3-10-2931/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2011.a., Tallinn Haldusasja number 3-10-2931 Haldusasi OÜ Lictor kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks uue maksuarvestuse sooritamiseks Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Lictor Esindaja: Priit Altpere Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Veiko Soll RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda.
4. Sekretäril edastada kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. OÜ Lictor (edaspidi ka kaebaja) sai 2010 aastal dividende Austriast ja Saksamaalt. 2010.a. juulis maksis ta oma osanikele dividende ja tal tekkis tulumaksu kohustus. OÜ Lictor esitas 19.08.2011 Maksu- ja Tolliametile (edaspidi ka vastustaja) elektrooniliselt tulumaksu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ja deklareeris nii välisriigist saadud dividende kui ka OÜ Lictor teenitud kasumist väljamakstud dividende. OÜ Lictor deklareeris välisriigist saadud dividende summas 62 676 krooni ja väljamakstud dividendidelt kinnipeetud tulumaksu kokku summas 15 958 krooni. OÜ Lictor poolt esitatud andmete alusel võeti välisriigis kinnipeetud tulumaksust 1 Maksu- ja Tolliameti e-süsteemi poolt automaatselt Eestis arvesse 9402 krooni. OÜ-l Lictor tuli tema poolt deklareeritud andmetest tulenevalt tasuda täiendavalt tulumaks summas 7398 krooni.
6. OÜ Lictor esitas
7. septembril
8. a Maksu- ja Tolliametile vaide seoses välismaal kinni peetud tulumaksu osalise mittearvestamisega OÜ Lictor tulumaksukohustuse määramisel. OÜ Lictor leidis, et Maksu- ja Tolliamet on alusetult piiranud tema poolt mahaarvatavat tulumaksu 6556 krooni ulatuses. Viitega tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) § 54 lõikele 5 leidis OÜ Lictor, et kuna tema poolt välisriigist saadud dividendidelt on tulumaks kinni peetud kooskõlas kehtivate seadustega, oli OÜ-l Lictor õigus tasumisele kuuluvast summast maha arvata kogu kinnipeetud tulumaks summas 15 958 krooni.
9. Maksu- ja Tolliameti
10. oktoobri
11. a vaideotsusega nr 6-1/508-3 jäeti OÜ Lictor vaie rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet leidis, et OÜ-le Lictor arvestatud tulumaks summas 7398 krooni on õige ning puudub alus selle vähendamiseks.
12. OÜ Lictor esitas
13. novembril
14. a Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja poolt tehtud maksuarvestuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks õiguspärase maksuarvestamise tegemiseks.
15. Tallinna Halduskohtu
16. jaanuari
17. a määrusega võeti kaebus menetlusse ning tunnistati vastustajaks Maksu- ja Tolliamet.
18. Tallinna Halduskohtu
19. novembri
20. a määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate taotluste, tõendite ja lõplike seisukohtade esitamiseks. Kohus määras kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks
21. detsembri
22. a. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
23. OÜ Lictor taotleb vastustaja poolt tehtud maksuarvestuse õigusvastasuse tuvastamist ja Maksuja Tolliameti kohustamist õiguspärase maksuarvestamise tegemiseks. Kaebaja leiab, et Maksu- ja Tolliamet on ebaõige maksuarvestusega - maksmisele kuuluvast tulumaksust on maha arvestamist piiratud alusetult 6556 krooni võrra - suurendanud õigusvastaselt OÜ Lictor maksukohustust ning rikkunud sellega kaebuse esitaja õigusi.
