiride ja piirinaabrite tuvastamisel. Kolmas isik P. L palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus kehtestab osalise detailplaneeringu eesmärgiga moodustada 5 elamumaa kinnistut olemasoleva 4 elamumaa kinnistu ümberkruntimisel. ODP ei loo uut olukorda, vaid korrastab olemasolevat, ühtlustades kruntide suurused. Kaebaja õigusi, kohustusi ja elukorraldust ODP kehtestamise otsus ei riiva mingil moel. Vastuolulised on olnud kaebaja väited tema jaoks lühima lääneranda viiva tee nõudmise põhjendamiseks. Väites kaebuses, et planeeringualas on teid suletud, tunnistas kaebaja halduskohtu istungil, et seda siiski tehtud pole. Tõstatades apellatsioonimenetluses taas küsimuse planeeringualal tee sulgemisest, käitub kaebaja pahatahtlikult. Tsiviilasjas nr 2-10-19243 tehtud paikvaatlusel, milles osales ka kaebaja, tuvastati, et tee(de) sulgemist P. Li poolt pole toimunud. Apellatsioonkaebuses on uue asjaoluna esitatud väide, et kaebaja on üks Küla tee omanikke läbi Eivanurga (2450:001:0957) kinnistu. See väide pole õige. Kaebaja on 2009. a oma maade detailplaneerimise käigus eraldanud kinnistust 16 m2 ja muutnud selle sihtotstarbe transpordimaaks, kuid kaebajat ei tee Küla tee omanikuks pelgalt teeäärse krundi transpordimaaks nimetamine. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses ega tsiviilasjas tehtud paikvaatluse käigus väitnud, et ta on Küla tee omanik ning ka Maa-ameti avalikust kaardiserverist on näha, et Küla tee ei asu Eivanurga transpordimaal. Kaebaja väide, et kolmandale isikule kuuluvad maaüksused külgnevad põhja suunas mererannaga, on vale. Väär on ka kaebaja väide, et varasemalt kasutati ODP alal asuvaid jalgradu külast randa minekuks. ODP alale jääb vaid lõik Rahvamaja teest, mille kasutamist pole kolmas isik 7

(10)3-09-2528 kunagi mingilgi viisil takistanud. See tee võtab enda alla ca 1/3 kolmanda isiku ODP alal positsioon 11 all märgitud kinnistust (Kapteni 1, 24505:001:0098) ja on juurdepääsuks kuuel kinnistul paiknevale üheksale majapidamisele. Ühendustee kirde-edela suunal üle Lääne-Aksli 2, Privatum ja Lääne-Aksli 1 kinnistute Rahvamaja tee ja Küla tee vahel jääb väljapoole ODP ala. Väidetav kunagine ühendustee jääb ka DP alast välja, kuna Privatum ja Lääne-Aksli 1 kinnistud ei ole DP-ga hõlmatud. DP alas on LääneAksli 2, millel on kaebaja viidatud ühendustee osa säilinud, siiani kasutuses ja seda ei ole planeeritud DP-ga kaotada. Vastupidiselt kaebaja väidetele ei ole Lääne-Aksli 2 kinnistule rajatud hooneid. Kuna DP Lääne-Aksli 1 kinnistut ei hõlma, on asjakohatu väita, et ODP kehtestamisega püütakse seaduserikkumist põhistada. Kaebaja väide, et mingit kaalutlemist pole toimunud ja olulised aspektid on jäänud tähelepanuta, on pahatahtlik vale. Planeeringumenetlus kestis 6,5 aastat, mille käigus oli arvukalt ettepanekuid, kohtumisi huvitatud pooltega, kirjavahetust ja maavanem teostas 3 korda sisulist järelevalvet; menetluses tehti mitmeid huvitatud isikute poolt nõutud muudatusi. ODP kehtestamisega on kolmas isik võtnud planeeringualas avalikust huvist tulenevaid kohustusi: luua ümberpööramiseks vajalik koht pääste- ja muude eriotstarbeliste sõidukite tarbeks, rajada tuletõrje veevõtukoht, rajada muu hulgas avalikuks kasutuseks vajalikud veetrassid, tänavavalgustuse, side- ja elektrikommunikatsioonid; samuti on kolmandale isikule kuuluv Kapteni 1 kinnistu 1/3 osas Rahvamaja teena avalikult kasutatav. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ODP alal on kunagi olnud avalikus kasutuses olnud jalgtee, autoteest rääkimata. ODP ala ei asu ranna ega kalda piiranguvööndis ning kaebaja viide LKS-le ja Teemaplaneeringule on asjakohatu. Kehtestatud ODP vastab

