← Eesti

3-11-773/32

Obsah (6)§ 83§ 92§ 84§ 103§ 10§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mail 2011. a, Tallinnas Haldusasja number 3-11-773 Haldusasi A. D. kaebus

) § 10 lg 2 p 1 ning § 11 lg 1 tulenevaid kohustusi. Eriarvamuses olid maksuhaldurile esitatud täiesti uued andmed sõiduauto soetamise kohta ning nimetatud tehinguga seotud isikute kohta. Maksuhaldur ei täitnud seadusjärgset kontrollimiskohustust, kuna jättis pöördumata Andranik Sukiasjani, Callisma AB esindajate ning OÜ Geos Marketing esindaja Vyacheslav Borisovi poole. Samas pidas maksuhaldur eriarvamuses esitatud andmeid mitteusutavaks, leides, et dokumendid on tagantjärgi vormistatud ning OÜ Geos Marketing raamatupidamis- ja maksuarvestust on tagasiulatuvalt parandatud. Ka leidis maksuhaldur sisuliselt dokumente kontrollimata, et eriarvamusele lisatud sõiduauto üleandmisaktile antud Callisma AB esindaja Tomas Resgård`i allkiri ei ole sarnane viimase allkirjadega teistel dokumentidel. Käesoleval juhul ei oma tähtsust asjaolu, kuivõrd sarnane oli Tomas Resgård`i sõiduauto üleandmisaktile antud allkiri tema allkirjadega teistel dokumentidel ning kas üleandmisaktil oli Callisma AB logo või mitte. Tähtsust omab asjaolu, kas Callisma AB nimel allkirjastas sõiduauto üleandmisakti tõepoolest Callisma AB esindaja (sel juhul on dokument ehtne) või see tehti mistahes teise isiku poolt (sel juhul on dokument võltsitud).

annab maksuhaldurile väga laiaulatuslikke volitusi info kogumiseks, mh. talle esitatud andmete tõelevastavuse kontrollimiseks. Haldusakti ei saa motiveerida pelgalt kahtluste ja eeldustega kontrollimata jäetud andmete tõelevastavuse kohta. Vastavad väited peavad olema tõendatud.

  1. Vaidlus puudub selles, et sõiduauto soetamise hetkel oli dokumentides sõiduauto ostjaks märgitud A. D. ning dokumendid sõiduauto soetamise kohta OÜ Geos Marketing nimele on tagantjärgi vormistatud. Sõiduauto soetamise hetkel tehti viga tehingupoolte esindajate eksimuse tõttu. Vea ilmsiks tulekul
  2. a sügisel tunnistasid tehingupooled, et ostja andmete osas ei vasta tehing poolte esialgsele tegelikule ühisele tahtele ning parandasid
  3. a sügisel tehingu tingimusi, viies need vastavusse nende tegeliku tahtega. Maksuhaldur ei ole välja toonud konkreetset õigusnormi, mis keelab maksukohustuslastele tehingutingimusi ja sellega kaasnevaid maksukohustusi tagantjärgi muuta. Taolist õigusnormi ei eksisteeri ning maksuõiguses on olemas seadusesätted, mis lubavad otseselt maksukohustusi tagantjärgi korrigeerida. Isegi kui sõiduauto soetamine A. D. nimele oli algusest peale planeeritud ning tehingupooled on alles
  4. a sügisel (PMTK kontrollakti mõju all) otsustanud muuta lepingutingimusi üheskoos maksukohustuste korrigeerimisega, on lepingupoolte taoline käitumine täiesti õiguspärane. Maksuhalduril puudub õiguslik alus sääraste korrigeerimiste aktsepteerimata jätmiseks ning lähtuvalt korrigeerimata tehingutingimustest maksu määramiseks. 2
  5. Maksuotsuses on sõiduauto ostu-müügitehingu tingimuste muutmine kvalifitseeritud maksudest kõrvalehoidumisena, kuid õiguslikku alust ei ole selles osas välja toodud. Faktilise alusena on esitatud asjaolu, et korrigeerimised ei ole OÜ Geos Marketing maksukoormust suurendanud, samas see vähendab A. D. käibemaksukohustust. Maksudest kõrvalehoidumise mõiste sisustamisel on nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu praktikas asutud seisukohale, et maksukohustuslasel peab olema vabadus teha tema poolt valitud toiminguid, arvestades muu hulgas maksunduslike kaalutlustega, kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus. Maksuotsus, milles isikute õiguspärane tegevus tehingu muutmisel on kvalifitseeritud maksudest kõrvalehoidumisena üksnes põhjusel, et korrigeerimise tulemusena väheneb tehinguga kaasnev maksukohustus, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Käesolevas maksumenetluses võib lugeda tuvastatuks, et sõiduauto on ostetud selle kasutamiseks (tarbimiseks) Venemaal (s.t. väljaspool Eestit ja Euroopa Liitu). Seega KMS üldmõttest lähtuvalt on iseenesest küsitav, kas sõiduauto soetamine taolistel tingimustel on maksustatav Eestis käibemaksuga. Sellele küsimusele positiivse vastuse saab anda tuvastades, et A. D. on sõiduauto tegelik ostja, s.t. isik, kes sõiduauto ostu-müügitehingu sooritamise tagajärjel sai selle omanikuks. Mõistel omanik on erinev õiguslik ja majanduslik tähendus. Õiguslikus tähenduses on omanikuks isik, kes on õigustatud asja kasutama, valdama ja käsutama (asjaõigusseaduse § 68 lg 1). Majanduslikus tähenduses omanik on isik, kes on asja tarbimisest tegelik kasusaaja ja kes kannab omandatud asjaga seotud riskid. Maksuõiguses, mille juures kehtib majandusliku tõlgendamise meetod, on mõistel omanik primaarne majanduslik tähendus. See on väljendatud

