mõttes. Kontrollimiseks läbi viidud päring Maksu- ja Tolliameti (MTA) avalikust andmekogust maksuvõlga ei näidanud, mistõttu palus hankija OÜ-l Reval Shipbuilding esitada täiendav tõend maksuvõla puudumise kohta, mille pakkuja ka 22.06.2011 esitas . 3.Veeteede Ameti peadirektori 01.07.2011 käskkirjaga nr 16-RH kvalifitseeriti OÜ Reval Shipbuilding osalema riigihankes viitenumbriga 122880, Veeteede Ameti peadirektori 05.08.2011 käskkirjaga nr 19-RH tunnistati OÜ Reval Shipbuilding pakkumus riigihankes viitenumbriga 122880 vastavaks ja edukaks. 4.Veeteede Ameti peadirektori 07.10.2011 käskkirjaga nr 26-RH kõrvaldati hankemenetlusest Reval Shipbuilding OÜ
lg 1 p 4 alusel ning kogu hankemenetlus tunnistati kehtetuks
10.10.2011 teavitas Veeteede Amet kirjaga nr 3-2-2/2589 edukaks tunnistatud pakkujat Reval Shipbuilding OÜ hankemenetlusest kõrvaldamisest ning riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisest. 5.Reval Shipbuilding OÜ esitas 17.10.2011 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega taotles Veeteede Ameti peadirektori 07.10.2011 käskkirja kehtetuks tunnistamist. VAKO jättis 03.11.2011 otsusega 205-11/122880 vaidlustuse rahuldamata. 6.10.11.2011 esitas Reval Shipbuilding OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Veeteede Ameti peadirektori 07.10.2011 käskkirja nr 26-RH tühistamiseks. II KAEBUSE MOTIIVID 7.Vaidlustatav käskkiri ei ole õiguspärane, sest Rahandusministeerium ja hankija on ebaõigesti käsitlenud kaebaja maksuvõlgade ajatamise küsimust. Teiseks on käskkirja aluseks olev norm vastuolus põhiseadusega. Riigihangete vaidlustuskomisjon on tõlgendanud
8.
täpseks järgimiseks tuleb kontrollida pakkuja maksuvõlga või hinnata pakkuja maksuvõlgade ajatamise graafikut pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. See tähendab ka, et kui pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse aja seisuga mõõdetakse maksuvõla ajatamise graafikut alustades hanketeate kuupäevast, siis tuleb lähtuda ajatatud maksukohustuse tegelikust pikkusest. Maksuvõla ajatamise graafik saab olla tingimuslik, s.t. et isikul on võimalus maksta maksuvõlg ennetähtaegselt.Sellisel juhul lõpeb maksuvõla ajatamise otsusest tulenev kohtus ennetähtaegselt ja ebaõige on väita, et sellele vaatamata on isikul ajatamisotsusest tulenev kohustus graafiku viimase tähtpäevani. Kaebaja arvates on seadusandja selliselt ühest küljest motiveerinud maksude tasumise kiirendamist ja teiseks hoidnud ära pakkujate konkurentsi tekkimise kahjustamise, sest pakkujatel on peale hanketeate ilmumist võimalik täita maksuvõla ajatamisotsus ennetähtaegselt. 2 9.
