KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2365 Haldusasi I.R.i kaebus Jõelähtm

§ 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Jõelähtme Vallavalitsuse
2. juuni 2011 korraldusega nr 367 lõpetati I.R.ile maa ostueesõigusega erastamise menetlus, kuna maaüksusel, mille erastamist ta taotles, puudus ehitis maareformi seaduse mõistes. Sama korraldusega pandi I.R.ile kohustus ebaseadusliku 1 ehitise (aiamaja) likvideerimiseks. I.R.ile toimetati eelnimetatud korraldus kätte
3. juulil
5. augustil 2011 esitas I.R. Jõelähtme Vallavalitsusele vaide
6. juuni 2011 korralduse nr 367 tühistamise ning maa ostueesõigusega erastamise menetluse jätkamise taotlustega. Vaide esitaja palus ennistada vaide esitamise tähtaja, põhjendades tähtaja möödalaskmist oma haigusega 8.-
7. augustil
9. Jõelähtme Vallavalitsus jättis
10. septembri 2011 korraldusega nr 498I.R.i vaide esitamise tähtaja ennistamata ning tagastas vaide. Korralduses leiti, et I.R. ei ole piisavalt põhjendanud, kuidas olmevigastus mõjutas vaide tähtaegset esitamist, töövõimetusleht on antud talle alates
11. augustist 2011, ent see ei saanud takistada vaide õigeaegset esitamist. KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
12. I.R. esitas
13. oktoobril 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Jõelähtme Vallavalitsuse
14. septembri 2011 korralduse nr 498 tühistamist ning vaide esitamise tähtaja ennistamiseks kohustamist. Kaebuse esitaja leiab, et vaide esitamise tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus ning vastustaja pidanuks tähtaja ennistama. Kaebuse esitaja heidab ette, et vastustaja ei ole tähtaja ennistamata jätmist sisuliselt põhjendanud ning ei selgu, miks vastustaja leidis, et haigena olnuks kaebuse esitajal vaide esitamine siiski võimalik. Kaebuse esitaja leiab, et iga mõistlikult arutlev isik saab aru, et haigestumise puhul on tegemist olukorraga, kus isiku tegevusvõimalused on oluliselt piiratud ning menetlustoimingu tegemine haiguse ajal oleks seadnud ohtu kaebaja tervise. Samuti toob kaebuse esitaja välja, et põhistas oma haigestumist vastustajale edastatud töövõimetuslehega. Kaebuse esitaja hinnangul ei vasta vaidlustatud korraldus kaalutlusotsusele esitatavatele põhjendamisnõuetele. Kaebuse esitaja leiab sedagi, et pidades silmas, kui intensiivselt riivab vaide esemeks olnud korraldus tema õigusi, oleks vastustaja pidanud õiguse üldpõhimõtetest ja põhiseaduslikest printsiipidest igal juhul vaidemenetlus läbi viia. VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. Jõelähtme Vallavalitsus ei pea I.R.i kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist, leides, et vaide esitamise tähtaja ennistamiseks puudus alus. Vastustaja selgitab, viidates Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-59-00, et tähtaja ennistamisel saavad arvesse tulla mõjuvate põhjustena üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid vaide õigeaegset esitamist ning nende mõjuvate põhjuste ära näitamise kohustus on taotluse esitajal. Samuti toob vastustaja välja, et haldusorgan on, hinnates tähtaja möödalaskmise põhjusi, seotud vaide esitaja poolt esitatud taotlustes toodud põhjustega. Siinkohal selgitab vastustaja, et pöördus
16. septembril 2011 korraldusega nr 451 kaebuse esitaja poole, paludes selgitada ja põhjendada, miks vaie esitati tähtaega rikkudes, vaide täienduses kaebuse esitaja seda aga ei teinud ega näidanud ära, kuidas sai töövõimetulehel näidatud olmevigastus mõjutada vaidetähtaja rikkumist. Vastustaja leiab, et ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Vastustaja märgib ka seda, et vaide esitaja ei märkinud, et tal puudus võimalus saada abi kas pereliikmetelt, juristilt või muult isikult, et koostada ja toimetada vaie vallavalitsusse. Vastustaja on seisukohal, et töövõimetuslehel kajastatud olmevigastusel ei olnud mingit seost kaebetähtaja rikkumisega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Kohus leiab, et I.R.i kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Jõelähtme Vallavalitsuse otsus vaide esitamise tähtaja ennistamatajätmise kohta on põhjendamatu. Arvestades asjaolusid, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole, leiab kohus, et vallavalitsuse kaalutlusõigus vaide tähtaja ennistamise üle otsustamisel on ahenenud nullini ning seetõttu teeb kohus 2 ettekirjutuse vaie läbi vaadata, kui selleks ei esine muid takistusi, peale vaide esitamise tähtaja rikkumise.
18. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et I.R.ile toimetati Jõelähtme Vallavalitsuse
19. juuni 2011 korralduse nr 367 kätte
20. juulil 2011 ega ka selles, et vaide nimetatud korralduse peale esitas ta vallavalitsusele
21. augustil
22. Seega pole vaidlust selles, et vaie esitati pärast haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 75 sätestatud 30-päevase tähtaja möödumist. Vaidlust pole ka selles, et ajavahemikul 8.-
23. augustini 2011 oli kaebuse esitajale arsti poolt antud töövõimetusleht, kus töövõimetuse põhjusena oli märgitud olmevigastus.
24. HMS §-i 77 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada sama seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel. HMS § 34 lõikes 1 on sätestatud, et haldusorgan võib oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaide esitamise tähtaja ennistamine otsustada kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb seda teha kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vastustaja on õigesti välja toonud, et seaduses haldusaktide vaidlustamiseks kindlate tähtaegade kehtestamise eesmärk on õiguskindluse tagamine. Möödalastud kaebetähtaegade ennistamise võimaluse eesmärgiks on aga see, et isik ei kaotaks võimalust oma õigusi kaitsta, kui seaduses sätestatud tähtajast kinni pidamine ei olnud mõjuval põhjusel võimalik. Mõjuvaks põhjuseks saavad kohtu hinnangul olla eeskätt objektiivsed ning isiku enda tahtest ja tegevusest sõltumatud asjaolud, mis takistavad tal vajaliku toimingu tegemist. Kohus leiab, et vaiet esitada sooviva isiku ootamatu tervisekahjustus või haigestumine on üldjuhul vaide esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Arsti poolt isikule töövõimetuslehe välja kirjutamine tõendab piisavalt seda, et haigus või tervisekahjustus on tõsine ning töövõimetuslehe olemasolul ei saa isikult eeldada ka vaide esitamist. Sotsiaalministri
25. septembri 2002 määruse nr 114 „Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“ § 5 lg 1 kohaselt kirjutatakse haigusleht välja ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kindlustusjuhtumi korral töövabastuse alguskuupäeval pärast haige läbivaatust. Ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktist 1 tulenevalt on selliseks juhtumiks isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv arst või hambaarst on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust. Kohus leiab, et isikult, kelle puhul on arst tuvastanud, et ta ei saa oma terviseseisundi tõttu teha oma igapäevast tööd, ei saa nõuda töövõimetuse ajal ka muude toimingute tegemist, mis ei ole otseselt seotud igapäevase toimetuleku ja tervise parandamisega. Olukorras, kus arst on tuvastanud isiku ajutise töövõimetuse, ei pea isik vaide tähtaja ennistamise taotlemiseks täiendavalt põhjendama seda, milles tema tervisekahjustus konkreetselt seisnes ega kirjeldama üksikasjalikult seda, miks ta ei saanud vaiet tähtaegselt esitada. Vastustaja poolt viidatud Riigikohtu määruses nr 3-3-1-59-00 toodud seisukohast, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik, ei saa järeldada vastupidist. Absoluutselt võimatu oleks vaide esitamine üksnes juhul kui isik oleks kas teadvusetu või kontaktivõimetu. Terviseseisundist tingitud võimalike mõjuvate põhjuste piiramine üksnes selliste asjaoludega ei oleks kooskõlas HMS §-de 34 ja 77 mõtte ning vaide esitamise tähtaja ennistamise võimaluse eesmärgiga. Seda, kas isikul väidetav tervisekahjustus või haigus esines ning kas või mil määral see takistas mingi toimingu sooritamist, oleks vaja hinnata juhul, kui vastav arstitõend puuduks. Töövõimetuslehe olemasolu kinnitab antud juhul aga tervisekahjustust ning selle olemasolul ei pidanud kaebuse esitaja vallavalitsusele täiendavalt oma terviseseisundiga