§-s 84 ning sellele viitab ka KMS § 2 lg

  2. Maksumenetluse käigus kogus maksuhaldur enam kui piisava hulga tõendeid, et järeldada seda, et A. D. (tehingu tegemise ajal 25-aastane tudeng) ei ole majanduslikus tähenduses ülikalli sõiduauto omanik, sõiduauto ei ole ilmselgelt tema raha eest ostetud ning ta ei kanna autoga seotud riske ega ole sõiduauto soetamistehingus kasusaajaks. Viimast kinnitab ka maksumenetluses tuvastatud asjaolu, et enne sõiduauto soetamist oli juba kaebuse esitaja nimele Maanteeameti Liiklusregistris 5-kuulise ajavahemikuga (04.11.2008 ja 17.03.2009) registreeritud kaks sõidukit (BMW 530I, ehitusaasta 2007 ja BMW520I, ehitusaasta 1997), kusjuures mõlemad sõidukid on kohe pärast registreerimist A. D. nimele välja viidud Venemaale ja kasutatakse seal. Ülaltoodu näitab selgesti, et kaebuse esitaja ei osalenud transpordivahendite ostumüügitehingutes iseseisva ostjana, ta esines tehingutes ja tehingutega seotud toimingutes kolmanda isikuna, kes tegutses tegelike (ilmselgelt välismaiste) ostjate raha arvelt ja juhtimise all, sisuliselt toimus siinjuures vaid A. D. nn. Eesti kodaniku staatuse „ärakasutamine“. Seega sõiduauto soetamise tehingut tõendavad dokumendid ja registriandmed, milles on sõiduauto omanikuks märgitud A. D., ei kajasta tehingu tegelikku majanduslikku sisu ostja andmete osas. 10.09.2009 A. D. ja Callisma AB poolt vormistatud ostutehingu tegelikuks majanduslikuks sisuks on sõiduauto soetamine Venemaa residendi poolt Rootsi firmalt Callisma AB sõiduauto tarbimiseks Venemaal ning taolise tehingu puhul Eestis käibemaksukohustust ei teki.

§ 83

lg 4 sätestab imperatiivselt, et maksustamisele kuulub igal juhul tehing, mis vastab selle tegelikule majanduslikule sisule, kuid mitte selle varjamiseks kasutatav näilik tehing ning seda sõltumata asjaolust, kumb tehingust tulenev maksukoormus on suurem või väiksem. A. D. nimele sõiduauto soetamine ei kuulu näiliku tehinguna käibemaksuga maksustamisele ning maksuotsuses on käibemaks määratud alusetult. Sõiduki soetamine Eestis registreeritud äriühingu nimele ja selle üürile andmine Venemaa ärisubjektile on seaduspärane ja täiesti loogiline äriskeem, mida kasutatakse Eestis üsna laialt (nt. liisingufirmade poolt). Sõiduauto müügilepingu korrigeerimisega soovivad tehinguga seotud isikud viia lepingutingimusi kooskõlla tavapärase äripraktikaga, mille tulemusena näiliku-varjatud tehingute kombinatsioon muutub olemuslikult vormi ja sisu poolest korrektseks. Tehingu tegelikust majanduslikust sisust 3 lähtuvalt lepingutingimuste korrigeerimine ei muuda käibemaksukohustust, samas välditakse kooskõlas KMS üldmõttega käibemaksu kumuleerimist sõiduauto edaspidisel käsutamisel.

  1. Maksuotsuse lk 7 ja vaideotsuse lk 3 sisalduv arutlus teemal, et sõiduauto soetamine ei ole toonud OÜ-le Geos Marketing täiendavaid tuluallikaid, on primitiivne. Tulu võib saada mitte üksnes rahaliste vahendite laekumise teel, vaid ka nt mitterahalise vara omandamise või kohustusest vabanemise arvelt. Ärisubjekti majandustegevuse tulemuslikkuse agregatiivseks näitajaks on kasum/kahjum. OÜ Geos Marketing esialgse (12.05.2010 äriregistrile esitatud)
  2. majandusaasta aruande ja korrigeeritud (22.11.2010 esitatud)
  3. a majandusaasta aruande kõrvutamisest tuleneb, et osaühingu arvestuses sõiduauto soetamise tehingu ja üürileandmise tehingu kajastamise arvelt aruandeaasta kahjum summas 68 253 krooni muutus kasumiks summas 19 758 krooni, s.t. sai osaühing sõiduauto üürileandmisest perioodil alates 01.10.2009 (üürilepingu kehtivuse algus) kuni 31.12.2010 19 758 – (-68 258) = 88 016 krooni täiendavat kasumit. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  4. Vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ning antud lähtudes

§ 92lõikest 3 ning § 95 lõikest 2.

Ei saa nõustuda väitega nagu poleks maksuotsuse andmisel piisavalt järgitud uurimispõhimõtet või nagu oleksid jäetud tähelepanuta eriarvamuses esitatud asjaolud. 10.09.2009 sõlmiti kaebuse esitaja ja müüja vahel sõiduauto müügileping. Eeltoodut kinnitavad järgnevad maksuotsuses viidatud tõendid: 1) müüja ja kaebuse esitaja poolt allkirjastatud sõiduauto üleandmise-vastuvõtu akt, milles kaebuse esitaja on märgitud sõiduauto ostjaks; 2) kaebuse esitaja poolt ARK-ile esitatud ja allkirjastatud registreerimistaotlus nr A736749, milles kaebuse esitaja on märkinud end sõiduauto omanikuks; 3) müüja poolt kaebuse esitajale 30.09.2009 väljastatud arve nr 11100214 selgitusega Koenigsegg YT9XC11A38A