lg 1.1 kohaselt määrab kuupäeva, millest lähtudes ei tohi pakkujal hankelepingu sõlmimise eel olla maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga, hankija. Eeltoodu tuleneb ka 01.01.2011 jõustunud „Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse“ eelnõu seletuskirjast. VAKO on andnud seletuskirjale teistsuguse tõlgenduse. 10.Seletuskirjast tulenevalt
-i põhieesmärk ei ole isikute maksukäitumise muutmine, vaid olemasoleva konkurentsi kasutamine ja igakülgne toetamine. Samuti nähtub seletuskirjast, et eelnõuga §-i 38 lisatav säte –lg.1.1 annab täiendava aluse tagamaks, et hankija ei sõlmi hankelepingut maksuvõlglasega. Kaebaja leiab, et seadusandja põhjendused on küsitavad. Esiteks ei ole maksuvõlg ega ajatatud maksuvõlg äriühingu finantsvõimekuse objektiivne näitaja, teiseks ei ole seaduse lõppsõnastus kooskõlas püstitatud eesmärkidega. Et rakendada
riigihangetega seonduvalt,siis välistaks säte hankelepingu sõlmimise maksuvõlglasega või üle kuue kuu ajatatud maksuvõlglasega ning kontrollitaks vaid edukaks tunnistatud pakkujaid. Ei peaks toimuma mingit tagantjärgi ja kõige vähem hanketeate avaldamise päeva seisuga ajatamise graafikut omanud ettevõtjate karistamist. Kaebaja ei näe teisalt põhjust, miks peaks riigihangetes eelistama ilma maksuvõlata pakkujale ( kes hanketeate järgselt tasub ära korraga kogu ajatatud võla) 6-kuulise või ajatatud maksuvõlaga pakkujat. Ei ole välistatud, et maksuvõlg tekib pärast hankelepingu sõlmimist ja see võimalus muudab kogu
11.Kaebuse esitaja maksuvõlg tekkis maksudeklaratsiooni parandamise tõttu. 2009.a. majandusaasta aruandega seotud varade ja arvelduste inventuuri kohaselt ilmnes, et äriühing pidanuks käivet deklareerima teisel alusel. Just inventuuride käigus võib selguda, et mingis osas võis käige tekkimise aeg olla valesti deklareeritud või deklareerimata jäetud. Majandamiseks piisavate käibevahendite olemasolu tagamiseks küsitakse täiendava maksukohustuse ajatamist. Ajatatud maksuvõla korraga tasumise võime räägib suuremast finantsvõimekusest kui suutlikkus tasuda summa alles kuue kuu jooksul.
lg 1 p 4 ja lg 1.1 eesmärk ei ole kedagi hanketeate avaldamise päeva seisuga n.ö.“vahele võtta“ ja karistada, vaid hinnata pakkujate finantsvõimekust. Kaebuse esitaja sõlmis maksukohustuse täitmise ajatamise kokkuleppe tähtajaga 20.04.2012 ja tasus summa ennetähtaegselt 29.06.2011.a. 12.Maksukohustuse täitmise ajatamise kokkulepe nagu tsiviilõiguslik lepingki võib lõppeda kohase täitmisega. Seega pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse päeva, 05.08.2011 seisuga hinnates oli pakkuja maksuvõla ajatamise kestuseks olnud 2,5 kuud. Seega kaebajal puudus maksuvõlg üldse kui ka pikemaks kui kuueks kuuks ajatatud maksuvõlg. Haldusakti kehtivus lõpeb HMS § 61 lg 2 kohaselt kohustuse täitmisega. 13.Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 lahendist hadusasjas nr 3-10-2480 tulenevalt peab hankija maksuvõla või ajatamisgraafiku pikkuse hindamisel lähtuma faktilisest olukorrast, seega kui kontrollimise hetkel puudub ajatatud maksuvõlg, siis puudub alus hankemenetlusest kõrvaldamiseks, kuna ajatamisotsus ei olnud kehtiv. Käskkiri põhineb kehtetul haldusaktil. 14.Kaebuse esitaja on seisukohal, et
lg 1 p 4 ja lg 1.1 on vastuolus Põhiseaduse § 11 ja § 31 koosmõjus ning taotleb nimetatud
sätete põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja kohaldamata jätmist. Kaebuse esitaja leiab, et
lg 1 on põhiseaduse §-dega 11 ja 31 ning
§-ga 1 vastuolus osas, mis takistab riigihankemenetluses osalemise isikutel, kes on ajatatud maksuvõla tasunud ennetähtaegselt ja korraga ära pärast seda kui on saadud teada hankemenetluse väljakuulutamisest äriühingu tegevusalal ning äriühingul on soov osaleda. Õiguskantsler on leidnud varasema
redaktsiooni analüüsimisel, et
Arvestades MKS § 112 g 2 sätestatuga järeldub, et isik, kelle maksuvõlg on ajatatud, on tunnistatud usaldusväärseks.Lisaks tuleb kaebaja hinnangul pidada tagatiseta ajatatud maksukohustuse täitmise võimaldamist isiku usaldusväärsust suurendavaks, mitte aga vähendavaks teguriks. 15.Maksedistsipliini tagamise tõhusaks meetodiks ei ole isikute hankemenetlusest välistamine põhjusel, et hanketeate avaldamise päeval oli neil üle kuue kuu ajatatud maksuvõlg. Hanketeate avaldamise päev ei ole ette teada ja seega ei saa selle päeva saabumine motiveerida maksedistsipliini ega tõhustada maksude laekumist, vastupidiselt ei tekita see aga mingit motivatsiooni, sest
kohaselt ei oma mingit efekti ajatatud maksuvõla ennetähtaegne tasumine pärast hanketeate ilmumist.Maksedistsipliini ja ajatatud maksuvõla ennetähtaegset tasumist motiveerib hanketeade siis, kui ajatatud maksuvõla pärast seda tasumine annab võimaluse hankelepingule konkureerimiseks. Nii Riigikohus kui õiguskantsler on leidnud, et isiku maksukäitumise hindamine ainult pakkumise esitamise päeva seisuga annab küllaltki moonutatud teavet isiku tegeliku käitumise kohta ja isiku maksukuulekust ei näita. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 16. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, peab vaidlustatud otsust õiguspäraseks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 17.
