KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2105 Haldusasi V.I.i kaebus Maksu-j

§ 50toodud nõuded taotluse esitamiseks.

Samas ei ole maksuhaldur käsitlenud ennistamise taotluse rahuldamise otsustamisel

§ 50

lg 6 sätestatut.

normid ei keela taotluse korduvat esitamist. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatav haldusakt on õiguspärane, selles on õigesti kajastatud haldusakti andmise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, haldusakt on piisavalt motiveeritud ning selle andmisel pole rikutud menetlusnõudeid. Vaidlust ei ole asjaolus, et PMTK 27.04.2011 vastutusotsus nr 13-07-156-12 toimetati kaebajale kätte läbi selle avaldamise Ametlikes Teadaannetes 31.05.
2. Selline avaldamisviis on lubatud

§ 55kohaselt.

Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest. Seega loeti vastutusotsus V.I.ile kättetoimetuks 10.06.2011 ning vaide esitamise viimane päev oli 11.07.

1. Esimese taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esitas V.I. 18.07.2011, seega peale seitsme päeva möödumist vaide esitamise tähtajast.
2. Riigikohus on 13.10.2009 haldusasjas nr 3-3-1-65-09 tehtud määruses (p 16) selgitanud, et kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole oma senistes taotlustes maksuhaldurile ega ka kaebuses halduskohtule toonud välja ühtegi sellist põhjust, mis oleksid käsitletavad mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks.
3. Vaidlustatavas otsuses tuvastatu kohaselt oli V.I. nii OÜ Nerelli suhtes koostatud maksuotsusest kui ka hiljem A. I. ja V.I.i suhtes tehtud vastutusotsusest teadlik. 03.03.2004 kohtuasjas nr 3-3-1-10-04 tehtud määruses (p 13) leidis Riigikohus, et „Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul oleks asutustel väga raske haldusaktide teatavakstegemist korraldada. Haldusakti sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka menetlusosalise aktiivset käitumist.“
4. V.I. seevastu, teades tema suhtes antud vastutusotsuse olemasolust, mitte üksnes ei astunud aktiivseid samme haldusaktiga tutvumiseks, vaid vastupidi, astus samme selleks, et kõnealust haldusakti mitte kätte saada. Kuigi nii A. I. kui V.I.it esindas sama esindaja R. Küttim, siis V.I.i nimel R. Küttim keeldus vastutusotsust 04.05.2011 vastu võtmast. Kui maksuhaldur üritas seejärel vastutusotsust kätte toimetada posti teel, siis kuigi V. Küttim oli oma taotluse kohaselt teate tähtkirja saabumise kohta kätte saanud, pöördus V.I. postkontorisse alles siis, kui tähtkiri oli juba maksuhaldurile tagasi saadetud. Kuna V.I. ei olnud maksuhaldurit teavitanud ka aadressi muutumisest ega sellest, et elukoha aadressil pole tal võimalust posti vastu võtta, siis ei jäänudki maksuhalduril muud võimalust haldusakti kättetoimetamiseks, kui selle resolutiivosa avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Seejuures ei näe

ega HMS ette mingeid piiranguid 3 sellele, kui kiiresti peale posti teel kättetoimetamise ebaõnnestumist võib haldusakti kätte toimetada perioodilise väljaande kaudu. 21. Nagu eelviidatud kohtulahendist nähtub, siis ei ole haldusakti teatavakstegemisel alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Eelkõige kehtib see haldusakti kättetoimetamisel perioodilise väljaande kaudu, kuna tegemist on haldusakti kättetoimetamise õigusliku fiktsiooniga, milliste

-s sätestatud eelduste täitumisel loetakse haldusakt isikule kätte toimetatuks. Kuigi V.I. väidab, et ei tema ega tema esindaja ei olnud haldusakti avaldamisest Ametlikes Teadaannetes teadlik, siis vaidlust ei ole selles, et V.I. oli teadlik nii tema suhtes toimunud vastutusmenetlusest kui ka selle tulemusel antud haldusakti väljastamise faktist. Sealhulgas oli V.I. kätte saanud vastutusotsuse projekti juba 10.03.2011 oma esindaja R. Küttimi kaudu.