  1. Ka kinnitab eeltoodut asjaolu, et puuduvad igasugused enne eriarvamuse andmist eksisteerinud dokumentaalsed tõendid, nagu oleks sõiduauto ostjaks olnud keegi teine peale kaebuse esitaja.
  2. Eriarvamuses toodud väide, et müüjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi sõiduauto ostma OÜ Geos Marketing, on paljasõnaline ja tõendamata, mistõttu seda maksuotsuse andmisel ei arvestatud. Maksuotsuses on nimetatud põhjendusele viidatud. Eriarvamuses toodud väide, et kaebuse esitajal puudus ARK-is auto registreerimise varasem kogemus on faktiliselt vale, mistõttu seda maksuotsuse andmisel ei arvestatud. Kaebuse esitaja nimele on 04.11.2008 ja 17.03.2009 registreeritud kaks sõiduautot. Nimetatud põhjendusele on maksuotsuses viidatud ja kaebuse esitaja on seda fakti oma kaebuses ka tunnistanud. Kaebuse esitaja eriarvamuses toodud väited, et eesti ja inglise keelt valdamata märkis ta end sõiduauto omanikuks ekslikult, ei mõistnud volikirja ega müügilepingu sisu ja uskus, et sõiduauto on registreeritud OÜ Geos Marketing nimele pole usaldusväärsed. Isegi võõrkeeles koostatud dokumendilt peaks isik suutma välja lugeda ostja ja müüja nimed või märkama nende puudumist. Sõiduauto registreerimistaotlusel ja müügilepingus puudub igasugune viide OÜ-le Geos Marketing ja seetõttu jäeti kaebuse esitaja vastavad väited maksuotsuse andmisel arvestamata. Nimetatud põhjendusele on maksuotsuses ka viidatud. Isegi kui pidada usaldusväärseks kaebuse esitaja väidet, et nimetatud tehing sõlmiti eksimuse mõjul, ei muuda see asjaolu tehingut automaatselt tühiseks ega tehingu õiguslikke tagajärgi olematuks. Kuna lähtuvalt tehingu tegemise asjaoludest kandis eksimuse riisikot kaebuse esitaja ise, välistab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 lg 5 tehingu ühepoolse tühistamise kaebuse esitaja poolt. Vastavalt

§ 83

lõikele 3 ei võeta tehingu tühisust maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut. 4

  1. Vastustaja pole väitnud, et tehingu pooltel on keelatud tehingu tingimuste hilisem muutmine või tehingust taganemine. Küll aga ei saa tehingu tingimusi lugeda muudetuks üksnes suvaliste dokumentide ümbervormistamisega ühe tehingupoole poolt. Käesolevas asjas pole usaldusväärselt tõendatud, et 10.09.2009 müügilepingu pooled, so müüja ja kaebuse esitaja, on müügilepingust taganenud ja müüja ja OÜ Geos Marketing vahel on sõlmitud uus müügileping või et kaebuse esitaja, müüja ja OÜ Geos Marketing on sõlminud mõne kolmepoolse kokkuleppe, millega OÜ Geos Marketing astus müügilepingus kaebuse esitaja asemele. Tõendamaks, et sõiduauto müügileping on sõlmitud müüja ja OÜ Geos Marketing vahel, on kaebuse esitaja esitanud üksnes järgmised dokumendid: sõiduauto üleandmise-vastuvõtu akti kuupäevaga 2009-09-10 ja kinnituse sõiduauto koormatiste puudumise kohta kuupäevaga 200909-
  2. Üksnes nimetatud dokumentidega ei saa kinnitada müügilepingu sõlmimist müüja ja OÜ Geos Marketing vahel, seda enam, et nimetatud dokumendid on vormistatud tagantjärele, so mitte nendes märgitud kuupäevadel. Samuti puudub neil dokumentidel, erinevalt tegelikust üleandmise-vastuvõtu aktist müüja logo ning müüja esindaja allkirjad ei sarnane esialgsega. Puuduvad tõendid, nagu oleksid müüja ja kaebuse esitaja tagastanud teineteisele 10.09.
  3. müügilepingu alusel saadu. Samuti ei nähtu infovahetuse süsteemist VIES, kus kajastuvad teiste liikmesriikide maksukohustuslaste andmed, nagu oleks müüja võõrandanud midagi OÜ-le Geos Marketing. Ka neile asjaoludele on maksuotsuses viidatud.
  4. Pärast 10.09.2009 müügilepingu sõlmimist registreeris kaebuse esitaja end sõiduauto omanikuks ning toimetas sõiduauto üle piiri Venemaale Sankt-Peterburgi, kus kaebuse esitaja alates
  5. aastast ka ise elab. Kaebuse esitaja väited, et sõiduauto kasutajaks ja autoga seotud riskide kandjaks pole mitte tema vaid A. S. ja et sõiduauto omandamine kaebuse esitaja poolt on näiline, on paljasõnalised. Tõendatud on vaid asjaolu, et osa sõiduauto ostuhinnast on tasunud A. S.. Isegi juhul, kui asjas oleks tõendatud sõiduauto igapäevane kasutamine A. S. poolt, ei tähendaks see automaatselt, et kaebuse esitaja pole majanduslikus mõttes sõiduauto omanik. Kaebuse esitaja ise viitab asjaolule, et ARK-is on tema nimele registreeritud veel kaks sõidukit, millised on kohe peale registreerimist viidud Venemaale ja kasutatakse seal. Nimetatud asjaolu võib viidata ka sellele, et kaebuse esitaja tegeleb sihipärase majandustegevusega, mille sisuks on sõidukite omandamine ja allkasutusse andmine. Kaebuse esitaja, olles sõlminud tehingu millest talle tuleneb maksukohustus, ei ole muutnud tehingu tingimusi, vaid üritab fabritseeritud dokumentide esitamisega oma maksukohustusest kõrvale hoiduda ning maksuhaldurit eksitusse viia. Seda seisukohta kinnitab kaebuse esitaja poolt siiani esitatud väidete vastuolulisus. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusküsimused
  6. Vastustaja on kaebuse esitajale maksuotsuse koostamisel tuginenud KMS § 3 lg 6 p-le 3, mille kohaselt peab käibemaksu maksma maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud KMS § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist. Kaebuse esitaja vaidlustab maksuotsust järgmiste, paraku vastandlike väidetega: 1) kaebuse esitaja oli vaid sõiduauto tegeliku soetaja OÜ Geos Marketing esindaja ning sõiduauto soetamise hetkel tehti viga sõiduauto soetaja märkimisel tehingupoolte esindajate eksimuse tõttu; pooled parandasid
  7. a sügisel tehingu tingimused ning viisid need vastavusse poolte tegeliku tahtega, mille järgi on sõiduauto soetajaks OÜ Geos Marketing; maksukohustusi on võimalik tagantjärgi korrigeerida; 2) sõiduauto müügidokumendid ei kajasta tehingu tegelikku majanduslikku sisu ostja andmete osas; tegelikult soetas sõiduauto Venemaa resident tarbimiseks Venemaal ning sellise tehingu puhul Eestis käibemaksukohustust ei teki. Kaebuse esitaja esimesest väitest tulenevalt vaidlevad pooled selle 5 üle, kas kaebuse esitajat saab pidada sõiduauto Koenigsegg CCX tegelikuks soetajaks või oli tegemist poolte eksimusega, mida nad olid õigustatud hiljem ostja isiku vahetamise teel parandama ning selle üle, kas tehingu andmete parandamine muudab tagantjärgi maksustamist. Kaebuse esitaja teise väite kontrollimiseks tuleb kohtul uurida seda, kas maksuhaldur oleks pidanud vaidlusaluse tehingu maksustamisest loobuma või kohaldama tehingu tegelikule majanduslikule sisule vastava tehingu tingimusi (

