lg 5 p 2 alusel Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS arveldusarvele nr 10022003815008 ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulude jätmist nende endi kanda. OÜ Delta Plaza märgib, et on jõudnud ehituslubade järgi õigustatud isikuga, s.o Neste Eesti AS-i ja AS-ga Hesburger kohtuvälisele kokkuleppele ning sellest lähtuvalt puudub OÜ-l Delta Plaza huvi käesoleva haldusasja edasi menetlemiseks ning kaebuse esitaja soovib oma kaebusest loobuda.
) § 24 lg 1 p 2 alusel seoses kaebusest loobumisega. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil ei tekkinud seoses haldusasjaga nr 3-11-2661 menetluskulusid. Samas märkis Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et ei ole sõlminud menetlusosalistega kompromissi. 7. 20.12.2011 teatas Neste Eesti AS kohtule, et ei vaidle vastu kaebusest loobumisele ja palub kaebusest loobumine vastu võtta. Juhul, kui kohus mingil põhjusel ei võta kaebusest loobumist vastu, jääb kolmas isik esialgse õiguskaitse taotlusele 18.12.2011 esitatud kolmanda isiku vastuses esitatud taotluse juurde ja palub jätta kaebus menetlusse võtmata kaebuse esitajal kaebeõiguse puudumise tõttu. Kolmas isik vaidleb vastu väidetava OÜ Delta Plaza ning Neste Eesti AS ja / või AS Hesburger vahelise kokkuleppe olemasolule ja eitab sellise kokkuleppe olemasolu. OÜ Delta Plaza ei ole seoses OÜ Delta Plaza poolt kohtusse esitatud kaebusega sõlminud ei Neste Eesti AS-ga ega ASga Hesburger mingit kokkulepet. Kolmas isik ei nõustu kaebuse esitaja poolt taotletud menetluskulude jaotusega. Esiteks puudub poolte vahel igasugune väidetav kokkulepe seoses käesoleva haldusasjaga ja poolte vahel ei ole sõlmitud väidetavat kompromissi, mistõttu ei kohaldu antud juhul menetluskulude jaotuse määramisel
Kolmas isik rõhutab, et seoses kaebuse esitaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega ning sellest tuleneva vajadusega oma õigusi kaitsta ning tulenevalt 15.11.2011 kohtunõudest on kolmas isik esitanud kohtule kirjaliku seisukoha seoses esialgse õiguskaitse taotlusega (18.11.2011 menetlusdokument) ning ta on kandnud sellega seoses menetluskulusid. Samuti on kolmas isik kandnud menetluskulusid kaebusest loobumise avaldusele vastuse koostamisega. 2 Vastavalt
Samuti kannab kaebuse esitaja
lg 4 kohaselt menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. Vastavalt
lg-le 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kolmas isik palub eeltoodust tulenevalt kaebuse esitajalt välja mõista menetluskulud summas 4410,54 eurot (summa ilma käibemaksuta). Kolmas isik palub märkida menetluskulude väljamõistmisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui kaebusest või protestist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale avalduse esitamisest, määrates vastustajale vastamise tähtaja. Kui vastustaja soovib menetluskulude väljamõistmist kaebuse või protesti esitajalt, peab ta seda vastuses märkima.
lg 5 kohaselt kinnitab kohus kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse. 10.