24. Kaebuse esitaja selgitab, et OÜ Lictor sai
25. aastal välisriigist dividende koos kinnipeetud tulumaksuga järgnevalt: 26.04.2010 Volkswagen AG (Saksamaa) dividendidelt summas 20 986 krooni kinnipeetud tulumaks 5535 krooni; 26.05.2010 Bwin Interactive AG (Austria) dividendidelt summas 9771 krooni kinnipeetud tulumaks 2443 krooni; 27.05.2010 Erste Group Bank (Austria) dividendidelt summas 16 272 krooni kinnipeetud tulumaks 4068 krooni ning 02.06.2010 OMV AG (Austria) dividendidelt summas 15 647 krooni kinnipeetud tulumaks 3912 krooni. Kokku sai OÜ Lictor
26. a dividende summas 62 676 krooni, millest peeti välisriigis kinni tulumaksu kokku summas 15 958 krooni. Dividendide laekumise ja nendelt kinnipeetud tulumaksu tõendamiseks on kaebusele lisatud vastavad pangakonto väljavõtted.
27. a juulis maksis OÜ Lictor osanikule dividende, millest tekkis OÜ-l Lictor tulumaksu kohustus ja mida tuli deklareerida 10.08.
28. a tulumaksu ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis. Samas deklaratsioonis sai OÜ Lictor oma tulumaksu kohustuse vähendamiseks deklareerida välisriigist saadud dividendidelt kinnipeetud tulumaksu.
29. Tulumaksuseaduse § 54 lg 5 sätestab, et kui residendist äriühing või mitteresident Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu on saanud mitteresidendist äriühingult § 50 lõikes 11 või 2 nimetatud tulu, mis ei vasta lõike 11 või 21 nõuetele, või on saanud välismaal § 50 lõikes 11 või 2 nimetamata tulu, võib ta § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast 2 tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Eesti Suursaatkond Viinis interneti kodulehe andmetel Austrias maksustatakse dividendid 25% tulumaksuga. Eesti suursaatkond Berliinis interneti kodulehe andmetel Saksamaal on maksumäär kapitali tootlikkuselt 20% kuni 35% brutosummast vastavalt sellele, milliselt kapitalitootelt (aktsia, võlakiri jt) ta võetakse. Samuti on põhjust eeldada, et Austria ja Saksamaa residentidest äriühingud, kes on börsidel noteeritud, peavad dividendidelt tulumaksu kinni täpselt seaduses sätestatud ulatuses. Kuna ülalnimetatud dividendidelt on tulumaks kinni peetud kooskõlas kehtivate seadustega, võis TMS § 54 lg 5 järgi kaebuse esitaja § 50 lg 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata kogu ülalnimetatud kinnipeetud tulumaksu, s.o 15958 krooni.
30. Kaebaja leiab, et vastustaja põhjendab vaideotsuses oma seisukohta välislepingutega (Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ning Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise leping) ning viitab seejuures välislepingute artiklile
31. Seejuures jätab vastustaja täpsustamata, kuidas nimetatud artiklist tuleneb välisriigis makstud tulumaksu vaid osalise maha arvamise õigus. Kaebuse esitaja leiab, et vastupidiselt vastustaja põhjendusele artikkel 10 seab hoopis lepinguosalistele riikidele piirangu kinni peetava tulumaksu maksimaalse maksumäära 15% kehtestamisega. Vastustaja viide vaideotsuses nimetatud artiklile ja maksumäärale pole seega kohane. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja põhjendus ei ole kohane ka seetõttu, et nimetatud lepingute sisuks ja eesmärgiks on maksumaksjate topeltmaksustamise vältimine ja lepinguosalistele riikidele selleks vastavate kohustuste / piirangute sätestamine, mitte aga lepinguosalistele riikidele topeltmaksustamiseks õiguse andmine. Kuigi maksulepingu eesmärgiks on topeltmaksustamise vältimine, on vastustaja vaideotsuses asunud maksulepingu sisuga vastupidisele seisukohale, kui leiab, et maksulepingu alusel peab maksumaksja tasuma tulumaksu (osaliselt) topelt. Ilmselt seetõttu pole vastustaja suutnud ka põhjendada, kuidas välislepingute artiklist 10 tuleneb piirang välisriigis kinni peetud tulumaksu maha arvamise õigusele.