§ 84), määratledes kaebuse esitaja asemel sõiduauto soetajaks mõne teise isiku.

Lisaks eeltoodule peab kohus andma hinnangu ka kaebuse esitaja väitele, mille kohaselt ei ole KMS § 3 lg 6 p 3 võimalik kohaldada juhul, kui sõiduauto on ostetud selle kasutamiseks või tarbimiseks Venemaal (s.t. väljaspool Eestit ja Euroopa Liitu). Kohus annab kõigepealt hinnangu kaebuse esitaja väitele KMS § 3 lg 6 p 3 tõlgendamise kohta ning uurib seejärel kaebuse esitaja väiteid sõiduauto tegeliku ostja kohta. KMS § 3 lg 6 p 3 kohaldamine

  1. Vastavalt KMS § 3 lg 6 p-le 3 peab käibemaksu maksma maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud KMS § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist. Kohus on seisukohal, et KMS § 3 lg 6 p 3 kohaldamiseks ei ole oluline see, millisel eesmärgil ja millistes riikides sõiduki omandaja sõidukit pärast selle soetamist kasutab, kui kauba Eestisse toimetamise eesmärgiks ei olnud sõiduauto ühendusest väljatoimetamine koos sõiduauto ekspordi tolliprotseduuri alustamisega teises liikmesriigis ning sõiduauto ühendusest väljatoimetamisega kahe kuu jooksul, arvates selle Eestisse toimetamisest (vt KMS § 8 lg 3 p 11). Küll aga on oluline tuvastada teises liikmesriigis asuva uue sõiduki müüja poolt sõiduki üleandmine Eestis elukohta / asukohta omavale isikule koos sõiduki toimetamisega Eestisse. Nii mõtestab KMS § 8 lg 1 kauba ühendusesisese soetamise lahti järgmiselt: „Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.“ Kuna käibemaks on tarbimismaks, siis lähtutakse rahvusvaheliste tehingute maksustamisel sihtkohamaa põhimõttest. Kaup või teenus maksustatakse selles riigis, kus asub lõpptarbija. Kui Eesti ettevõtja müüb teises riigis asuvale ostjale kaupa või osutab teenust (kauba eksport, ühendusesisene käive, väljaspool Eestit tekkiv teenuse käive), tuleb rakendada maksuvabastust sisendkäibemaksu tagastamise õigusega ehk „käibemaksu keeles“ 0% maksumäära, seevastu kui Eestis asuv isik ostab teisest riigist kaupa või saab sealt teenust (kauba import, ühendusesisene soetamine, teenuse saamine välismaa maksukohustuslaselt), peab ostja maksma käibemaksu. Sealjuures tähendab tarbija mis tahes isikut, kes ei kasuta ostetud kaupa ega teenust uute kaupade või teenuste valmistamiseks ega müügiks (vt Lasse Lehise kommentaare „Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega. Õigusaktide kogumik seisuga
  2. aprill
  3. Kolmas köide. Kommentaarid“ Tartu 2010, lk. 225-226).
  4. Kaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et ta sõiduauto soetamise dokumentide kohaselt ostis
  5. a. septembris Rootsi äriühingult Callisma AB uue sõiduauto Koenigsegg CCX; 30.09.2009 arve järgi oli sõiduauto hinnaks 6 195 836 SEK (ehk 650 000 €) ning sõiduauto tuli kliendile ja arve kohaselt ka omanikule A. D.-le üle anda Eestis, Tallinnas (t lk. 1261). Vaidlus puudub selle üle, et sõiduauto anti Callisma AB esindaja poolt 10.09.2009 üleandmisakti alusel kaebuse esitajale kui ostjale Tallinnas üle (t lk. 119); samal päeval koostas kaebuse esitaja ARK büroole taotluse sõiduki uue sõidukina registreerimiseks (t. lk. 120) ning Maanteeameti liiklusregistris on sõiduauto 10.09.2009 registreeritud kaebuse esitaja nimele (t lk. 150-151). Lisaks nähtub 1 Eeltoodu nähtub arvel olevast norrakeelsest tekstist „Varan överlämnas till kund i Tallin, Estonia“ 6 eeltoodud tõenditest, et kaebuse esitaja määratles end nii sõiduauto üleandmise aktil (t lk. 119) kui ka ARK büroole esitatud taotluses Tallinnas XXX tn X-XX elukohta omava isikuna (t lk. 120). Eeltoodud toimingu tulemusena kanti sõiduauto Eestis asuvasse autode registrisse ning sõiduk sai Eesti registrinumbri. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lõikele 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta (lg 2). Eelpool loetletud tõendite põhjal võib seega järeldada, et nii sõiduki omand kui ka valdus läksid Rootsis asuvalt äriühingult kaebuse esitajale Eestis üle. Kohus märgib, et ka OÜ Geos Marketing (alates 15.03.2011 OÜ Euro Transport) on äriregistri teabesüsteemi kohaselt Eestis asuv äriühing. Seega ka juhul, kui asuda seisukohale, et ostjaks oli kaebuse esitaja asemel OÜ Geos Marketing, saaks väita, et transpordivahend soetati ühest liikmesriigist teise. OÜ Geos Marketing puhul ei kaasne aga KMS § 3 lg 6 p 3 alusel käibemaksuga maksustamist, kuna tegemist ei ole maksukohustuslasena registreerimata isikuga. Selleks, et asuda seisukohale, et kauba ühendusesisest soetamist