§-s 38 sisalduv regulatsioon on üles ehitatud loogiliselt ja selgelt – seadusandja on selgelt välja toonud ja eristanud alused, mille puhul hankija on kohustatud pakkuja menetlusest kõrvaldama; samuti on välja toodud alused, mille puhul hankija võib rakendada diskretsiooniõigust ja kaaluda, kas pakkuja eksimus on piisavalt tõsine selleks, et oleks põhjendatud sellise pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine. 18.Hankija on hankemenetluse raames rangelt järginud paragrahvis 38 sätestatud nõudeid: hankemenetluse algstaadiumis, kui toimus pakkujate kvalifikatsiooni kontroll, mille käigus oli tuvastatud, et riigihangete registri andmetel on kaebajal maksuvõlg
lg 1 p 4 tähenduses, oli kaebajalt nõutud täiendava Maksu- ja tolliameti tõendi esitamist. Vastavalt esitatud tõendile kaebajal maksuvõlga ei olnud ja puudus alus pakkuja menetlusest kõrvaldamiseks. 19.Üldine praktika
tõlgendamisel on selline, et hankijal on hankemenetluse jooksul lubatud edukaks tunnistatud pakkuja suhtes ainult kahel korral nõuda tõendit maksuvõlgade puudumise kohta: esiteks esitavad kõik pakkujad vastava tõendi koos kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega (
lg 3 p 2) ja seejärel kontrollib hankija edukaks tunnistatud pakkuja vastavust
Vastustaja on seisukohal, et antud küsimuses on relevantne ka
Seadusandja tahe on siiski olnud, vaatamata sätte karistusandmete kesksele sõnastusele, hõlmata antud sätte mõjualasse ka lõike 1 punkt
tähenduses hankemenetluse alguse seisuga, siis hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja (§ 38 lg 1). Kui pakkujal maksuvõlg
mõttes puudub, jääb pakkuja hankemenetlusse (tingimusel, et muud alused menetlusest kõrvaldamiseks puuduvad). 21. Vastustaja on nõus kaebuses esitatud väidetega
Lisaks sellele on Veeteede Amet oma vastuses sama hankemenetluse kohtuasjas nr 3-11-2234 avaldanud arvamust, et lisaks kaebaja poolt viidatud sätete vastuolule põhiseadusega võib vastuolu põhiseadusega olla ka MKS § 14 lg 5 ja
Juhtude arv, mil isikult on nõutav tõend maksuvõlgade puudumise kohta, on piiratud ning johtuvalt sellest ei saa olla põhjendatud olukord, kus MTA annab välja tõendi maksuvõlgade puudumise kohta kas MKS mõttes või
mõttes. Samas rõhutab vastustaja, et ka juhul, kui haldusorganile tundub kohaldatava sätte vastuolu põhiseadusega ilmselge, ei ole haldusorganil võimalust jätta sellist sätet kohaldamata , kuivõrd sätte kohaldamata jätmise pädevus selle vastuolu tõttu põhiseadusega on eranditult vaid kohtul. Seega antud hankemenetluses ei saanud Veeteede Ameti otsustusi kuidagi mõjutada asjaolu, et kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise sätted võivad edaspidise võimaliku põhiseadusliku järelevalve menetluse käigus osutuda põhiseadusega vastuolus olevateks. IV KOHTU SEISUKOHT 22.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 23.