32. Kaebuse esitaja nõustub vaideotsuses esitatud väitega, et Austria Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik ei ole maksulepingut antud juhul kohaldanud. Kaebuse esitaja aga ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja peab enammakstud maksusumma tagasi saamiseks pöörduma välisriigi poole. Selline vastustaja seisukoht on vastuolus nii välislepingutega kui ka maksukorralduse seadusega (edaspidi ka MKS). Välislepingud (Austri Vabariigiga sõlmitud lepingu artikkel 15 lg 1 ja Saksa Liitvabariigiga sõlmitud lepingu artikkel 25 lg 1) sätestavad, et kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellise maksustamise, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta nende riikide seadustes sätestatust hoolimata esitada oma juhtumi arutada selle lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule, mille resident ta on. MKS § 51 sätestab rahvusvahelise ametiabi osutamise korra. Kui vastustaja leidis, et välisriik on valesti arvestanud tulumaksu, oleks pidanud vastustaja MKS § 51 alusel pöörduma vastava välisriigi poole. Sõltumata asjaolust, et välisriigid ei ole välislepingut täitnud, ei tulene sellest välismaal kinni peetud tulumaksu maha arvamisele piirangut TMS § 54 lg 5 teise lause alusel.
33. OÜ Lictor esitas kohtule 28.11.2011 täiendava seisukoha, milles märkis, et jääb kaebuses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et kaebuse tegelikuks eesmärgiks on vastustaja kohustamine õige maksuarvestuse tegemiseks, mitte vastustaja kohustamine välisriigilt tulumaksu tagasi küsimiseks kaebuse esitaja nimel. Kaebuse esitaja märgib, et sai välisriikide äriühingutelt dividende seetõttu, et oli ostnud väärtpaberite börsilt nende äriühingute aktsiaid. Kaebuse esitajal ei ole välisriikides alalist või püsivat äritegevust, millest tulenevalt ei leia kaebuse esitaja, et börsil investeerimisega kaasneks kohustus igale välisriigile residentsustõendi esitamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja väide Eesti poolsest välisriikide 3 krediteerimisest on eksitav ja alusetu, sest antud juhul ei soovi kaebuse esitaja kinnipeetud tulumaksu tagastamist, vaid maksustamisel arvesse võtmist.
34. OÜ Lictor palub jätta menetluskulud Maksu- ja Tolliameti kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
35. Maksu- ja Tolliamet leiab, et vaidlustatud toiming on õiguspärane ning palub jätta kaebus rahuldamata.
36. Vastustaja leiab, et kaebaja on pöördunud tuvastamis- ja kohustamiskaebusega kohtusse, kuna kaebaja hinnangul on maksuhaldur teinud õigusvastase maksuarvestuse ja isik soovib, et maksuhaldur teeks uue maksuarvestuse. Puudub vaidlus, et kaebaja on saanud välisriigist dividende ning maksnud nendelt tulumaksu välisriigis. Puudub vaidlus ka selle üle, et välisriigid ei ole rakendanud maksulepingut ning lepingust tulenevat soodsamat maksumäära, kuna isik ise ei ole vastavatele riikidele esitanud residentsustõendit. Kaebaja taotlus ja eesmärk on see, et ta saaks tagasi enammakstud tulumaksu välisriigis. Vastustaja hinnangul puudub isikul kaitstav subjektiivne õigus. Sisuliselt soovib kaebaja saavutada olukorda, kus halduskohus kohustaks maksuhaldurit isiku enda nimel küsima tagasi välisriigis enammakstud tulumaksu. Maksuhaldur juhib seejuures taaskord tähelepanu, et maksulepingut pole kohaldatud. Topeltmaksustamist väldib Eesti siis ja selles ulatuses, kui ka teine lepinguosaline riik on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud. Seega on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitamisega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki s.o saada tagasi enammakstud tulumaks nendelt riikidelt, kus maksulepinguga ettenähtud määrast rohkem tulumaksu kinni peeti. Seetõttu on kaebeõigus välistatud õiguslikel põhjustel ja kaebus tuleb HKMS § 23 lg 3 punktile 1 toetudes jätta läbi vaatamata.