  6. septembril 2009 ei toimunud, peaks kohus tuvastama, et sõiduauto Eestisse toimetamise eesmärgiks oli sõiduauto ühendusest väljatoimetamine koos sõiduauto ekspordi tolliprotseduuri alustamisega Rootsis ning sõiduauto ühendusest väljatoimetamisega kahe kuu jooksul, arvates selle Eestisse toimetamisest (KMS § 8 lg 3 p 11). Seega nõustub kohus põhimõtteliselt kaebuse esitajaga selles, et kui Venemaa resident ostaks Callisma AB-lt sõiduauto eeltoodud viisil Venemaale tarbimiseks, KMS § 3 lg 6 p 3 tema suhtes ei kohalduks. Kohus nõustub kaebuse esitajaga ka selles, et sõiduauto lõpptarbijaks saab olla tegelik ostja ehk isik, kes sai sõiduauto ostu-müügitehingu sooritamise tagajärjel selle omanikuks. Seetõttu uurib kohus järgnevalt, kas kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud tõendite alusel võiks järeldada, et sõiduauto omandas kaebuse esitaja asemel OÜ Geos Marketing. Poolte eksimus tehingu vormistamisel ning OÜ Geos Marketing kui sõiduauto soetaja
  7. Kaebuse esitaja esimese väite kohaselt oli sõiduauto tegelik soetaja OÜ Geos Marketing ning sõiduauto soetamise hetkel tehti viga sõiduauto soetaja märkimisel tehingupoolte esindajate eksimuse tõttu; pooled parandasid
  8. a sügisel tehingu tingimused ning viisid need vastavusse poolte tegeliku tahtega, mille järgi on sõiduauto soetajaks OÜ Geos Marketing. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et maksukohustusi on võimalik tagantjärgi korrigeerida. Kaebuse esitaja eriarvamusest kontrollaktile (t. lk. 30-31) nähtub, et väidetav eksimus avastati
  9. aastal pärast kontrollakti kättesaamist, mille tulemusena vormistas Callisma AB uue auto üleandmise akti (t. lk. 33-34), kus on ostjaks märgitud A. D.. Ühtlasi sõlmisid A. D. ja OÜ Geos Marketing
  10. novembril
  11. a kokkuleppe vea parandamise kohta (t. lk. 36), milles nad kinnitavad, et sõiduauto Koenigsegg CCX esmasel registreerimisel ARK-s 10.09.2009 tehti viga ja kinnitavad, et sõiduki omanikuks esmase registreerimise hetkel oli OÜ Geos Marketing, keda esindas ARK-s volituse alusel A. D. Ühtlasi kinnitavad pooled, et kokkuleppe sõlmimise hetkel on sõiduki omanikuks OÜ Geos Marketing ning vea parandamiseks esitavad nad ARK büroosse vastava taotluse registriandmete muutmiseks seoses sõiduki omaniku vahetumisega. Väite tõendamiseks, et A. D. ka faktiliselt
  12. aastal sõidukit soetades tegutses OÜ Geos Marketing volitusel, esitas kaebuse esitaja kohtule väidetavalt
  13. septembril 2009 koostatud volikirja, milles OÜ Geos Marketing seaduslik esindaja Vyacheslav Borisov volitab A. D. võtma volitaja nimel firmalt Callisma AB sõiduauto Koenigsegg CCX vastu ja tegema kõiki vajalikke toiminguid nimetatud sõiduauto registreerimiseks volitaja nimele Eesti Autoregistrikeskuses (t lk. 37). Kaebuse esitaja esitas kohtule ka OÜ Geos Marketing 12.05.2010 äriregistrile esitatud esialgse ning 22.11.2010 äriregistrile esitatud korrigeeritud majandusaasta aruanded, mis väidetavalt kinnitavad OÜ Geos Marketing poolt sõiduauto Koenigsegg CCX omandamist ning üürileandmist, mille tulemusena tekkis äriühingul
  14. a. esialgse kahjumi asemel täiendav kasum (vrdl t. lk. 48 ja 65). Lisaks 7 esitas kaebuse esitaja kohtule ka
  15. oktoobril
  16. a. OÜ Geos Marketing ning OOO „A.C.M. Logistiks“ vahel sõlmitud sõiduauto üürilepingu (t. lk. 77-80; tõlge lk. 81-84). Kohtuistungil esitas kaebuse esitaja kohtule ka Callisma AB, OÜ Euro Transport ning A. D. vahel
  17. a. aprillis ja mais allkirjastatud kokkuleppe (t. lk. 140), mille kohaselt lepivad pooled kokku, et 10.09.2009 müügitehingus vormistati ekslikult ostjaks OÜ Geos Marketing asemel A. D., mistõttu pooled peavad sellist tehingut alates vormistamise hetkest kehtetuks ja õiguslikke tagajärgi mitteomavaks ning loevad alates 10.09.2009 kehtivaks tehingut, milles OÜ Geos Marketing esineb ostjana. Ühtlasi nendivad pooled, et nad vormistasid 15.11.2010 tagantjärgi auto üleandmise akti OÜ-le Geos Marketing ning loevad kehtetuks esialgse akti, milles on auto ostjaks märgitud A. D. Pooled lepivad kokku ka selles, et auto eest tasus 650 000 eurot OÜ Geos Marketing ning kokkuleppele allakirjutamisega kinnitab Callisma AB auto eest tasu laekumist. Vastustaja esitas kohtule kohtuistungil vastukaaluks eeltoodud tõendile Venemaal
  18. aprillil