seotud asjaolusid selgitama ega põhjendama. Kohtu hinnangul ei saa 3 haldusorgan nõuda, et isik põhjendaks või tõendaks näiteks seda, et ajutise töövõimetuse tinginud haigus või vigastus oli selline, mis ei võimaldanud tal üldse kodust lahkuda, dokumente postitada või mistahes muud konkreetset toimingut teha. Kohus ei pea asjakohaseks ka vastustaja seisukohta, et kaebuse esitaja pole põhjendanud, miks ei võinud vaiet esitada tema eest mõni tema sugulane või muu isik. Isikul on õigus teha õigustoiminguid kas ise või esindaja kaudu, ent olukorras, kus isikul endal esineb objektiivne takistus toimingu sooritamiseks, ei ole tal kohustust kasutada esindajat. Tähtaja ennistamist õigustab asjaolu, et isik ise ei saanud toimingut teha. Esindaja poolt toimingu tegemise võimalikkus tuleks kaalumisele võtta siis, kui menetluses, mille raames toiming tähtaegselt tegemata jäi oleks tuvastatud, et isikul oli esindaja juba enne vastava takistuse tekkimist. Nii näiteks ei saa üldjuhul kaebuse esitaja õigustada kohtumenetluses edasikaebetähtaja rikkumist endaga seotud objektiivsete takistusega juhul, kui tal oli selles menetluses esindaja. Käesoleval juhul ei ole ühtki tõendit selle kohta, et I.R. oleks haldusmenetluses kasutanud esindajat, kellel olnuks volitus tema nimel vaiet esitada. Asjaolu, et vaide teksti on koostanud kaebuse esitaja nimel keegi teine või et selle koostamist on alustatud enne vaide esitamise tähtaja möödumist, ei välista vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmist. Isikul on õigus vaide esitamiseks kogu seaduses sätestatud tähtaja jooksul, sealhulgas tähtaja viimasel päeval. Käesoleval juhul on tuvastatud, et vaide esitamise tähtaja viimasel päeval, s.o
26. augustil 2011 oli kaebuse esitaja sedavõrd haige, et arst oli tuvastanud tema ajutise töövõimetuse. Samas esitas kaebuse esitaja vaide kohe pärast töövõimetuslehe lõppu. Kohtu hinnangul esineb neil asjaoludel ilmne põhjus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Üldjuhul ei saa kohus kohustada haldusorganit vastu võtma kindla sisuga otsust, kui vastav otsus tuleb teha kaalutlusõiguse alusel. Erandina on see aga võimalik, kui kaalutlusnormi alusel on haldusorganil juhtumi eripära arvestades võimalik kaalutlusreegleid rikkumata teha vaid üks kindel valik. Käesoleval juhul see kohtu hinnangul just nõnda on. I.R. on vaide esitamise tähtaja mööda lasknud mõjuval põhjusel ja see tuleb ennistada. Seetõttu teeb kohus vallavalitsusele ka ettekirjutuse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ning vaidemenetluse jätkamiseks. Käesolev kohtuotsus ei piira siiski vaide tagastamist HMS § 79 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud alustel. 8.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamisega on kohtuotsus tehtud kaebuse esitaja kasuks.

§ 93

lg 1 kohaselt mõistetakse menetluskulud välja enne kohtuvaidlusi esitatud nimekirja ja kuludokumentide alusel.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.

Kaebuse esitaja on tõendanud 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumist. Kohtuistungil esitas kaebuse esitaja esindaja taotluse 625 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmist. Kohus leiab, et õigusabikulude kandmine ei ole tõendatud ning seetõttu ei saa neid pidada põhjendatuks menetluskuludeks. Haldusasjas 3-3-1-48-06 on Riigikohus kujundanud ühese seisukoha, et halduskohtumenetluses saab välja mõista üksnes need menetluskulud, mille kandmine on tõendatud, see tähendab, mille puhul on enne kohtuvaidlusi esitatud tõendid, et menetlusosaline on need vastavad summad reaalselt tasunud. Käesoleval juhul selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole ning seetõttu ei ole alust õigusabikulu väljamõistmiseks. Kristjan Siigur kohtunik 4