1. Mis puutub kaebaja väitesse R. Küttimi pöördumisest PMTK poole haldusakti kättetoimetamise asjaoludega seonduvalt, on tegemist V.I.i poolt tõendamata faktiväitega. Samuti on paljasõnalised kaebaja väited hea halduse tava ning kompromissilepingu rikkumise kohta vastutusotsuse andmisel. Esiteks ei ole maksuhaldur mingit kompromissi V.I.iga sõlminud ning teiseks ei oleks taolise kokkuleppe sõlmimine maksuõiguslikult ka võimalik. Lisaks aga ei oma väidetava kokkuleppe rikkumisega seotud asjaolud ka mingit puutumust haldusakti kättetoimetamise ega kaebetähtaja ennistamise küsimusega.
2. Kuigi kaebaja väitel olid täidetud kõik

§-s 50 sätestatud alused vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ning kaebaja heidab MTA-le ette ka seda, et maksuhaldur ei käsitlenud taotluse mitterahuldamise otsustamisel

§ 50

lg 6 sätestatut, on antud väited täiesti põhjendamatud.

§ 50

lg 2 võimaldab maksuhalduril kaalutlusõiguse alusel ennistada menetlustähtaja, mis on mööda lastud mõjuval põhjusel. Nagu ka vaidlustatavas otsuses õigustatult on tuvastatud, siis ei nähtu kaebaja esitatud taotlustest selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse eeldada tähtaja ennistamise põhjendatust.

§ 50

lg 6 kohaldamine, mille järgi maksuhaldur võib menetlustähtaja ennistamise või pikendamise seada sõltuvusse tagatise esitamisest, on aga võimalik üksnes juhul, kui tähtaja ennistamise sisulised eeldused – mõjuva põhjuse olemasolu – on täidetud. Vastavad põhjendused on MTA toonud ka vaidlustatava otsuse punktis 3.2.

2. Lisaks selgitab vastustaja, et 06.10.2011 tegi MTA A. I. vaide lahendamisel vaideotsuse nr 61/297-
3. V.I. oli kaasatud antud vaidemenetlusse kolmanda isikuna ning V.I.il oli võimalus esitada oma seisukohad vastutusotsuse kohta A. I. vaidemenetluses, mida V.I. ka kasutas. Samuti on V.I.il tulenevalt

§ 151ja HKMS § 9 lg 3 õigus vaidlustada A.

I. vaide läbivaatamisel tehtud vaideotsus halduskohtus kolmanda isikuna. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
2. Esiteks selgitab kohus, et kuna käesoleva haldusasja esemeks on kaebaja vaide läbivaatamata jätmise otsus, siis ei ole asjakohased mistahes vastutusotsuse sisu puudutavad argumendid, mh seisukohad selle kohta, et maksuhaldur taganes ühepoolselt varasemalt sõlmitud kompromissist.
3. Kohus leiab, et vastutusotsus loeti õiguspäraselt kättetoimetatuks selle avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 31.05.2011.

§ 55

kohaselt kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seejuures ei näe

ega HMS ette mingeid 4 piiranguid sellele, kui kiiresti peale posti teel kättetoimetamise ebaõnnestumist võib haldusakti kätte toimetada perioodilise väljaande kaudu. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist kohustust edastada maksuhalduri haldusakt tähtkirja teel kättetoimetamiseks ka teist korda.