lg 1 p 4 ( alates 01.01.2011 kehtiva redaktsiooni) kohaselt hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (edaspidi maksuvõlg) hankemenetluse algamise päeva seisuga või maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. Käesolevas seaduses loetakse riiklike või elu- või asukoha kohalike maksude võlaks pakkuja või taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riiklike või elu- või asukoha kohalike maksude ja tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot. Eeltoodud säte on imperatiivne ja seega on hankija kohustatud kõrvaldama hankemenetlusest isiku, kelle puhul esinevad § 38 lg 1 p 4 sätestatud asjaolud. Kui
lg 1 varasem redaktsioon nägi ette, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes ajal pakkuja või taotleja, kellel esinevad
lõikes 1 sätestatud asjaolud, siis käesolevas vaidluses kohaldamisele kuuluvas
lõike 1 redaktsioonis on jäetud välja sõnad „mis tahes ajal“ , mida 01.07.2011 jõustunud „Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse“ eelnõu (665 SE) seletuskirjast nähtuvalt põhjendati vajadusega vähendada oluliselt hankija halduskoormust, sest senini kehtinud seadusesätte sõnastusest tulenevalt oli hankija kohustatud igal valitud ajahetkel tegelema hankemenetluses osalevatel 5 isikutel kõrvaldamise aluste esinemise kontrollimisega.
lg 1 p 4 tulenevalt peab hankija seega kontrollima maksuvõla olemasolu või selle puudumist hankemenetluse algamise päeva seisuga. Sellist järeldust toetab ka eespoolviidatud eelnõu 665 SE seletuskiri:
lõike 1 punkti 4 muudatusega sätestatakse, et hankija kõrvaldab hankemenetlusest isiku, kellel on olnud maksuvõlg hankemenetluse algamise päeva seisuga või kelle maksuvõla tasumine on olnud ajatatud pikemaks perioodiks kui 6 kuud, alates hankemenetluse algamise päevast. Erandiks on asjaolu, et maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. Kaebuses on viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsusele haldusasjas nr 3-10-2480 ning kaebuse esitaja rõhutab osundatud lahendile tuginevalt, et hankija peab maksuvõla või ajatamisgraafiku pikkuse hindamisel lähtuma faktilisest olukorrast. Kaebuse esitaja puhul ongi hankija arvestanud faktilise olukorraga 18.04.2011 seisuga, mil esinesid kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise alused. 24.
lg 3 p 2 kohaselt nõuab hankija pakkujalt või taotlejalt koos tema kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega sama paragrahvi lõike 1 p 4 nimetatud asjaolude puudumise kohta tõendi esitamist, kui neid andmeid ei ole hankijal võimalik kontrollida andmekogus olevate avalike andmete põhjal. Seega üldjuhul tuleb eeldada, et pakkuja suhtes, kelle puhul esinevad hankemenetluse algamise seisuga
lg 1 p 4 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, on nende asjaolude esinemine tuvastatud ja arvestades hankemenetluse etapilisust isik hankemenetlusest kõrvaldatud enne tema kvalifitseerimise otsuse, pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. 25. 01.01.2011 jõustunud seadusemuudatusega täiendati
lõikega 1.1, mis sätestab: Hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist maksuvõla puudumist ja andmeid maksuvõla tasumise ajatamise kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 osas andmekogus olevate avalike andmete põhjal või nõuab Maksu- ja Tolliameti ning pakkuja või taotleja elu- või asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri või pakkuja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamist maksuvõla puudumise kohta hankija poolt määratud päeva seisuga, pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Kui ilmneb, et pakkujal on nimetatud päeval maksuvõlg, ei sõlmi hankija selle isikuga hankelepingut ja kõrvaldab ta hankemenetlusest. Kohus jagab VAKO seisukohta, et
lg 1 p 4 ja lg 1.1 tulenevalt peab hankija maksuvõla olemasolu või selle puudumist kontrollima mitte ainult pärast pakkumise edukaks tunnistamise otsuse tegemist, vaid ka hankemenetluse päeva algamise seisuga.
lg 1 p 4 sõnastusest tuleneb üheselt mõistetavalt, et maksuvõla olemasolu või selle puudumist tuleb kontrollida hankemenetluse algamise päeva seisuga.
aga sätestab, et maksuvõla olemasolu või selle puudumist tuleb kontrollida enne hankelepingu sõlmimist hankija poolt määratud päeva seisuga. Sealjuures peab hankija poolt määratud päev, mille seisuga kontrollitakse maksuvõla olemasolu või selle puudumist, olema ajavahemikus pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisest kuni hankelepingu sõlmimiseni. VAKO on 03.11.2011 otsuses põhjendatult asunud seisukohale, et
lg 1 p 4 ja lg 1.1 on kaks erinevat hankemenetlusest kõrvaldamise õiguslikku alust. Sellise järelduse õigsust kinnitab ka „Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse“ eelnõu (665 SE) seletuskiri. VAKO on tõlgendanud
26.Vaidlus puudub selles, et Veeteede Amet avaldas18.04.2011 riiklikus riigihangete registris riigihanke „Jääklassiga parvlaevade soetamine“ ( viitenumber 122880) hanketeate ja et HT osa IV p.1.1) ja 3.4) kohaselt on tegemist avatud hankemenetlusega.