  19. a. väljaantud sõiduki liikluskindlustuspoliisi, millest nähtuvalt on sõiduki omanikuks A. D. (t. lk. 142). Vastustaja esitas kohtule ka 05.05.2011 seisuga infovahetuse süsteemi (VIES) kaudu saadud väljatrükid (t. lk. 143-145), millest nähtub, et Callisma AB ega ka OÜ Geos Marketing ei ole sõiduauto müügitehinguga seoses käivet deklareerinud. Ühtlasi puuduvad pooltel täpsed andmed auto eest tasumise kohta. Sankt Peterburis asuva äripanga „LOKO Pank“ väljavõttest nähtub, et
  20. septembril 2009 on Andranik Sukasian andnud korralduse Callisma AB-le 07.09.2009 ostulepingu alusel auto, Koenigsegg CCX, eest tasumiseks summas 295 000 € (t. lk. 127). Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja kohtule, et puuduvad andmed selle kohta, et kaebuse esitaja ise midagi auto eest tasus (istungi protokolli lk. 3). Kaebuse esitaja esindaja selgitusel tasus sõiduki maksumuse OÜ Geos Marketing keerulise tasaarveldamise korras. Venemaalt tagastati kaks vana autot Callisma partneritele ja tehti juurdemaks. Kaebuse esitaja ei olnud nendest asjaoludest teadlik, ta oli vaid tehniline täitja; aitas oma sugulast, kes on OÜ Geos Marketing omanik (istungi protokolli lk. 3). OÜ Geos Marketing äriregistri väljavõttest nähtub, et Andranik Sukiasyan sai äriühingu osanikuks 17.11.2010 ning juhatuse liikmeks 26.11.
  21. Enne seda oli äriühingu osanik ja juhatuse liige Vyacheslav Borisov.
  22. Kohus, hinnanud eeltoodud tõendeid kogumis on seisukohal, et need ei kinnita poolte eksimust tehingu esialgsel vormistamisel. Callisma AB arve 30.09.2009 A. D.-le, sõiduauto 10.09.2009 üleandmisakt ning kaebuse esitaja taotlus ARK büroole sõiduauto enda nimele registreerimiseks tõendavad kohtu arvates veenvalt kaebuse esitaja tahet saada sõiduauto omanikuks. Ka eesti või inglise keelt halvasti oskavale isikule oleks eeltoodud dokumentide põhjal ilmne, et nendes OÜ-d Geos Marketing tehingu osapoolena, sõiduki eest arve tasujana või sõiduki omandajana ei kajastata. Lisaks ilmneb autoregistri andmebaasist, et A. D. nimele on varem registreeritud ka teisi sõidukeid (t lk. 150-153). Seega pidi kaebuse esitaja olema kursis sõidukite registreerimise formaalsustega. Ka juhul, kui lähtuda ebausutavast eeldusest, et viidatud dokumentide sisu jäi A. D.-le täiesti arusaamatuks, on ebausutav, et sõiduki vormistuslik külg ning omandiõiguse üleandmine jäid arusaamatuks ka OÜ-le Geos Marketing. Eeldusel, et A. D. tegutses OÜ Geos Marketing volitusel, oleks viimane sõiduki maksumust arvestades kindlasti pidanud huvi tundma, kas sõiduki dokumendid said autoregistris õigesti vormistatud või mitte. Ühtlasi on tähelepanuväärne, et ka pärast
  23. novembri 2010 kokkuleppe sõlmimist ei ole OÜ Geos Marketing ette võtnud midagi selleks, et autoregistri andmebaasis viga sõiduki omaniku kohta parandada; samuti on
  24. aprillil
  25. a väljastatud sõiduki liikluskindlustuspoliisi järgi sõiduki omanikuks endiselt A. D.. Asjaolu, et OÜ Geos Marketing esialgne
  26. mail 2010 äriregistrile
  27. a. kohta esitatud majandusaasta aruanne sõiduauto omandamist ning sõiduauto ostuga seotud teisi tehinguid (väidetav laen ja auto üürileandmine) ei kajastanud kinnitab samuti, et mingit eksimust tehingu esialgsel vormistamisel ei esinenud. Ühtlasi puuduvad kohtul dokumentaalsed tõendid selle kohta, et OÜ Geos Marketing oleks sõiduauto eest tasunud. Asjaolu, et sõiduauto eest tasus A. D. sugulane Andranik Sukiasyan, 8 kellest sai 17.11.2010 OÜ Geos Marketing osanik ning 26.11.2010 juhatuse liige, ei tõenda OÜ Geos Marketing seotust tehinguga, kuna Callisma AB-le pangaülekande tegemise ajal
  28. septembril 2009 Andranik Sukiasyan’il seos OÜ-ga Geos Marketing puudus. Eeltoodud tõenditest kogumis lähtudes peab kohus tõenäoliseks, et Andranik Sukiasyan vormistati OÜ Geos Marketing osanikuks ja juhatuse liikmeks vaid eesmärgiga vastav seos luua ning sõiduauto müügi ümbervormistamise kaudu A. D. poolt käibemaksu tasumist vältida. Ka on kohus seisukohal, et OÜ Geos Marketing volikiri A. D.-le, mis on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, võib olla vormistatud tagantjärgi. Samuti ei tõenda sõiduauto 01.10.2010 üürileping üksi seda, et ka faktiliselt OOO „A.C.M. Logistiks“ vaidlusalust sõidukit OÜ-lt Geos Marketing üürib. Nagu vaidlustatud maksuotsusest ilmneb, ei laeku üürisummad OÜ-le Geos Marketing, vaid hoopis Andranik Sukiasyan’ile 07.09.2009 OÜ-ga Geos Marketing vaidlusaluse auto ostmiseks sõlmitud laenulepingu tasaarveldamiseks (vt maksuotsuse lk. 6).
  29. Kohus nõustub samas kaebuse esitajaga selles, et maksukohustuse tagasiulatuv korrigeerimine on teatud juhtudel, näiteks tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu võimalik (vt