§ 9

lg-s 2 loetletud eesmärkidele, see ei mõjuta ega muuda DP-ga ette nähtud juurdepääsuteede kasutamist ning planeeringulahenduses pole tehtud muudatusi. DP kohaselt on kinnistute omanikel kohustus investeerida infrastruktuuri lühikese aja jooksul suured summad. Mitte kõigil planeeringuga hõlmatud kinnistute omanikel oli selleks rahalisi võimalusi ning vaid osa neist oli valmis käesoleval ajal planeeringut ellu viima. Seega ODP kehtestamisel on põhjendatud vajaduseks teiste detailplaneeringualas olevate kinnistute omanike majanduslik olukord, mis ei võimalda planeeringut ettenähtud aja jooksul realiseerima asuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Halduskohus ei ole materiaalõigust vääralt kohaldanud ega rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemisele. Vaidlusaluse Jõelähtme Vallavolikogu otsusega kehtestati Kaberneeme küla Kapteni ja LääneAksli 2 ja nende lähiala detailplaneering osaliselt, so Kapteni maaüksuse ning juurdepääsuservituutide ja trasside servituutide aluse maa-ala osas. Kaebaja väited detailplaneeringu menetluses puudutasid juurdepääsu tee rajamist randa ja liikluskorraldust Kaberneemes. Kaebaja väidetele vastati ning vaidlusalune volikogu otsus ei ole õigusvastane asjaolu tõttu, et kaebaja seisukohtadega ei arvestatud. Vastupidiselt kaebaja väidetule ei keela

planeeringu osalist kehtestamist, mida kinnitab ka kaebaja viidatud

§ 23lg 7.

Samuti on ekslik kaebaja arusaam, et ilma maavanema vastava ettepanekuta ei saa kohalik omavalitsus DP osaliselt kehtestamist otsustada.

§ 23

reguleerib järelevalve teostamist planeeringute koostamise üle ja sätestab lõikes 7 järelevalve teostaja õiguse teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise üle otsustab

§ 24

lg 3 kohaselt kohalik omavalitsus, kellel on ulatuslik kaalutlusruum ka detailplaneeringu tervikuna või üksnes selle osa kehtestamise suhtes. Viidatust ja

§ 23

lg-st 6 järeldub, et otsustajale kehtestamiseks heakskiidetud planeeringu tagastamisel võib maavanem teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku kehtestada planeering osaliselt ja oma seisukohta põhjendada, mis aga ei 8

(10)3-09-2528 tähenda, et see ettepanek on kohalikule omavalitsusele siduv või et kohalik omavalitsus ei saa ilma vastava ettepanekuta planeeringu osalist kehtestamist ise kaaluda ja otsustada. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et Jõelähtme Vallavolikogu on vaidlusaluse planeeringu kehtestamisel rikkunud seadust sellega, et kehtestas detailplaneeringu osaliselt ilma, et maavanem oleks selleks põhjendatud ettepanekut teinud. Kaebusest järelduvalt on ODP õigusvastane tehnovõrkude- ja rajatiste asupaiga määramata jätmise tõttu ning ODP kehtestamisega on jäetud täitmata ka

