KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 27.12.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1190 Haldusasi M.S.i kaebus Harku ja Murru Vangl

§ 60nõuete rikkumise eest noomitusega.

Käskkirja kohaselt pani M.S. toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 12.01.2011 kell 08:40 leiti kambrist 126 kus M.S. üksi kartserikaristust kandis, kraanikausi taga teibiga kinnitatult ristsõna „Kuma“. Kaebaja on selgitanud, et ei ole rikkumist toime pannud, kuna leitud ristsõna „Kuma“ ei ole kaebaja oma ja tema ei teadnus selle kambris asumisest.

1. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumiseks vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust, ühe lühi- või pikaajalise 4 kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel juhindutakse VangS §-st
3. Murru vangistusosakonna juhataja leidis, et kaebaja rikkus VangS §

§ 60lg 1. Vang

S § 67 p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VSkE § 60 lg 1 sätestab, et kartseris võivad kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige «Eesti Vabariigi põhiseadus», «Vangistusseadus», «Vangla sisekorraeeskiri» ja «Vangla kodukord»), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Nende esemete hulka ei kuulu kaebaja arestikambrist 12.01.2011 läbiotsimise käigus leitud ristsõna Kuma., mis seega on keelatud esemeks.

1. Kaebaja ei nõustunud eeltoodud vastustaja seisukohaga märkides, et ei ole rikkumist toime pannud, kuna ristsõna ei kuulu talle ja ta ei olnus selle asumisest kambris teadlik. Sama seisukohta on kaebaja kinnitanud ka distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuskirjas (tl 29) ning 26.01.2011 antud täiendavas seletuses (tl 31). Kohtuistungil märkis kaebaja, et puuduvad igasugused tõendid, et ristsõna kuuluks kaebajale. Vangla ei ole välja selgitanud, kelle käekiri oli ristsõnal ning kas sellel olid kaebaja sõrmejäljed.
2. Distsiplinaarmenetluse käigus tuleb distsiplinaarkaristuse määramiseks menetluse läbiviijal tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo ehk kas on täidetud vastav teokoosseis. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole VangS § 67 p-s 1 ning VSkE § 60 lg 1 sätestatud teokoosseisu tuvastamise nõuded vastustaja poolt täidetud. Nähtuvalt distsiplinaarmenetluse materjalidest asus vaidlusalune ristsõna kaebaja arestikambris hoolikalt peidetuna kraanikausi taha. Kaebaja väidab, et ei olnud ristsõna asumisest kambris üldse teadlik. Sellises olukorras lasub kohustus tõendada kaebaja teadmine keelatud eseme asumisest ja selle seosest kaebajaga distsiplinaarmenetluse läbiviijal.
3. Vastustaja on kohtule esitanud vanemvalvur Margus Peberg’i ettekande nr 48 (tl 30), mis tõendab distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 26-28) kohaselt kaebaja süüd koos kaebaja seletuskirja ja teiste menetluse käigus läbi töötatud dokumentidega. Kohus ei nõustu vastustaja eeltoodud seisukohaga, kuna üksnes vanemvalvuri kinnitus, et kambri nr 126 läbiotsimisel leiti ristsõna „Kuma“ ja kaebaja seletused, mis eitavad ristsõna kuulumist kaebajale, ei ole piisavad tõendamaks kaebaja süüd.
4. Kohus nõustub kaebajaga, et tõendamata on 12.01.2011 kell 08:40 kambrist nr 126 läbiotsimise käigus leitud ristsõna „Kuma“ puutumus kaebajaga. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks toimetanud nimetatud ristsõna oma kambrisse ise aresti täideviimise ajal või et ta oleks üldse olnud teadlik selle asumisest kambris. Vastustaja esindaja on seda asjaolu kinnitanud ka kohtuistungil (tl 56).