lg 1 tulenevalt on avatud hankemenetluse alguseks hanketeate avaldamise hetk riigihangete registris.Hankija 07.10.2011 käskkirja nr 26-RH punktiga 1 kõrvaldati kaebuse esitaja hankemenetlusest 6 seetõttu, et Maksu- ja Tolliameti 26.09.2011 maksuvõlgade tõendi kohaselt kajastus Reval Shipbuilding OÜ-l hankemenetluse algamise seisuga 18.04.2011 maksuvõlg, mis oli ajatatud enam kui kuueks kuuks ja ei olnud tagatud. Asjaolu, et esmasel kontrollimisel ei saanud hankija õiget informatsiooni Reval Shipbuilding OÜ-l
lg 1 p 4 asjaolude olemasolu või puudumise kohta või et ajatatud maksuvõlg tasuti ennetähtaegselt, ei tähenda, et asjaolusid, mis
lg 1 p 4 kohaselt on hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, 18.04.2011 seisuga ei esinenud. 27. Vaidlus puudub selle üle, et 12.10.2010 otsusega rahuldas Maksu- ja Tolliamet kaebuse esitaja taotluse maksuvõlgade tasumise ajatamiseks ja kinnitas võlgade tasumise ajakava 20.11.2010 kuni 20.04.2012 ning et kaebuse esitaja tasus maksuvõla ennetähtaegselt 29.06.2011.a. Kohus nõustub kaebajaga , et ebaõige on sellele vaatamata väita, et isikul on ajatamisotsusest tulenev kohustus graafiku viimase tähtpäevani. Samas ei tähenda kaebuse esitaja poolt pikemaks kui kuueks kuuks ajatatud maksuvõla ennetähtaegne tasumine 29.06.2011, et kaebuse esitajal ei olnud hankemenetluse algamise päeva seisuga 18.04.2011 maksuvõlg ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud ja see ei olnud tagatud. 28.HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebuse esitaja väidab eeltoodust tulenevalt õigesti, et MTA ajatamisotsuse kehtivus lõppes selle ennetähtaegsel täitmisel 29.06.2011 . Ekslik on aga kaebuse esitaja järeldus, et vaidlustatav käskkiri põhineb kehtetul haldusaktil ja on seetõttu õigusvastane. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et HMS § 61 lg 2 nimetatud kehtivuse lõppemise erinevatel alustel on erinevad õiguslikud tagajärjed , sealjuures haldusaktist tuleneva kohustuse täitmisel lõpeb kehtivus alati vaid edasiulatuvalt ning tagasiulatuvalt jääb haldusakt juba sooritatud toimingute õigusliku alusena alles ( haldusmenetluse käsiraamat, Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 329-330). 29.Kuigi Veeteede Ameti 07.10.2011 käskkirja 26-RH õigusliku alusena on märgitud nii
lg 1 p 4 kui ka § 38 lg 1.1, on Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusest nähtuvalt hankija vaidlustusmenetluses kinnitanud, et Reval Shipbulding OÜ hankemenetlusest kõrvaldamise õiguslikuks aluseks on
lg 1 p 4 ning vaidlustuskomisjon on asunud seisukohale, et tuvastatud faktiliste asjaolude puhul saab otsuse õiguslikuks aluseks olla
Kaebuses ei ole vaidlustatud VAKO otsusega faktiliste asjaolude tuvastamise õiguspärasust. Kuna kaebuse esitaja on hankemenetlusest kõrvaldatud seoses hankemenetluse algamise päeva seisuga olemasoleva maksuvõlaga, mis oli ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud ja ei olnud tagatud,seega
lg 1 p 4 alusel, siis ei ole käesoleval juhul asjasse puutuvad kaebuse arutlused selle üle, kuidas kaebaja hinnangul tuleks pärast tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse päeva hinnata kaebaja maksuvõla ajatamise kestust. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad ka kaebuse arutlused
lg 1.1 kohaldamise üle, sealhulgas selle sätte Põhiseadusega vastuolu üle,sest kaebaja suhtes viimatinimetatud sätet ei rakendatud. 30.