37. Tulumaksuseaduse § 54 lg 5 näeb ette õiguse arvata tulumaksust maha välismaalt saadud dividendidelt makstud tulumaks. Kui residendist äriühing on saanud dividende mitteresidendist äriühingult, võib dividendide saaja TuMS § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal dividendidelt kinnipeetud tulumaksu, samuti dividende maksnud välismaise äriühingu kasumilt makstud tulumaksu osa, mis vastab dividendi suurusele (nn kaudne krediit). Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust. Paragrahvi 50 lõike 11 või 12 või § 53 lõike 41 või 47 kohaselt mittemaksustatava väljamakse aluseks olevalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta. Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu artikkel 10 seab piirangud teise lepinguosalise riigi residendile makstavatelt dividendidelt tulumaksu kinnipidamise osas. Olenevalt OÜ Lictor osaluse suurusest on maksulepingu alusel kinnipeetav tulumaks kas 5% või 15% - põhimõttel mida suurem osalus, seda väiksem tulumaks. Kaebuse esitaja on nõustunud, et Austria Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik ei ole antud juhul maksulepingut kohaldanud. Seda ilmselt põhjusel, et isik pole vastavatele riikidele esitanud residentsustõendit. Kui isik soovib madalama maksumäära kohaldamist vastavalt maksulepingule, peab ta tõendama, et on lepinguosalise riigi resident, mida käesoleval juhul isik pole teinud. Maksulepingus sätestatust rohkem kinnipeetud tulumaks tuleb tagasi küsida välisriigist ja seda enammakstud summat Eestis arvesse ei võeta, sest maksukohustuslane saab selle tagasi välisriigist. Seda on väljendatud ka TuMS § 54 lõikes
39. Kaebuse esitaja on valesti tõlgendanud ka maksulepingu artiklit
40. Maksulepingu artikkel 10 sätestatud piirang keelabki Austrial ja Saksamaal meie residendilt rohkem tulumaksu kinni pidamast. Eesti ei pea oma eelarvest finantseerima Austriat ja Saksamaad, andes suurema summa tulumaksust neile ära, kui maksuleping lubab võtta ainult 15%. Topeltmaksustamist väldib Eesti siis ja selles ulatuses, kui ka teine lepinguosaline riik on oma lepingust tulenevad kohustused 4 täitnud. Vastustaja viitab, et jääb ühtlasi vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde. Kuivõrd kaebaja on esitanud samu vastuväiteid, mida on väljendanud juba vaides, tuleb vastustaja poolt käesolevas väljendatut käsitleda koosmõjus vaideotsuses kajastatuga.
41. Tallinna Halduskohtule
42. detsembril
43. a esitatud seisukoha täienduses märgib Maksu- ja Tolliamet, et jääb vaideotsuses ja varasemalt esitatud vastuses toodud seisukohtade juurde. Lisaks selgitab vastustaja, et maksuhaldur on lähtunud maksuarvestuse tegemisel tulumaksuseaduse § 54 lõikest 5 ning välislepingutest tulenevalt on isikul TuMS § 54 lg 5 kohaselt § 50 lg 1 või 2 või § 53 lg 4 alusel õigus tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu vaid 15 protsendi ulatuses.
44. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
45. Käesoleva kaebuse lahendamisel peab kohus otstarbekaks käsitleda tulenevalt vastustaja vastusest kaebusele kõigepealt kaebeõigusega seotud küsimust ja seejärel lahendab kohus kaebuse.