§ 9lg 2 p-s 4 sätestatud eesmärgid.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Planeeringumaterjalidest nähtuvalt on terviklik planeeringulahendus koostatud ning joonisele kantud tehnovõrkude- ja rajatiste asukoht on määratud menetletavas Kaberneeme küla teedevõrgu ja infrastruktuuri teemaplaneeringus ette nähtud asukohta. Arvestatud on ka DP menetlemisel esitatud Küla tee omanike vastuväidetega ja viidud kommunikatsioonitrassid Küla teelt Raamatukogu teele. Kaebaja ei esitanud põhistatud vastuväiteid sellele, miks taristu asukoht aktsepteeritav pole ega näidanud ka planeeringu menetlemisel, et tehnovõrkude paiknemine võiks olla muus asukohas, kui planeeringulahendus ette näeb. DPga on lahendatud liikluskorraldus planeeritava maa-ala ulatuses ning määratud on juurdepääsuteed ja nende servituudivajadused, samuti liiklusvahendite ümberpööramise koha rajamine. Kehtestatud ODP-ga terviklikku planeeringulahendust ei muudeta ning valla ja arendaja vahel 29.07.2009 sõlmitud lepingust nähtuvalt kohustub arendaja ODP alal välja ehitama kõik detailplaneeringulahenduses ettenähtud teed ja tehnovõrgud. Küla tee lõpus sõidukite ümberpööramise koht on planeeringu põhijoonisele kantud. Planeeringualale jäävate kinnistute omanikud (kelleks kaebaja pole) ei ole maavanema poolt heaks kiidetud planeeringulahenduses märgitud asukohas tehnovõrkude rajamisele vastu vaielnud ning vaidlusalusest volikogu otsusest ja asja materjalidest järelduvalt jäi DP tervikuna kehtestamata Lääne-Aksli 2 ja Põõsa kinnistute omanikel (kelle maaüksusi DP kohased tehnovõrgud/-rajatised osaliselt läbivad) ja vallal selleks vajalike rahaliste vahendite puudumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viidatud asjaoludel planeeringu osaline kehtestamine seadusega vastuolus ning kaebaja ei põhjenda, kuidas viidatud tingimustel ODP kehtestamine tema subjektiivseid õigusi rikub või avalikku huvi riivab. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale on juurdepääs lääneranda tagatud nii Rahvamaja tee kui ka Tõusu tee kaudu, mistõttu ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune otsus on vastuolus LKS § 36 lg 2 ja Teemaplaneeringu nõuetega, mis kohustavad kohalikku omavalitsust tagama juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Plaanimaterjalide kohaselt DP ega ODP alad ei külgne mererannaga, vaid nende vahele jääb Rahvamaja tee ja RMK maa-ala. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja, et tee randa oleks võimalikult lühike ja otse, ning väidab, et selline võimalus oli tal kunagi Küla ja Rahvamaja teid ühendava tee (üle praeguste Lääne-Aksli 2, Privatum ja Lääne-Aksli 1 kinnistute) kaudu, samuti oli see võimalus üle ODP ala. Lääne-Aksli 2 ei jää ODP-ga hõlmatud maa-alale ning Privatum ja Lääne-Aksli 1 kinnistud asuvad väljapool DP ala. Seetõttu on asjasse puutumatud ja ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et DP-ga suleti läbipääs randa üle Lääne-Aksli 2, Privatum ja LääneAksli 1 kinnistute. Kuigi kaebaja väidab, et jalgrada viib randa ka üle ODP ala, ei ole ta selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Kinnistu omanik sellise jalgtee olemasolu eitab ning kuivõrd kaebajale on tagatud juurdepääs randa teisi teid pidi ning kinnistu, mille kaudu täiendavat juurdepääsu soovitakse, on eraomandis, on ODP alale uue tee kavandamine võimalik vaid omaniku loal. Detailplaneeringu materjalidest nähtub samuti, et tee rajamist randa üle Kapteni kinnistu kaaluti, kuid keskkonnaeksperdi arvamuse kohaselt tee rajamine läbi loodusajalooliseks mälestiseks oleva liivaluite ei ole põhjendatud. Eeltoodu alusel leidis halduskohus põhjendatult, et kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud pole (puudub subjektiivne õigus nõuda kolmanda isiku kinnistutele tee rajamist randa pääsemiseks) ning avalikes huvides esitatud kaebust ei saa rahuldada, sest puudub volikogu vaidlusaluse otsusega kehtestatud ODP vastuolu seaduses sätestatud nõuetega. 9

(10)3-09-2528 Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik pole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka nende kantud kulud nende endi kanda. Silvia Truman Lauri Madise Viive Ligi 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.