eesmärgiks selle seaduse § 1 kohaselt on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Neist eesmärkidest on kantud ka
pakkujate ja taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks olevate asjaolude kindlaksmääramine. Kui alates 01.07.2010 kehtis
lg1 p 4 sõnastuses, mille kohaselt hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle õigusaktidest tulenevad riiklike maksude, tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud, siis 7 „Riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse“ eelnõu (665 SE) seletuskirjast nähtuvalt on
lg 1 p 4 muudatuste tegemist seadusandja põhjendanud sellega, et maksuvõla ajatamise tähtajalise kuue kuulise piiri sätestamine ja tagatisega sidumise alternatiivi võimaldamine peaks ühelt poolt vähendama nende pakkujate ebavõrdset kohtlemist, kellel puudub igasugune sh ajatatud maksuvõlg ning teiselt poolt võimaldama ajutisi raskusi omavatel maksukuulekatel pakkujatel riigihangetel osaleda. Mis puutub kaebuse väitesse, et hanketeate avaldamine ei ole ette teada ja seetõttu ei saa selle päeva saabumine motiveerida maksedistsipliini ega tõhustada maksude laekumist, siis eespoolviidatud seaduseelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et Hankija kõrvaldab hankemenetlusest isiku, kellel oli maksuvõlg hankemenetluse algamise päeva seisuga. Kuna hankemenetluses osaleda soovivad isikud ei suuda prognoosida, millal hankija hankemenetlust alustab, ei ole enam võimalik nö ajastada maksuvõla puudumist. Seega on seadusandja pidanud silmas, et ausa konkurentsi kindlustamiseks ning pakkujate võrdseks kohtlemiseks tuleb välistada senisest regulatsioonist tulenenud võimalus manipuleerida andmetega, mille alusel tuvastatakse pakkuja vastavus
sätestatud nõuetele ( pakkujal on võimalik maksudeklaratsioonides paranduste tegemisega luua olukord, kus ta saab esitada hilisema tõendi maksuvõla puudumise kohta).Nagu kaebaja on ka ise märkinud, on Riigikohus ja õiguskantsler leidnud, et isiku maksukäitumise hindamine ainult pakkumise esitamise päeva seisuga annab küllaltki moonutatud teavet isiku tegeliku käitumise kohta ega näita isiku maksukuulekust.Viidatud seisukohad on antud seoses varasema regulatsiooniga, kaebuse esitaja ei ole täpsustanud, kuidas need hinnangud on ülekantavad alates 01.01.2011 kehtivasse
redaktsiooni.
sätteist ei tulene, et vajalikuks oleks peetud piirangute tegemist igasuguste maksuvõlgade olemasolul ning viidatud seletuskirja kohaselt
i põhieesmärk ei ole isikute maksukäitumise muutmine, vaid olemasoleva konkurentsi kasutamine ja igakülgne toetamine. Eeltoodust tuleneb, et
sätestatud eesmärkide saavutamiseks on seadusandja seadusemuudatusi tehes, mis jõustusid 01.01.2011, kaalunud ka seni rakendatud ettevõtlusvabaduse piiramise proportsionaalsust ja leidnud, et pakkujate usaldusväärsuse ja avalike vahendite eesmärgipärase kasutamise tagamiseks ei ole seni hankemenetlusest kõrvaldamise alusena maksuvõla puudumise osas esitatud nõue proportsionaalne seatud eesmärgiga . Maksukohustused täitnud isikute ja ajutisi raskusi omavate maksukuulekate isikute ühtmoodi kohtlemine nendega, kes seda teinud ei ole, oleks käsitletav ebavõrdse kohtlemisena ning ilmselgelt vastuolus ausa ja tegeliku konkurentsi tagamise põhimõttega.
lg 1 p 4 seatud tingimus on kohane ja vajalik, tagamaks avalike vahendite eesmärgipärane kasutamine ja pakkuja võime hankelepingut nõuetekohaselt täita , mida ei saa eeldada maksuvõlglaste puhul. Kohus leiab, et avalikes huvides seatud ettevõtlusvabaduse piirang
MS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebus jääb rahuldamata, ent kuna vastustaja HkMS § 93 lg 1 sätestatud korras menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole, jäävad kummagi menetlusosalise menetluskulud tema enese kanda. Lea Kuuse kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.