46. Kohus leiab, et vastustaja väited kaebaja kaebeõiguse puudumisest ei ole veenvad. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja toiminguna maksuarvestuse õiguspärasuse ja vaidlus käib sisuliselt selle aluseks olevate õigusaktide ja Eesti Vabariigi välislepingute tõlgendamisest ja kohaldamisest maksuarvestuse koostamisel juhul, kui välismaal on tasutud tulumaksu. Kaebaja on näidanud oma põhjendatud huvi maksuarvestuse muutmiseks (vältida topeltmaksustamist) ja on esitanud asjakohase kohustamisnõude talle õiguspärase maksuarvestuse tegemiseks. Lisaks on kaebaja läbinud vaidemenetluse, mille käigus tema vaie jäi vastustaja poolt rahuldamata. Kohus märgib, et käesoleval juhul on kaebuse lõppeesmärgiks vältida topeltmaksustamist. Õiguslik vaidlus seisab aga küsimuses, kuidas selleni jõuda ning kes ja mida peab kehtivate välislepingute ja tulumaksuseaduse alusel selleks tegema. Kaebaja esitatud kohustamistaotlus on asjakohane, tal on tulenevalt maksukorralduse seaduse § 137 lg 2 p 5 ja § 151 lg 2 kaebeõigus ja seetõttu tuleb kohtul asi sisuliselt lahendada.
47. Käesoleva vaidluse lahendamise võtmeküsimuseks on küsimus sellest, kuidas tõlgendada ja rakendada koostoimes tulumaksuseaduse § 50 lg 1 ja 2, § 53 lg 4, § 54 lg 5 ja Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelist tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingut ning Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelist tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingut (edaspidi välislepingud).
48. Kohus on seisukohal, et kaebaja on maksuarvestuse õiguspärasuse kahtluse alla seadmisel valesti tõlgendanud tulumaksuseaduse § 54 lg 5 sisu koostoimes eelpoolmainitud välislepingute asjakohaste artiklitega. Nähtuvalt kaebaja kaebusest ei ole ta käesoleval juhul nõus, et tema välisriigi residentidelt saadud dividendidest tulenenud tulumaksukohustuse puhul ei ole täies ulatuses arvestatud Saksamaal ja Austrias dividendidelt tasutud tulumaksu. Kohus leiab, et vastustaja on põhjendatult selgitanud oma vastuses nii kaebuse esitaja vaidele kui ka kaebusele, et tulumaksuseaduse § 54 lg 5 lubab välismaa residendilt saadud dividendidelt makstud tulumaksu Eestis makstavast tulumaksust maha arvata ainult selle osa ulatuses, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.
49. Kohus juhib siinkohal kaebaja tähelepanu asjaolule, et seaduse sätteid tuleb tõlgendada nende koostoimes. Nähtuvalt TMS § 54 lg 5 sõnastusest on selle lõike teise lause mõte kohtu hinnangul üheselt piirata Eestis tulumaksu mahaarvamist nii, et Eestis makstavast tulumaksust on maha arvata lubatud ainult see osa välisriigis tasutud tulumaksust, mille tasumine oli välislepingu alusel 5 kohustuslik. Võtmesõnaks selles lauses on sõna „kohustuslik“, mis loogilise tõlgenduse abil lubab teha järelduse, et juhul, keegi on tasunud suuremaid summasid, kui välislepingus sätestatud piirmäär, siis ei ole välislepingus sätestatud piirmäära ületav summa maha arvatav tulumaksustamisele kuuluvast summast ja nimetatud summa tuleb täiendavalt tasuda Eestis. Seega on vaidlustatud maksuarvestus õiguspärane eeldusel, et kaebaja ei oma vähemalt 25 protsenti dividendi maksva äriühingu kapitalist Austria firmade (Bwin Interactive AG, Erste Group Bank ja OMV AG) ja vähemalt 25 protsenti dividende maksva kompanii kapitalist Saksa ettevõtte (Volkswagen AG) puhul. Lähtuvalt asjaolust, et kaebaja selliste asjaolude esinemist ei väida ja nimetatud firmade avalikult teadaoleva aktsiakapitali suurusest, puudub kohtul alus kahelda, et kaebaja ei oma nendes firmades vähemalt 25% osalust ja seetõttu võib vaidlustatud maksuarvestust pidada õigeks.