§ 103lg 1 p 2).

Käesoleval juhul aga selline tagasiulatuva mõjuga sündmus puudub. Selliseks sündmuseks ei saa lugeda poolte kokkuleppeid, mis on kantud tahtest kaebuse esitaja käibemaksukohustuse ilmsikstulekul sõiduauto müügitehing maksuvabaks vormistada. Poolte sellist tahet tõendab asjaolu, et väidetav viga või eksimus dokumentide vormistamisel ilmnes kaebuse esitajale alles

  1. aasta sügisel, pärast maksuhalduri kontrollaktiga tutvumist - seega enam kui aasta pärast sõiduki üleandmist A. D.-le ning viimase vormistamist sõiduki omanikuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus ka seisukohal, et OÜ Geos Marketing, A. D. ja Callisma AB vahel
  2. a. aprillis ja mais allkirjastatud kokkulepe, samuti Aršak Donogonjani ja OÜ Geos Marketing vahel
  3. novembril 2010 sõlmitud kokkulepe vea parandamise kohta ei saa tagasiulatuvalt muuta A. D. käibemaksukohustust. Kuna vastavad kokkulepped on ilmselgelt sõlmitud vaid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kuulub kokkulepete majandusliku sisu hindamisel kohaldamisele

§ 84

. Vastavalt

§-le 84, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Käesoleval juhul vastas poolte tegelikule tahtele esialgne sõiduauto müügitehing, millega sõiduauto Koenigsegg CCX omandiõigus läks üle A. D.-le ning maksuhaldur on õigesti vastavast tehingust maksustamisel lähtunud. Vastavalt KMS § 29 lõikele 7, kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei ole tehingu väidetavad pooled Callisma AB ja OÜ Geos Marketing ka tagantjärgi oma käibedeklaratsioone korrigeerinud, mis seab asjaosaliste hilisemad kokkulepped täiendava kahtluse alla. 22. Kohus märgib, et tagasiulatuva mõjuga sündmuseks

§ 103

lg 1 p 2 mõistes saab põhimõtteliselt pidada ka eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Vastavalt TsÜS § 90 lõikele 2 tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Käesolevas asjas puuduvad samas tõendid, mis kinnitaksid tehingu tühistamist, sealhulgas tehingu järgi saadu tagastamist. Vastupidi, nii

  1. a. aprillis ja mais allkirjastatud kokkuleppes kui ka
  2. novembril 2010 sõlmitud kokkuleppes kinnitavad asjaosalised
  3. aastal tehingu toimumist. Kohtule käesolevas haldusasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et lepingu pooled oleksid eksimuse 9 või mõnel muul alusel lugenud tehingu algusest peale kehtetuks või tühiseks (vt TsÜS §-d 84-89) ning tehingu järgi saadu teisele poolele tagastanud. Seega puudub kohtul alus lugeda tehing poolte vahel seoses tagasiulatuva mõjuga sündmusega mittetoimunuks. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 179 lõikele 1 võib lepingupool teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 179 lg 2 järgi lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Samas ei muudaks ka see A. D. poolt Callisma AB-ga sõlmitud tehingut ning seega ka A. D. maksukohustust olematuks. Venemaa residendi poolt sõiduauto soetamine tarbimiseks Venemaal
  4. Viimaks peab kohus vajalikuks uurida kaebuse esitaja väidet selle kohta, et sõiduauto soetas hoopis Venemaa resident tarbimiseks Vene Föderatsioonis. Kaebuse esitaja väidet toetab maksuhalduri poolt kindlaks tehtud asjaolu, mille kohaselt omandas kaebuse esitaja tehingu toimumise ajal Sankt-Peterburi ülikoolis juristiharidust (maksuotsuse lk. 5), mistõttu on vähetõenäoline tema poolt enda tarbeks ülikalli sõiduauto soetamine. Kohus märgib, et eeltoodud asjaolu seab tõepoolest kaebuse esitaja poolt sõiduauto eest tasumise kahtluse alla, kuid ei ole piisav järelduseks, et sõiduki omanikuks sai tundmatu Venemaa resident. Sellist järeldust ei kinnita käesolevas haldusasjas maksuhalduri poolt kogutud tõendid ega ka kaebuse esitaja enda poolt kohtule esitatud tõendid ja väited, mille järgi sai sõiduki omanikuks OÜ Geos Marketing. Seetõttu on kaebuse esitaja seisukohad vastuolulised. Toimunud tehingu ümberkvalifitseerimiseks tuleks maksuhalduril kohaldada

§ 84

.

