Obsah (5)

§ 113§ 76§ 101§ 94§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2 Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-28529 Tsiviilas

§ 113lg 1 sätestatud määras (0,15 % päevas).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud täielikult kostjate kanda ning mõista solidaarselt OÜ Baltexpert`lt (registrikood 11235098) ja Vladimir Kalatšov`lt (isikukood 35210182212) 1 Swedbank Aktsiaselts`i (reg.kood 10060701) kasuks menetluskulude katteks välja 639,11 eurot.
2. Kostjate menetluskulud jätta kostjate enda kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsus saata menetlusosalistele. Asjaolud ja hageja nõue 17.06.2011 esitas Swedbank AS Viru Maakohtule hagi kostjate OÜ Baltexpert ja Vladimir Kalatšovi vastu võlgnevuse nõudes kokku summas 9 639,89 eurot (sellest: põhinõue 6 079,42 eurot, kõrvalnõue 3 560,47 eurot) ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Lisaks taotleb hageja põhivõlgnevuselt viivise väljamõistmist

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni kohase täitmiseni.

Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 29.06.

1. Hagiavalduses esitatud asjaolud 08.06.2006 sõlmisid hageja õiguseelane AS Hansapank ja OÜ Baltexpert (endise nimega Elamuhooldus Narva OÜ) laenulepingu nr 06-156233-JI summas 220 000 krooni. Lepingu kohaselt kohustus kostja iga kuu 8 kuupäeval tagastama lepingujärgselt põhiosa ja intressi. Lepingu kohaselt arvestati laenulepingult intressi 14 % aastas ning laenu tagstamise lõpptähtaeg oli 08.09.
2. 08.06.2006 sõlmisid hageja ja kostja II Vladimir Kalatšov lepingust tulenevate rahaliste kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr 06-156233-KÄ, mille alusel võttis Kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I laenulepingust tulenevate Kostja I kohustuste täitmine. Kostja I ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja I jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.01.
3. 25.01.2010 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. Kostjad ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud. Hageja taotles hagi esitamisel põhinõude 6 079,42 euro, intressi 205,87 euro ja põhinõudelt viivise 3 354,60 euro väljamõistmist kostjalt. Lisaks taotles hageja põhivõlgnevuselt viivise väljamõistmist

§ 113

lg 1 sätestatud määras kuni kohase täitmiseni.

§ 76kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Hagejal on õigus nõuda nimetatud kohustuste täitmist.

§ 101

lg 1 ja 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustusega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui 2 lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (

§ 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad laenulepingust (tl 6-10), lepingu ülesütlemisteatest ja edastamisest kostjale I (tl 11-12), teatisest kohtule kostjalt laekunud summadest (tl 13-16), käenduslepingust ( tl 17-18),teatisest käendusnõude esitamisest ja edastamisest kostjale II( tl 19-22) ja maksekorraldus riigilõivu tasumisest (tl 23). Kostjate vastus Kostjad tunnistas tema vastu esitatud nõudeid. Maakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui hageja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel ära jätta otsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Sel alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud.

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (

§ 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kostjad OÜ Baltexpert ja Vladimir Kalatšov ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjatelt OÜ Baltexpert`lt ja Vladimir Kalatšovi`lt kuulub solidaarselt Swedbank Aktsiaselts`i kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 9 639,89 eurot (sellest: põhinõue 6 079,42 eurot, kõrvalnõue 3 560,47 eurot). Kostjad ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks kohustust täitnud, mistõttu tuleb OÜ Baltexpert`lt ja Vladimir Kalatšovi`l solidaarselt tasuda väljamõistetud põhivõlgnevuselt 6 079,42 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 tulenevalt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 3 Hagi rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu osas summas 639,11 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seetõttu mõistab kohus solidaarselt kostjatelt Baltexpert`lt ja Vladimir Kalatšov`lt Swedbank Aktsiaselts`i kasuks menetluskulude katteks välja 639,11 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 1741, 442; 444; 468 lg 1 p 1 nõudeist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4