50. Kohus selgitab siinkohal, et juhul, kui lepinguosalises välisriigis on tasutud kokkulepitud piirmäärast suuremat tulumaksu, on seda tasunud isikul õigus taotleda topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel selle riigi maksuarvestuse vastavusseviimist asjakohase välislepinguga ehk teisisõnu oma maksuseadustega ja välislepingutega tagatud õiguste kaitseks tuleb käesoleval juhul kaebajal kõigepealt esitada taotlus selle rakendamiseks välislepingu pooleks olevale riigile, kuna vastasel juhul ei ole teda soodustavat välislepingut tegelikult rakendatud, sest maksustamisel on rakendatud ainult välisriigi siseriiklikke õigusnorme ja jäetud rakendamata asjassepuutuv välisleping. Käesolevas asjas selle küsimuse üle vaidlust ei ole.
51. Kohus selgitab eelnevate seisukohtade kontekstis, et kaebaja on asunud nii vaides kui ka kaebuses valele seisukohale küsimuses, kas Eesti maksuhaldur peab välisriigis toimunud ebaõige maksustamise (välislepinguga sätestatust kõrgema määraga) korral vähendama topeltmaksustamise vältimiseks automaatselt Eestis seaduse ja välislepingu alusel määratavat maksusummat võttes arvesse välisriigis rohkem makstud maksu. Kohus on seisukohal, et selline seaduse ja välislepingu tõlgendus ei ole kooskõlas nendes sätestatuga. Kohtu hinnangul on topeltmaksustamise vältimise lepingute põhiline idee selles, et anda õigus ühe riigi (antud juhul Eesti) ettevõtjale kasutada teise lepingupoole (Saksamaa ja Austria) firmadelt dividendide saamisel sageli sealsetest tavanormidest erinevaid ja välislepingus määratletud maksumäärasid ning arvestada nende alusel makstud tulumaks maha kodumaal maksmisele kuuluvast tulumaksust. Nähtuvalt nii välislepingute kui ka Eestis kehtivate seaduste sõnastusest ei toimu nendes lepingutes sätestatud soodustuste rakendamine automaatselt, vaid need realiseeritakse vastava maa maksuseaduste alusel.
52. Kohus märgib, et käesolevas asjas arutluse all olevate välislepingute artiklis 25 sätestatud menetluskord käsitleb sisuliselt juhtumit, kus lepinguosaline riik rakendab selle sätteid valesti ja asjasthuvitatud isik tõstatab selle küsimuse. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vaidlustanud mitte välislepingu osalise teise riigi tegevust temale maksude määramisel, vaid Eesti maksuhalduri tegevuse Eestis määratavate maksude suuruse kindlaks määramisel. Lähtuvalt topeltmaksustamise vältimise lepingutest tuleb kaebajal kohtu hinnangul oma õiguste tagamisel pöörduda nii nagu soovitas ka vastustaja Saksamaa ja Austria asjakohaste riigiorganite poole ja taotleda välislepingutes ettenähtud maksumäärade rakendamist talle vastavate riikide residentide poolt makstud dividendide maksustamisel. Alles juhul, kui need taotlused jäävad rahuldamata, tekib tal võimalus pöörduda Eesti ametivõimude poole abi saamiseks välislepingute artiklite 25 alusel.
53. Täiendavalt juhib kohus kaebaja tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja vaides viidatud maksukorralduse seaduse §-s 51 sätestatud ametiabi andmine ei ole suunatud mitte Eesti maksumaksjate esindamisele välisriikide ametiasutuste ees, vaid välisriikide maksuhalduritele ametiabi andmiseks vastavalt välislepingute ja Euroopa Liidu õiguse alusel. 6
54. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus, tuginedes ka HKMS § 26 lg 1 punktile 6, kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
55. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, kuid ise oma menetluskulude väljamõistmiseks vastavat taotlust ja dokumente esitanud ei ole. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud menetlusosaliste kanda. Daimar Liiv Kohtunik 7