§ 84

kohaselt, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Samas on kaebuse esitaja poolt sõlmitud tehingu suhtes

§ 84kohaldamise eeldused täitmata.

Riigikohtu halduskolleegium asus haldusasjas nr. 3-3-1-23-09

§ 84

tõlgendades seisukohale, et

§ 84

kohaldamine on õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist. Ühtlasi leidis Riigikohus, et füüsilise isiku puhul on tegemist maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, kui isik saab majanduslikus mõttes tulu ja ta väldib maksukohustust tehingu majanduslikku sisu moonutatult kajastades. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja Callisma AB-ga tehingut tehes sellest tekkivat käibemaksukohustust vältinud. Samuti ei ole võimalik järeldada, et ostu-müügitehingul puudus majanduslik sisu. Vaidlus puudub selle üle, et Callisma AB sai sõiduauto eest raha ning sõiduauto anti kaebuse esitajale üle, mille tulemusena sai kaebuse esitaja sõiduauto omanikuks. Haldusasjas kogutud tõendid ei kinnita kaebuse esitaja tahet, sõlmida Callisma AB-ga tehing, millel majanduslik sisu puudub. Kui asuda seisukohale, et tehingu tõttu vältis Venemaa resident Vene Föderatsiooni maksuseadustest tulenevat maksude tasumise kohustust, ei saa selline maksude tasumisest kõrvalehoidmine olla Eesti Vabariigi maksuhalduri huviorbiidis, kuna maksuhalduri pädevuses ei ole maksustada isikuid teise riigi õigusruumis kehtivate maksuseaduste vältimise eest. Samuti ei ole maksuhalduril õigust Eesti õigusruumis maksukohustuse tekkimisel ning maksude tasumata jätmisel isikule tasumisele kuuluvat maksusummat mitte määrata. Vastav maksuhalduri kohustus tuleneb

§-st

  1. Eeltoodust tulenevalt puudub maksuhalduril alus kaebuse esitaja poolt tehtud tehingu ümberkvalifitseerimiseks. Tehingu ümberkvalifitseerimine ei oleks kooskõlas ka tehingu juriidiliste tagajärgedega, millest nähtuvalt on kuni käesoleva ajani sõiduauto omanikuks kaebuse esitaja. Muud menetluslikud küsimused 10
  2. Kaebuse esitaja väidab, et maksuhaldur ignoreeris maksuotsuse tegemisel eriarvamuses esitatud uusi andmeid, jättes need kontrollimata ja pidades neid ebausaldusväärseteks, rikkudes sellega

§ 10lg 2 p 1 ning § 11 lg 1 tulenevaid kohustusi.

Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu. Maksuhaldur on maksuotsuses kaebuse esitaja eriarvamuses esitatud väiteid piisava põhjalikkusega kajastanud ning selgitanud, miks ta nendega ei nõustu ning miks ei ole kaebuse esitaja selgitused usaldusväärsed. Õige on kaebuse esitaja väide, et maksuhaldur ei pöördunud selgituste saamiseks Andranik Sukiasyani, Callisma AB esindajate ning OÜ Geos Marketing esindaja Vyacheslav Borisovi poole. Samas ei nõustu kohus kaebuse esitajaga selles, et maksuhalduril on seadusest tulenevalt eeltoodud isikute poole pöördumise kohustus. Vastavalt

§ 11

lõikele 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Tallinna Ringkonnakohus on 27.05.2008 otsuses haldusasjas 3-07-1632 leidnud, et valiku tegemise õigust selle kohta, milline tõend on asjakohane või mitte, ei saa jätta maksumaksjale (p 15). Seega puudub kaebuse esitajal õigus otsustada selle üle, milliseid isikuid peaks maksuhaldur maksumenetluses üle kuulama. Haldusasjas nr. 3-06.2420 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (

§ 11

lg 2), arvestades ka toimingu eeldatavat tähtsust ning läbiviimise mõju maksumenetluse kiirusele ja efektiivsusele (04.04.2008 otsuse p 9). Arvestades Andranik Sukiasyani ning Callisma AB esindajate elukohta ning tõendeid, mis ei kinnita OÜ Geos Marketing esindaja Vyacheslav Borisovi seost vaidlusaluse tehinguga, ei mõjuta eeltoodud isikutelt selgituste võtmata jätmine kohtu arvates maksumenetluse lõpptulemust ning arvestades seletuste võtmisega seotud toimingute mõju maksumenetluse kiirusele ja efektiivsusele, ei saa maksuhalduri kaalutlusotsust pidada õigusvastaseks. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et puudub alus kahelda kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud dokumentidel Callisma AB esindaja allkirjade ehtsuses ning seda kinnitas ka vastustaja esindaja kohtuistungil (kohtuistungi protokolli lk. 1; t. lk. 154). Kuigi maksuhaldur seadis maksuotsuses Callisma AB esindaja allkirja ehtsuse kahtluse alla, ei mõjuta see siiski maksuotsuse järeldusi, kuna kaebuse esitaja ise ei vaidlusta asjaolu, et dokumendid sõiduauto soetamise kohta OÜ Geos Marketing nimele on tehtud tagantjärgi. Seetõttu kohus nimetatud teemal ka pikemalt ei peatu. Kaebuse rahuldamata jätmine 25. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus kaebuse HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.