5. Kohus leiab, et vastustaja väide, et kuna kambrit nr 126 on kinnipeetava seal viibimise ajal korduvalt läbi otsitud, mille kohta on olemas ka läbiotsimist tõendavad aktid, pidi leitud ese kambrisse sattuma kaebuse esitaja tegevuse läbi peale sinna kambrisse paigutamist, on paljasõnaline. Vastustaja on küll kohtule esitanud 6.01.2011 kuupäevaga 5 läbiotsimise akti, millelt nähtub, et keelatud esemeid nimetatud kuupäeval kell 9:15 ei leitud, kuid see ei kinnita veel seda, et ristsõna „Kuma“ sattus sinna peale nimetatud kuupäeva kaebaja teadmisel ning tema tegevuse tulemusena. Kaebaja paigutati nimetatud kambrisse distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt 6.01.2011 kell 10:
6. Nähtuvalt vastustaja esindaja seletustest ja dokumentidest ei ole distsiplinaarmenetluse käigus küsitletud kambris läbiotsimisi teostanud isikuid asjaolu suhtes, kas nad vaatasid läbiotsimistel peidetud eseme asukohta kraanikausi taha. Seega on sisuliselt tõendamata, et ristsõna sattus kambrisse alles pärast kaebaja paigutamist sinna.
7. Kohus leiab teiseks, et vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks ise toimetanud ristsõna arestikambrisse. Vastavalt distsiplinaarmenetluse materjalidele ja kohtus antud seletustele otsitakse arestikambrisse paigutatud isik läbi nii enne arestikambrisse paigutamist kui ka iga kord, kui ta karistuse kandmise ajal pärast arestikambrist lahkumist sinna naaseb. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et kaebaja otsiti korra kohaselt läbi iga kord jalutuskäikudele minnes ja sealt tulles ja keelatud esemeid tema juurest ei leitud. Ka ei ole leidnud kinnitust võimalus, et kaebaja oleks saanud ristsõna omandada kambrisse toimetamiseks jalutuskäigu ajal. Vastustaja märgib küll võimalust, et läbiotsimist ei viidud alati läbi piisava hoolikusega, kuid see ei tähenda, et nii saab tõendada kaebaja poolt ristsõna toimetamist arestikambrisse. Samuti ei ole seda tuvastatud distsiplinaarmenetluse käigus valvekaamera poolt jalutuskäikude ajal tehtud salvestiselt. Kohus märgib, et siinkohal on asjakohatu vastustaja väide, nagu tuleks tõendeid (valvekaamera salvestisi) uurida alles vaide esitamise järel. Kohus on seisukohal, et elementaarne distsiplinaarmenetluse läbiviimise kord näeb ette, et vajalikud tõendid seaduspärase otsuse langetamiseks tuleb koguda juba distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal.
8. Kolmandaks leiab kohus, et nähtuvalt vastustaja esindaja kohtus antud selgitustest pole ka tuvastatud muud kaebaja puutumust või teadlikkust ristsõna olemasolust kambris. Nii ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks ristsõna täitnud ning uuritud ei ole võimalike kaebaja sõrmejälgede olemasolu ristsõnal (tl 55). Samuti ei ole tuvastatud mingeid muid kaebaja seoseid vaidlusaluse ristsõnaga. Kohus leiab, et nimetatud tõendite puudumisel ei ole võimalik vajaliku kindluse määraga väita, et kaebaja oli üldse teadlik ja seotud ristsõna asumisega arestikambris ja süüdi distsipliinirikkumises, milles teda süüdistatakse.
9. Kokkuvõtvalt leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks rikkunud süüliselt VangS §

§ 60lg 1.

Kuivõrd käesolevas asjas ei ole täidetud distsiplinaarsüüteo koosseis, siis ei ole kaebaja distsiplinaarsüütegu toime pannud ja tema karistamine oli õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab lähtudes lisaks eeltoodule HKMS § 26 lg 1 p 1 Harku ja Murru Vangla 9.02.2011 käskkirja nr 55-dm. 41. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud taotluse välja mõista kohtukuludena kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15,97 eurot, mille kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja. Daimar Liiv Kohtunik 6