1. Maksuhaldur saatis kaebaja ja tema isa esindajale R. Küttinile 02.05.2011 e-kirja, milles teavitas vastutusotsuse üleandmise vajadusest. Vastutusotsus on tehtud mõlemale isikule, st ühel ja samal vastutusotsusel on kaks adressaati: A. I. ja V.I.. R. Küttim läkski 04.05.2011 maksuhalduri juurde ja võttis vastu vastutusotsuse A. I. nimel, kuid ei teinud seda kaebaja nimel. See, mis asjaoludel R. Küttim kaebajale adresseeritud vastutusotsust vastu ei võtnud, ei ole antud juhul oluline, kuivõrd vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur talle seda üle anda soovis ja tal oleks olnud võimalus see vastu võtta.
2. 21.07.2011 V.I.i nimel esitatud vaides märgib R. Küttim: „Suur oli aga V.I.i pettumus, kui ta sai oma isale A. I. väljastatud vastutusotsusest teada, et tegelikult ei pidanud MTA kinni kokkuleppest ja koostas vastutusotsuse juba 27.05.2011“ (siin mõeldud ilmselt 27.04.2011). Seega möönab kaebaja ka ise, et ta tutvus tema isale väljastatud vastutusotsusega, mis on tegelikult sama vastutusotsus, mis tehti ka kaebajale endale. Mõistagi ei hakka kaebaja isale väljastatud vastutusotsusest kulgema selle vaidlustamise tähtaeg kaebaja jaoks, ent sellest nähtub, et kaebaja oli teadlik asjaolust, et talle tehti kohustav haldusakt ja et seda üritatakse talle kätte toimetada.
3. Peale kaebaja esindajale vastutusotsuse üleandmise nurjumist edastas maksuhaldur veel vastutusotsuse tähtkirjaga kaebaja kodusele aadressile. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja postkasti laekus kiri tähtkirja saabumise kohta (vaides sisalduva info kohaselt saabus saadetis Priisle kontorisse 10.05.2011) ja et kaebaja perekonnaliige helistas seepeale kaebajale ja teavitas teda tähtsaadetise saabumisest. Kaebaja aga tähtsaadetisele teatisel märgitud tähtajaks järgi ei läinud. Kohus ei pea usutavates kaebuse esitaja esindaja istungil antud selgitusi, et teatiselt ei olnud võimalik aru saada, kui kaua tähtkirja postiasutuses hoitakse. Teatised tähtsaadetiste ja pakkide kohta on lakoonilised, selge sisuga ja standardsed. On äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja ja tema pereliikmed selliseid teatisi varem saanud ei olnud. Teatistel on alati selgelt märgitud ka kuupäev, milleni postisaadetist postkontoris hoitakse. Kaebaja märgitud ajaks postisaadetisele järgi ei läinud ja saadetis tagastati MTA-le.
4. Sellises olukorras, kus kaebaja esindaja ei võtnud vastutusotsust vastu ja ka kaebaja ei võtnud talle edastatud tähtkirja vastu, on ainult loogiline, et vastustaja kasutas

§ 55

sätestatud võimalust dokumendi kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel. Puuduvad mistahes põhjused, miks vastustaja ei oleks saanud lugeda vastutusotsust kättetoimetatuks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Dokumendi resolutiivosa loetakse

§ 55kohaselt kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest.

Seega loeti vastutusotsus V.I.ile kätte toimetuks 10.06.2011 ning vaide esitamise viimane päev oli 11.07.2011. Esimese taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esitas V.I. 18.07.2011, seega peale seitsme päeva möödumist vaide esitamise tähtajast. 32.

§ 50

lõike 2 kohaselt kui menetlustähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Kaebuse esitaja on toonud ennistamise asjaoluna kaebuses välja asjaolu, et tema töökohustuste täitmisel Narvas viibimise tõttu ei saanud ta õigeaegselt kirja vastu võtta. Kohus leiab, et tähtaeg jäeti õiguspäraselt ennistamata, kuna tähtaja ennistamise aluseid ei esinenud. Tähtaja ennistamine ei ole kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus, mistõttu ei ole käesoleval juhul asjakohane ka proportsionaalsuse kontroll. Tähtaja möödalaskmise põhjused on objektiivne kategooria, kus haldusorgan peab tuvastama faktilised asjaolud, mitte kohaldama neile kaalutlusõiguse alusel mingit õiguslikku tagajärge. Kaebajal puudusid objektiivsed takistused vaide tähtaegselt 5 esitamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja viibis töökohustuste täitmisel Narvas, ei ole objektiivseks takistuseks vaide esitamisel. Esiteks oli kaebajal maksumenetluses esindaja R. Küttim, kellele maksuhaldur isegi proovis vastutusotsust üle anda, kuid kes seda vastu ei võtnud. Kaebaja oli teadlik vastutusotsuse andmisest juba tänu tema isale A. I. vastutusotsuse kättetoimetamisega. Kui kaebaja sellises olukorras ei astunud ise samme vastutusotsuse kätte saamiseks ja vastupidi, andis oma esindajale korralduse seda 04.05.2011 mitte vastu võtta, ei ole kuidagi võimalik väita, et vaide esitamise tähtaeg lasti üle objektiivsete takistuste tõttu vaide esitamisel. 33. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 6