lg 1 p 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Vastustaja ja kolmas isik on nõustunud menetluse lõpetamisega kaebusest loobumise tõttu. 11. Vastavalt
lg 4 selgitab halduskohus enne kaebusest või protestist loobumise vastuvõtmist või kompromissi kinnitamist kaebuse või protesti esitajale kaebusest loobumise või kompromissi tagajärgi. Kohtule esitatud kaebusest loobumise avaldusest nähtub, et kaebajale on kaebusest loobumise tagajärjed teada. Kohus võtab kaebuse esitaja kaebusest loobumise vastu ning lõpetab haldusasja menetluse. 12. Kaebuse esitaja palus jätta menetlusosaliste kohtukulud poolte endi kanda põhjendusel, et menetlus on staadiumis, kus menetlusosalised ei ole veel eelduslikult kohtukulusid kandnud ning menetlusosalised on vaidluse lõpetamise osas saavutatud kohtuvälise kompromissi, samuti võttes arvesse
3 Kohus märgib esmalt, et vastustaja ja kolmas isik ei ole kinnitanud kompromissi saavutamist, samuti ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule vastavat dokumenti, mistõttu on kaebaja väited kaebusest loobumise kohta kompromissi tõttu tõendamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmisel lähtuda
Nähtuvalt kolmanda isiku vastusest kaebusest loobumisele ei ole õige ka kaebuse esitaja seisukoht, et menetlusosalised ei ole käesolevas menetlusstaadiumis veel kohtukulusid kandnud. Nii vastustaja kui kolmas isik olid kohustatud vastama kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele. Samuti tuli esitada kohtule omapoolne seisukoht kaebusest loobumise avaldusele. Esitatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse tõttu pidi kolmas isik tegema kulutusi õigusabile, mida ta vastasel juhul ei oleks teinud. Kaebaja pidi nii kaebuse esitamisel kui ka sellest loobudes arvestama
lõigetest 6 ja 7 tulenevate võimalike kohustustega kanda vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud.
Vastavalt
lg-le 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Käesoleval juhul esines Neste Eesti AS kolmanda isikuna vastustaja poolel. Kohus märgib vastuseks kaebaja 22.12.2011 seisukohas toodud väitele, et kolmandat isikut ei ole kaasatud menetlusse kohtumäärusega, et tulenevalt esialgse õiguskaitse instituudi rakendamise võimalusest enne asja menetlusse võtmist ja kohtu võimalusest küsida
lg 2 võimalusel teiste protsessiosaliste arvamust, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kaebuse tagastamise korral (ka sellest loobumise tõttu), saab ja tuleb hüvitada võimalike protsessiosaliste kantud ja põhjendatud menetluskulud (vaata näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 5.01.2010 määrus ja Tallinna Halduskohtu 4.03.2010 määrus haldusasjas 3-09-1782). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleneb menetluskulude hüvitamise kohustus asjaolust, et kohus kohustas oma 15.11.2011 kohtunõudega Neste Eesti AS potentsiaalse kolmanda isikuna esitama kirjalikku arvamust kaebaja esialgse õiguskaitsetaotluse suhtes. Seega oli Neste Eesti AS sisuliselt juba kaasatud kohtumenetlusse kolmanda isikuna ja pidi
Asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotlust saab vastavalt seadusel lahendada ja lahendataksegi enne kaebuse menetlusse võtmist ja sellega vajadusel kaasneva kolmanda isiku kaasamise lõplikku otsustamist, ei tähenda, et kolmas isiku ei oleks menetlusse ametlikult kaasatud enne asja menetlusse võtmist vastavalt
Tulenevalt esialgse õiguskaitse instituudi eripärast on selle käigus kolmanda isiku kaasamine vähemalt vajalike menetluskulude kandmise ja hüvitamise küsimuses tulenevalt seaduse mõttest võrdsustatav tema menetlusse kaasamisega asja menetlusse võtmisel. Vastupidine seisukoht tähendaks tema menetluslike õiguste põhjendamatud piiramist. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kehtiva
sõnastus kohtu poolt käsitletud seadussätete osas on ebaühtlane ja käesoleval juhul tuleb seadusandja mõtet tõlgendada lähtudes menetlusseaduse üldistest eesmärkidest. Kohus märgib täiendavalt, et alates 1.01.2012 kehtiv
lg 7 ja 8, § 120 lg 1 p 7 ja § 153 lg 2 reguleerivad selle küsimuse senisest veidi täpsemalt ja kohtupraktikas välja kujunenud ning käesolevas määruses kehtiva
-i tõlgendamiseks aluseks võetud seisukohast lähtudes.
lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna kolmas isik taotles menetluskulude hüvitamist summas 4 410,54 eurot (summa ilma käibemaksuta), siis kohus märgib, et lähtudes Riigikohtu 15.11.2007 lahendist nr 3-3-1-58-07 tuleb kõik menetluskulud välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Kolmas isik esitas 20.12.2011 halduskohtule koos menetluskulude väljamõistmise taotlusega Advokaadibüroo Varul AS poolt 22.11.2011 Neste Eesti AS-le esitatud arve nr 111614 summas 4239,05 eurot (sisaldab käibemaksu 706,51 eurot) ja maksekorralduse nimetatud arve tasumise kohta. Samuti esitati kohtule Advokaadibüroo Varul AS poolt 19.12.2011 Neste Eesti AS-le esitatud arve nr 111835 summas 1053,60 eurot (sisaldab käibemaksu 175,60 eurot) ja maksekorralduse nimetatud arve tasumise kohta. Seega on menetluskulude kandmine kolmanda isiku poolt tõendatud. 15. Lähtudes
Antud juhul tuleb väljamõistetavat summat võrreldes taotletavaga vähendada. Arvestades asjaolu, et tegemist on fikseeritud tunnihindadega, tuleb hinnata ajakulu põhjendatust. Kaebuse esitajaga tuleb nõustuda selles, et kolmas isik on vastanud nii esialgse õiguskaitse taotluse kui ka kaebuse osas tervikuna. Põhjalikum vastamine ei saa olla etteheidetav, kuid see ei tähenda seda, et kogu vastav summa tuleks kaebuse esitajalt seetõttu välja mõista. Menetluskulude vajalikkuse küsimus jääb sellistes olukordades hinnanguliseks, kuid siinkohal saab lähtuda ka varasemast kohtupraktikast sarnase mahukuse ja keerukusega vaidlusküsimuste puhul. Kohus leiab, et kogu juriidilise teenindamise kirjelduses (tl 130 ja tl 131 pöördel) kajastatu ei olnud taolises mahus vajalik esialgse õiguskaitse taotlusele ja kaebusest loobumise avaldusele vastuse kohtusse esitamiseks. Kohus peab ligi 35 töötunni ulatuses õigusabi eest tasu väljamõistmist, arvestades asja keerukust, tehtud toimingute sisu ja mahtu, põhjendamatuks. Nii peab kohus põhjendamatuks asjaolu, et üks vandeadvokaat teeb dubleerivat tööd teise vandeadvokaadi tööle ja et täishinnaga tasustatakse vandeadvokaatide nõupidamiste puhul mõlema nende tööaeg, kusjuures esialgselt ühe vandeadvokaadi poolt koostatud seisukoha vaatab üle teine vandeadvokaat, koostades oma parandused ja seejärel viib need lõplikul kujul kohtule esitatavasse dokumenti sisse jälle esimene vandeadvokaat. Kohus nõustub siinkohal lisaks kaebaja seisukohaga punktis 2.2.3, et osa töödest – kahe vandeadvokaadi vahelised büroosisesed nõupidamised, tutvumised Riigikohtu lahenditega jms. ei tohiks eelduslikult vandeadvokaatide poolt osutatava õigusabi kuluarvestusse eraldi arvesse minna. Kohus peab selgelt mittevajalikuks ka kahe vandeadvokaadi poolt vastuse koostamist kaebusest loobumise avaldusele. Nii üldreeglina, kui ka käesoleva juhul, on tegemist sisuliselt lihtsa menetlusliku dokumendiga, mis kindlasti ei eelda selle koostamist kahe vandeadvokaadi poolt. Kokkuvõttes peab kohus lähtudes muuhulgas kaebuse esitaja seisukohtadest põhjendatuks mõista kaebuse esitajalt OÜ Delta Plazalt kolmanda isiku Neste Eesti AS kasuks välja menetluskuludena 1820 eurot. 16.
lg 5 punkti 2 kohaselt tagastatakse kaebuse esitaja kaebusest loobumise korral pool tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui 12 eurot. 5 Haldusasja toimikus olevast maksekorraldusest nähtub, et OÜ Delta Plaza eest on kaebuselt tasunud riigilõivu Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS 15,97 eurot. Lähtuvalt eeltoodust tuleb tagastada OÜ Delta Plaza kaebuse eest tasutud riigilõivust 15,97 eurost pool so 7,99 eurot Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS arveldusarvele nr 10022003815008 SEB pangas. Daimar Liiv Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.